III-1/1-26/95 · Riigikohus

III-1/1-26/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 2. mail 1995. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Herbert

Lindmäe, vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

R. N. süüdistuses KrK § 103 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa kannatanu S. P. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tallinna Linnakohtu 9. detsembri 1994. a. otsusega tunnistati R. N.

süüdi KrK § 1oo järgi ja karistati seitsme aasta vabadusekaotusega kinnises vanglas.

R. N. tunnistati süüdi selles, et ta 17. märtsil 1994. a. oma elukohas armukadeduse pinnal tekkinud tülis lõi

tapmise eesmärgil kahel korral noaga selga abikaasale O. N. Saadud vigastuste tagajärjel kannatanu suri

sündmuskohal.

Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused süüdimõistetu R. N. ja tema kaitsja

vandeadvokaat Viktor Brügel. Süüdimõistetu väitis, et temal puudus tahtlus tappa oma abikaasat ja

linnakohus alusetult ei arvestanud tal esinenud afektiseisundit. Kaitsja taotles kuriteo ümberkvalifitseerimist

KrK § 103 järgi ja kergema karistuse mõistmist.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14. veebruari 1995. a. otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu

9. detsembri 1994. a. otsus. Ringkonnakohus tunnistas R. N. süüdi KrK § 103 järgi ja karistas teda kolme

aasta vabadusekaotusega poolkinnises vanglas.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse kannatanu S. P.

Kannatanu taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist, kuna kohus on ebaõigesti kohaldanud

kriminaalseadust ja kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele. Kaebuse motiivide kohaselt on

kriminaalasjas tõendatud, et R. N. on kasutanud oma abikaasa O. N. suhtes korduvalt füüsilist vägivalda.

Vägivald on seisnenud O. N.-i noaga ja tapmisega ähvardamises. Ringkonnakohus on ekslikult asunud

seisukohale, et R. N. esines kuriteo toimepanemise ajal füsioloogiline afekt, mille kutsus esile kannatanu

õigusevastane käitumine.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud kannatanu S. P.

seletuse, milles ta avaldas arvamust, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus on vale ja tuleb

tühistada, ning prokuröri arvamuse, et kannatanu kaebus ei kuulu rahuldamisele ringkonnakohtu otsuse

seaduslikkuse tõttu,

t u v a s t a s:

Tallinna Linnakohtu 15. septembri 1994. a. istungil määras kohus R. N.-i suhtes ekspertiisi. Ekspertiis

määrati seoses vajadusega hinnata uuritava emotsionaalset seisundit temale inkrimineeritud teo

toimepanemise ajal. Ekspertiisi nimetatakse kohtupsühholoogiliseks ekspertiisiks, mille läbiviimiseks

määrati Tallinna Psühhoneuroloogiahaigla eksperdid ,kuid küsimusi ekspertidele selles määruses ei esitatud

(tl.176). Kriminaaltoimikus on sama kohtu määrus, millele on alla kirjutanud kohtu eesistuja Bogdanova

(tl.177). Selle järgi määrati R. N. suhtes kohtupsühhiaatriline ekspertiis komisjoniekspertiisina ja

ekspertidele esitati 8 küsimust. 17. oktoobril 1994. a. on Tallinna Psühhiaatriahaigla psühholoog Tiina

Kompus läbi viinud ainuisikulise kohtupsühholoogilise ekspertiisi.

Ekspertiisi läbiviimise aluseks oli kohtunik Bogdanova 15. septembri 1994. a. määrus, mis ei vasta nii vormi

kui ka sisu poolest protsessiseaduse nõuetele. Kuna uuritava ja kannatanu varasemate suhete, kuriteo

sündmuse, sellele vahetult eelnenud ja järgnenud aja kohta olid vastuolulised andmed, ei saanud ekspert

tuvastada R. N. temale inkrimineeritud teo ajal esinenud emotsionaalset seisundit. Kohtueelsel menetlusel on

määratud ja läbi viidud ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis ekspertide komisjoni poolt. Ekspertide

arvamuse kohaselt ei esinenud R. N. temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal psühhoosi tunnuseid

(ta oli kontaktis ümbritsevaga, tegutses sihipäraselt, tal ei esinenud teadvusehäireid, luulumõtteid ega

meelepetteid), s. t. oli süüdivusseisundis.

Tallinna Linnakohtu 9. detsembri 1994. a. otsuses asuti seisukohale, et R. N. v õ i s esineda füsioloogilise

afekti seisund, kuid seda ei kutsunud esile vägivald või raske solvamine O. N. poolt. Kvalifitseerides

toimepandud tapmist tahtliku tapmisena KrK § 1oo järgi, on linnakohus analüüsinud ja hinnanud kõiki

tõendeid kogumis, sealjuures andnud hinnangu ka kohtualuse R. N. ebajärjekindlatele ütlustele.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nenditakse, et R. N. tappis oma abikaasa äkki

tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille põhjustas vägivald või raske solvamine kannatanu poolt.

Milles konkreetselt kannatanupoolne vägivald süüdimõistetu suhtes väljendus, kohtuotsuses ei sedastata.

Raskeks solvamiseks on ringkonnakohtu kriminaalkolleegium lugenud O. N. poolt rahvuslikul pinnal

rajaneva solvava väljendi ütlemist kohtualusele. Kas solvamine on raske võimitte, see on fakti küsimus ja iga

kohus,kes asja sisuliselt arutab, on pädev seda ka otsustama. Kuid samas on ringkonnakohus kuriteo

kvalifitseerimisel võtnud aluseks ainult kohtupsühholoogiaekspertiisi aktis sisalduva oletusliku arvamuse

kohtualusel esinenud füsioloogilise afekti kohta ja kohtualuse enda ebajärjekindlad ütlused. Kriminaalasjas

leiduvate muude tõendite hindamine ringkonnakohtu otsuses ei kajastu ning selles pole antud ka õiguslikku

hinnangut nende tõendite analüüsile linnakohtu otsuses. Eirates KrMK §-s 5o lg.1 sätestatud faktiliste

asjaolude igakülgsuse ja täieliku läbivaatamise nõuet ning rajades kohtulahendi ebaseadusliku määruse alusel

tehtud kohtupsühholoogiaekspertiisiga saadud eksperdi oletuslikule arvamusele, on protsessiseaduse

rikkumine viinud ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kriminaalseaduse ebaõigele kohaldamisele.

Kriminaalasja tehiolude igakülgseks, täielikuks ja objektiivseks uurimiseks on vajalik määrata kehtivate

menetlusnormide alusel kompleksne kohtupsühhiaatria-ja kohtupsühholoogiaekspertiis R. N. suhtes ja

seejärel kuriteo õigeks kvalifitseerimiseks hinnata kõiki tõendeid nende kogumis.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS -dest 43 lg.2 , 63 p.2 , 64 p.1,3 ja 65 lg.3 Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14.veebruari 1995.a. otsus R. N. süüdistusasjas.

2.Saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

3. Kannatanu S. P. kassatsioonkaebus rahuldada , kassatsioonikautsjon tagastada.

Otsus jõustub 2.mail 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Lea Kalm, Herbet Lindmäe