III-1/1-27/95 · Riigikohus

III-1/1-27/95

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 2. mail 1995.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Herbert Lindmäe ja

Jüri Rätsep vaatas avalikul istungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

Vadim Stepanovi süüdistuses KrK § 195 lg 1 ja 101 p. 2 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss ja süüdimõistetu

Vadim Stepanovi kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski.

Vadim Stepanovi süüdimõistmise aluseks on tema osavõtul 24. juunil 1993.a. Kohtla-Järve linnas

Sõpruse tn. 16a-26 asetleidnud sündmused, mille käigus ta kassi kohtlemise pinnal noris ja tülitses

Vitali Gluhhihh"iga, sõimas teda ebatsensuursete sõnadega, peksis rusikate ja jalgadega näkku ja

pähe. Mõni aeg hiljem samal päeval, pärast ärakäimist naasnuna samasse korterisse, peksis Vadim

Stepanov Vitali Gluhhihh"i metalltoruga pähe ja kehasse, tekitas talle rohkesti vigastusi, mis

põhjustasid kannatanu surma. Esmalt kirjeldatud tegevus on olnud aluseks Vadim Stepanovi

süüdimõistmisel KrK § 195 lg 1 järgi ning karistamisel arestiga 2 kuuks. Teine ja ohtlikum rünne on

kvalifitseeritud KrK § 101 p. 2 järgi ning karistuseks on mõistetud 10 aastat vabadusekaotust.

KrK § 40 lg 1 järgi on Vadim Stepanovile mõistetud lõplikuks karistuseks 10 aastat vabadusekaotust

kinnises vanglas.

Kohtla-Järve Linnakohtu 14. oktoobri 1994.a. otsuse, millega Vadim Stepanov kirjeldatud

kuritegudes süüdi mõisteti, vaidlustasid apellatsiooni korras Vadim Stepanov ja tema kaitsja

vandeadvokaat I. Zurina. Mõlemad olid seisukohal, et süüdistus 24. juunil 1993.a. sooritatud

kuritegudes on ebapiisavalt tõendatud ja rajatud rõhutatult tunnistaja V. Tünni ütlustele.

Apellatsioonikohtult taotleti Vadim Stepanovi õigeksmõistmist.

Viru Ringkonnakohtu 2. veebruari 1995.a. otsusega jäeti Kohtla-Järve Linnakohtu 14. oktoobri

1994.a. otsus Vadim Stepanovi suhtes muutmata, apellatsioonkaebused rahuldamata.

Selle kohtulahendi vaidlustas süüdimõistetu Vadim Stepanov. Kassaator väidab, et kohtuotsustes

esitatud järeldused on ebakindlad, tõendite hindamisel on meelevaldselt välistatud tunnistaja V. Tünni

või mõne teise isiku võimalikule süüle viitavaid hinnanguid, asjas esinevad vastuolud on tõlgendatud

tema kahjuks.

Süüdimõistetu rõhutab kohtulahendite vaidlustamise alusena seda, et nendes on vahelduvalt

käsitletud kuritegude sooritamise kuupäevana 23. ja 24. juunit 1993.a. Ta taotleb Viru

Ringkonnakohtu 2. veebruari 1995.a. otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks

läbivaatamiseks .

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära süüdimõistetu

Vadim Stepanovi kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski kassatsiooni aluseid täpsustava seletuse ning

prokuröri, kes ei toetanud kassatsioonkaebuses esitatud seisukohti,

t u v a s t a s:

Kohtla-Järve Linnakohtu 14. oktoobri 1994.a. otsuses on KrMK § 19 ja 50 nõuetele vastavalt

analüüsitud Vadim Stepanovi käitumisega seotud tehiolusid ja tõendeid. Kohtuotsuse kirjeldav-

motiveerivas osas on sisukohaselt käsitletud tema kohtu alla andmise aluseks olnud süüdistuse

formulatsiooni ja tõendeid, mis ta süüdiolekut kinnitavad. Kohtuotsuse selle osa lõpus on linnakohus

ekslikult nimetanud inkrimineeritud kuritegude toimepaneku ajaks kohtuistungil kontrollitud

tõenditele vastava 24. juuni 1993.a. asemel 23. juuni 1993.a.

Kohtuistungi protokollist nähtuvalt tulenes see eksitus V. Stepanovi enda ütlustest kohtuistungil, mis

on protokollitud muudest tõenditest ja tema enda varasematest ütlustest lahknevana ilmse eksituse

tõttu, lahknevuse põhjust täpsustamata.

Oma järgnevas apellatsioonkaebuses käsitleb V. Stepanov ise taas vaidlusaluseid sündmusi 24. juunil

1993.a. toimunutena.

Tõendite kogumile vastav on olnud ka Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. veebruari

1995.a. otsuses fikseeritud kuritegude toimepaneku aeg - 24. juuni 1993.a. Eksliku kuupäeva

nimetamine esimese astme kohtu otsuses ei saanud käsitletud tõendite kogumi foonil häirida

kaitseõiguse realiseerimist ja kuulub selles asjas muude kassaatori poolt esitatud vastuolude hulka,

mis ei takistanud kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ega seadusliku ja

põhjendatud kohtuotsuse tegemist.

Juhindudes AKKS § 63 p.1 ja 65 lg 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Jätta Viru Ringkonnakohtu 2. veebruari 1995.a. otsus muutmata.

2. Süüdimõistetu Vadim Stepanovi kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 2. mail 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep