III-1/3-14/95 · Riigikohus

III-1/3-14/95

M Ä Ä R U S

Tartus, 2. mail 1995.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Herbert

Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja

H. K. süüdistuses Ukraina NSV KrK § 241 p.a järgi.

Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Klooga garnisoni sõjatribunali 13. juuni 1985.a. otsusega mõisteti H. K. süüdi ja teda karistati Ukraina NSV

KrK § 241 p.a järgi vabadusekaotusega 5 aastat tugevdatud reziimiga paranduslikus töökoloonias.

Kohtuotsuse järgi tunnistati H. K. süüdi selles, et ta lahkus 4. augustil 1982.a. omavoliliselt oma väeosast

Ukraina NSV-s, sõitis Eestisse ja varjas ennast oma vanemate elukohas Paide rajoonis. H. K. areteeriti

20. märtsil 1985.a.

Karistuse kandmise alguse ajaks loeti Riigi Täitevameti andmetel 20. märts 1985.a. Kinnipidamiskohast

vabanes ta 5. märtsil 1987.a. Harju rajooni Rahvakohtu 13. veebruari 1987.a. määruse alusel tingimisi koos

kohustusliku töölerakendamisega. Vastavalt Kohtla-Järve rajooni Rahvakohtu 30. detsembri 1987.a.

määrusele saadeti H. K. ärakandmata karistusajaks tagasi paranduslikku töökolooniasse. Karistuse kandmise

alguse ajaks loeti 24. detsember 1987.a. Kinnipidamiskohast vabanes ta 2. märtsil 1989.a. Harju rajooni

Rahvakohtu 15. veebruari 1989.a. määruse alusel tingimisi koos kohustusliku töölerakendamisega.

H. K. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks rehabiliteerimist talle Ukraina NSV KrK § 241 p. a järgi

süüksarvatud teos.

Vastavalt Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult

süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-le 2 lg 1 p. 3 on H. K. talle Ukraina NSV KrK § 241 p. a

järgi süüksarvatud teos, mis oma koosseisutunnusetelt vastab ENSV KrK § 222 sätetele, loetud

rehabiliteerituks. Kuna Klooga garnisoni sõjatribunali 13. juuni 1985.a. otsus on rehabiliteerimisseadusest

tulenevalt õigustühine, ei ole käesoleval ajal kohtulahendit, mis võiks olla Riigikohtus kohtuvea parandamise

objektiks.

Seetõttu tuleb lugeda H. K. kohtuväliselt rehabiliteerituks.

Sellest lähtudes esitas Riigiprokuratuuri prokurör M. Püss taotluse jätta rehabiliteeritu H. K. avaldus

kohtuvea parandmiseks Klooga garnisoni sõjatribunali 13. juuni 1985.a. otsuses läbi vaatamata.

Kuna Riigiarhiivi filiaalis ei ole kriminaaltoimikut H. K. süüdistuses, ei saa arhiiv rehabiliteerimistunnistust

väljastada. Seda on võimalik teha ainuüksi Riigikohtu kohtulahendi alusel.

Juhindudes AKKS §-st 54 lg 1 ja 2 ning Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt

represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-st 2 lg 1 p. 3, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

m ä ä r a s :

1. Jätta H. K. avaldus kohtuvea parandamiseks Klooga garnisoni sõjatribunali 13. juuni 1985.a. otsuses

läbi vaatamata.

2. Kohtumääruse alusel väljastada H. K. rehabiliteerimistunnistus tema rehabiliteerimise kohta talle

Ukraina NSV KrK § 241 p. a järgi süüksarvatud teos.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Lea Kalm, Herbert Lindmäe