III-3/1-7/95 · Riigikohus

III-3/1-7/95

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 5. mail 1995. a.

Ilmar Kiisla esindaja kassatsioonkaebuse läbi-vaatamine maa kasutada andmise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 4. mail 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi Ilmar Kiisla esindaja Koidu Kiisla

kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 13. veebruari 1995. a. otsusele haldusasjas nr. II-3-9/95.

Asjaosalistena võtsid istungist osa Ilmar Kiisla esindajad Koidu Kiisla ja vandeadvokaat Hilda

Seedre ning vastustaja Rõngu Vallavolikogu esindaja vandeadvokaat Sirje Must. Juures oli

halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Esitatud materjalidest

n ä h t u b :

Rõngu sovhoosi direktori 26. detsembri 1972. a. käskkirjaga nr. 107 anti Ilmar Kiislale sovhoosi

maafondist Rõngu asulasse Vahe tänavale individuaalehituskrunt pindalaga 0,15 ha.

Tartu rajooni arhitekti poolt 27. juunil 1985. a. kinnitatud Rõngu alevikus Põllu tn. 2 majavalduse

krundi plaani järgi oli Eva Sisasele antud krundi pindala 0,19 ha ja Ilmar Kiislale antud krundi (Vahe

tn. 11) pindala 0,14 ha. Kahe krundi vahele jääv 0,12 ha suurune maatükk ei kuulunud

hoonestamisele. Rõngu sovhoosi direktori 22. aprilli 1988. a. käskkirja nr. 15 alusel liideti see

maatükk E. Sisase krundiga. Sovhoosi direktori 18. septembri1989. a. käskkirjaga nr. 52 tühistati

eelnimetatud käskkiri ja liideti 0,11 ha sellest maatükist I. Kiisla krundiga. I. Kiisla kasutas

juurdeantud maad juurvilja ja marjapõõsaste kasvatamiseks. Rõngu Vallavolikogu 27. märtsi 1992. a.

protokollilise otsusega jäeti see maatükk I. Kiisla ajutisse kasutusse kuni maa õigusjärgse omaniku

kindlakstegemiseni.

Rõngu Vallavolikogu 24. märtsi 1994. a. otsusega nr. 23 otsustati "anda ehituskrunt A 42 Eva Sisase

kasutusse ajutise maakasutusena 0,31 ha ulatuses". Seda otsust täiendati vallavolikogu 9. juuni

1994. a. otsusega nr. 44 järgmise tekstiga: "Anda maa ajutisse kasutusse kuni maa eraomandusse

andmiseni." 11. juunil 1994. a. sõlmiti Rõngu valla ja E. Sisase vahel põllumajandusliku maakasutuse

leping, mille kohaselt vald andis maakasutajale põllumajanduslikuks kasutamiseks 0,12 ha haritavat

maad.

1. juunil 1994. a. esitas I. Kiisla Tartu maakonna halduskohtunikule kaebuse, milles leidis, et

vallavolikogu lõpetas ebaseaduslikult tema maakasutusõiguse 0,11 ha suurusele maatükile. Kaebaja

väitis, et vaidlusaluse maa andmine E. Sisase kasutusse on ebaõige ja vastuolus Maakoodeksi §-ga 51

ning Maareformi seaduse ja muude maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise ja täiendamise

seadusega, millega lõpetati 28. aprillist 1993. a. maa tähtajata kasutamiseks andmine. Kaebuses

taotles I. Kiisla Rõngu Vallavolikogu 24. märtsi 1994. a. otsuse nr. 23 seadusevastaseks tunnistamist.

Kohtumenetluse käigus esitas ta kohtule avalduse, milles palus "koos maa nõude lahendamisega" ka

marjapõõsaste hävitamisega tekitatud kahju väljamõistmist E. Sisaselt 440 krooni suuruses summas.

Tartu maakonna halduskohtuniku 27. oktoobri 1994. a. otsusega rahuldati I. Kiisla kaebus osaliselt ja

tunnistati Rõngu Vallavolikogu vaidlustatud otsus täielikult seadusevastaseks. I. Kiisla hagi 440

krooni suuruses summas jäeti läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Kohtuotsuses leiti, et

vallavolikogul puudus seaduslik alus I. Kiislalt maa äravõtmiseks ja selle andmiseks E. Sisasele

ajutiseks kasutamiseks. Vallavolikogu rikkus Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 1993. a. määrusega

nr. 48 kinnitatud "Põllumajandusliku maa kasutada andmise korra" punkti 11, kuna kaevatavas

otsuses ei ole fikseeritud senise maakasutaja I. Kiisla maakasutusõiguse lõpetamise õiguslikku alust,

maa suurust ja kõlvikulist koosseisu ning muid kohustuslikke tingimusi.

Rõngu Vallavolikogu esitas 4. novembril 1994. a. apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule.

Apellant palus tühistada halduskohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule teises

koosseisus. Kaebuses leiti, et volikogu ei ole rikkunud Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 1993. a.

määrust nr. 48, kuna vaieldavale maatükile puudus seaduslik maakasutusõigus. Sovhoosi direktori

käskkirjade alusel oli maa looduses piiristamata ja koostamata nõuetekohane akt, mis tõendaks

I. Kiisla maakasutusõigust vastavalt Maakoodeksi §-le 42. Apellandi arvates jäi halduskohtu otsusest

arusaamatuks, millistest õigusaktidest lähtuvalt kohus seadustas I. Kiisla maakasutusõiguse. Volikogu

otsuses maa kasutada andmise kohta fikseerimata jäänud olulised tingimused on sätestatud

E. Sisasega sõlmitud maa ajutise kasutamise lepingus.

Tartu Ringkonnakohtu 13. veebruari 1995. a. otsusega rahuldati apellatsioonkaebus osaliselt, Tartu

maakonna halduskohtuniku 27. oktoobri 1994. a. otsus tühistati osaliselt ja tehti vastavas osas uus

otsus ning jäeti I. Kiisla kaebus Rõngu Vallavolikogu 24. märtsi 1994. a. otsuse nr. 24

seadusevastaseks tunnistamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et Rõngu Vallavolikogu ei ole

seadust rikkunud, sest I. Kiislale sovhoosi poolt vaidlusaluse maatüki kasutada andmise ajal kehtinud

Maakoodeksi §-de 33 lg 6, 34 ja 42 alusel tuli teisese maakasutuse objektiks olev maatükk looduses

eraldada ning vormistada rajooni rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee poolt välja antava

maakasutusõiguse riikliku aktiga, mis oli ainukeseks maakasutusõigust tõendavaks dokumendiks.

I. Kiislale sellist maakasutusõiguse riiklikku akti vaidlusaluse maatüki kohta välja antud ei ole. Seega

ei olnud I. Kiislal õigust kasutada vaidlusalust maatükki. Kohtuotsuse põhjendavas osas märgitud

muud puudused volikogu otsuses parandas volikogu hiljem E. Sisasega sõlmitud ajutise maakasutuse

lepinguga ja volikogu täiendava otsusega. Halduskohtuniku otsus I. Kiisla hagi osas on põhjendatud

ja seaduslik.

13. märtsil 1995. a. esitas I. Kiisla esindaja K. Kiisla Tartu Ringkonnakohtu 13. veebruari 1995. a.

otsuse peale kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kaebuses palutakse otsus tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaator väidab, et pärast maatüki

eraldamist Rõngu sovhoosi direktori 18. septembri 1989. a. käskkirja nr. 52 alusel mõõdeti see maa

temale ka looduses välja sovhoosi melioraatori R. Kaldvee ja agronoomi M. Ermeli poolt, märgistati

looduses ning andmed selle maa kohta kanti Rõngu sovhoosi maakatastriraamatusse. Maareformi

seaduse kehtestamisega lõpetati maa kasutamiseks andmine. Samuti leiab kassaator, et Maakoodeksi

§ 51, mis käsitleb kodanike maakasutamise lõpetamise aluseid, ei võimalda maa äravõtmist ühelt

kodanikult eesmärgiga anda see teisele kodanikule. Maa äravõtmisest oleks tulnud etteteatada

hiljemalt eelmise aasta 31. detsembriks. Vallavolikogu ja vallavalitsuse tegevus toimus vallavanema

V. Sisase huvides.

Vastustaja Rõngu Vallavolikogu peab kassatsioonkaebust ebaõigeks ja põhjendamatuks.

Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium on asja lahendamisel seadust vääralt kohaldanud.

Maakoodeksi § 14 alusel anti kodanikele individuaalehituskrunte tähtajata kasutamiseks. 15. aprillil

1993. a. vastu võetud Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja muude maareformiga seonduvate

õigusaktide muutmise ja täiendamise seaduse § 18 lõpetas maa tähtajata kasutamiseks andmise.

1. novembril 1991. a. kehtima hakanud Maareformi seaduse § 32 järgi saab maad kasutada ainult

lepingulisel alusel ja tähtajaliselt. Maa kasutamise viisiks võib olla kas maaomanikuga sõlmitud

maarendileping, hoonestusõiguse leping või maa tasuta kasutamise leping. Maareformi seaduse § 35

lg 2 kohaselt võib riigimaad anda tasuta kasutamiseks Vabariigi Valitsuse otsusel, munitsipaalmaad

võib anda tasuta kasutamiseks kohaliku omavalitsusüksuse volikogu otsusel. Kohtutoimikutes olevate

materjalidega ei ole tõendatud, et vaidlusalune maa oleks enne E. Sisasele kasutamiseks andmist

olnud munitsipaalmaa. Seega on kaevatav vallavolikogu otsus vastuolus Kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse §-dega 6 ja 22 ja on antud volikogu pädevust ületades. Kui kaebuses vaidlustatud

haldusakt on antud pädevust ületades, siis ei pea kohus kontrollima, kas see akt oli seadusevastane

kaebuses märgitud põhjustel.

Maareformi seaduse § 36 lg 2 kehtestab, et maa tagastamiseni või muul viisil eraomandisse

andmiseni jätkub maa kasutamine seni kehtiva kasutusõiguse alusel.

Vallavolikogu kaevatav otsus ei käsitle põllumajandusliku maa kasutada andmist. Tartu maakonna

halduskohtunik ja Tartu Ringkonnakohus on ekslikult antud vaidluse lahendamisel kohaldanud

Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 1993. a. määrust nr. 48 "Põllumajandusliku maakasutuse kohta".

Nimetatud määrusega kinnitatud "Põllumajandusliku maa kasutada andmise kord" on kehtestatud

Maareformi seaduse alusel põllumajandusliku maakasutuse korraldamiseks kuni maaomaniku

kindlaksmääramiseni maareformi käigus ning kehtib põllumajandusliku maa kasutada andmisel

põllumajandusliku tootmise eesmärgil.

I. Kiisla ei ole vaidlustanud Rõngu Vallavalitsuse ja E. Sisase vahel sõlmitud põllumajandusliku

maakasutuse lepingut, mistõttu kohtul ei ole alust lepingu õiguslikuks hindamiseks. Sellesisulise

vaidluse lahendamine ei kuuluks HKS §-de 3 ja 4 järgi halduskohtu pädevusse.

Tartu Ringkonnakohus ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et Tartu maakonna halduskohtunik on

I. Kiisla kaebuse läbivaatamisel jätnud protsessi kaasamata kolmanda isikuna E. Sisase. HKS § 36

lg 1 p. 2 kohaselt on protsessiosaliste nõudmistest olenemata kohtumenetluse seaduse normide

rikkumine igal juhul kohtuotsuse tühistamise aluseks, kui kohtuotsus on tehtud asja arutamisele

kutsumata isiku või tema õiguste kohta.

Eeltoodu põhjal ja juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. veebruari 1995. a. otsus haldusasjas

nr. II-3-9/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.

Rahuldada Ilmar Kiisla esindaja Koidu Kiisla kassatsioonkaebus.

Tagastada Ilmar Kiislale kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni.

Määrus jõustub teatavaks tegemisest 12. mail 1995. a.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann