III-2/1-22/95 · Riigikohus

III-2/1-22/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 27. aprillil 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed J. Luik ja H. Jõks, hagejate

esindajate A. Sova ja vandeadvokaat E. Eliste osavõtul vaatas läbi 17. aprillil 1995. a. avalikul

kohtuistungil

hagejate esindajate vandeadvokaat E. Eliste ja A. Sova kassatsioonkaebuse alusel Tartu

Ringkonnakohtu 20. jaanuari 1995. a. otsuse Rivo Haljaste seadusjärgse esindaja Aldo Sova ja

Margo Haljaste hagis Liina Preismanni ja Erni Preismanni vastu pärandvara jagamiseks.

Viljandi Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsustega on tuvastatud, et Rivo ja Margo Haljaste ema

Siiri Haljaste alustas 1987. a. kooselu Erik Preismanniga. 12.05.1987. a. eraldati Erik Preismannile

ehituskrunt Viljandi Maakonnas Saarepeedi külanõukogus Aindu külas ja samal aastal alustati elamu

ehitustöid. Siiri Haljaste ja Erik Preismanni abielu registreeriti 26.08.1989. a. Erik Preismann hukkus

liiklusõnnetuses 22.09.1991. a. Siiri Haljaste suri sama liiklusõnnetuse tagajärjel 26.09.1991. a.

20.03.1992. a. Erik Preismanni laste Erni ja Liina Presimanni vastu APK § 20 ja TsK § 536 alusel

esitatud hagis nõudsid hagejad poolelioleva elamu kui abikaasade ühisomandi jagamist selliselt, et

tunnistada elamu Rivo Haljaste ja Margo Haljaste omandiks ja neilt Liina Preismannile ja Erni

Preismannile välja mõista rahaline kompensatsioon - kummalegi 1/6 elamu maksumusest.

Iseseisva nõudega kolmas isik, Siiri Haljaste ema Salme Haljaste nõudis APK § 20 lg. 3 ja TsK § -de

551 lg. 2; 536 lg. 1 p. 1 ja 563 alusel: 1) tunnistada Erik Preismanni nimele registreeritud elamu Erik

Preismanni ja Siiri Haljaste ühisvaraks; 2) tuvastada juriidiline fakt, et ta on Siiri Haljaste pärandvara

vastu võtnud; 3) jagada pärandvara, tunnistades elamu võrdsetes osades tema, Rivo ja Margo Haljaste

omandiks ning mõistes neilt välja rahalise kompensatsiooni Erni ja Liina Preismanni kasuks -

kummalegi 1/6 elamu maksumusest.

Maakohus tuvastas juriidilise fakti, et Salme Haljaste võttis oma tütre Siiri Haljaste pärandvara vastu.

Kohus jagas Erik Preismanni pärandvarana poolelioleva elumaja ja kasvuhoone, tunnistades Erni ja

Liina Preismanni omandiks 1/3 mõttelist osa kummalegi ning Rivo, Margo ja Salme Haljaste

omandiks igaühele 1/6 mõttelist osa. Maakohus leidis, et abikaasade ühisomandit pole hagejad

usaldusväärselt tõendanud ja seetõttu ei saa pärandvara jagamisel juhinduda APK § -st 20 lg. 3.

Tartu Ringkonnakohus jättis muutmata Viljandi Maakohtu otsuse ja rahuldamata hagejate

apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus leidis, et hagejad põhjendavad kaebust, viidates AÕS § -le 70.

Nad leiavad, et vaidlusalune vara kuulus kaasomandina E. Preismannile, Siiri Haljastele ja viimase

emale Salme Haljastele võrdsetes osades. Viljandi Maakohtule esitatud hagiaval-duses ja

kohtuistungil aga palusid hagejad E. Preismanni pärandvara jagada APK § 20 alusel kui abikaasade

ühisomandi. Vastavalt TsKS § -le 289 võib apellant kaebuses viidata uutele põhjendustele ja

tõenditele, mida ta ei ole esitanud esimese astme kohtus, üksnes siis, kui ta põhjendab kaebuses, et tal

ei olnud võimalik neid esitada esimese astme kohtus või tal oli esitamata jätmiseks muu kaalukas

põhjus. Apellatsioonkaebuses ei ole põhjendatud hagi aluse muutmist. Vastavalt TsKS § -le 230 lg. 3

ei tohi kohus asjas, milles poolte kokkulepe on seadusega lubatud, otsuses tugineda asjaolule, millele

pool ei ole ise viidanud asja läbivaatamisel. Hagejad võtsid omaks, et elamu ehitamist alustati juba

1987. a., s. o. kaks aastat enne abiellumist. Kolmas isik S. Haljaste on kohtus omaks võtnud, et raha

elamu ehitamiseks andis ta juba 1987. a. Kokku andis ta väidetavalt maja ehitamiseks 20 000 rubla.

Ehitustehnika eksperdi arvamuse järgi oli vaidlusaluse ehitusjärgus oleva ehitise ja selle juures

olevate ehitusmaterjalide väärtus 15.07.1992. a. 1991. a. hinnetes 86 477 rbl. APK § 20 lg. 1 sätestab,

et abikaasade ühisvaraks on abikaasade poolt abielu kestel soetatud vara. Hagejad ei ole hagi aluses

teinud viidet APK § -le 20 lg. 3, ega tõendanud asjaolu, et enne abiellumist E. Preismanni nimel

soetatud vara - ehitusjärgus oleva elamu maksumus suurenes oluliselt pärast abiellumist. Kolmas isik

Salme Haljaste küll leidis kohtuistungil, et tema nõude rahuldamisel tuleb võtta aluseks ka APK § 20

lg. 3, kuid ta ei põhjendanud hagi alust, ega esitanud kohtule tõendeid kui suur oli E. Preismanni

nimel oleva maja maksumus E. Preismanni ja Siiri Haljaste abiellumise ajal ning kui palju ja milliste

vahendite arvel suurenes maja maksumus abielu kestel. Sellest tulenevalt jättis Viljandi Maakohus

põhjendatult pärandvara hulka arvamata väidetavalt Siiri Haljastele kuulunud abikaasade ühisvara

osa. Kolmas isik ei ole kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitanud. Apellantidel ei olnud volitusi

esitada väiteid tema nimel. Apellandid ja kolmas isik ei ole esimese astme kohtus väitnud, et Siiri

Haljaste märkmed tõendaksid seda, et maja väärtus suurenes pärast abiellumist. Kohtuistungitel üle

kuulatud tunnistajaid ei ole selles osas küsitletud. Ringkonnakohtul on seaduse järgi volitused

tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks arutamiseks vaid siis,

kui esimese astme kohus on oluliselt rikkunud protsessiseadust. Apellandid protsessinormide

rikkumistele aga ei viita ning ringkonnakohus leidis, et Viljandi Maakohus ei ole

Tsiviilkohtupidamise seadustiku nõudeid rikkunud. Apellatsioonkaebuses esitatud alustel on M.

Haljastel ja A. Soval võimalus esitada uus hagi.

Kassatsioonkaebuses paluvad hagejad ringkonnakohtu otsuse tühistada ja tunnistada pooleliolev

elamu hagejate omandiks ning hagejatelt välja mõista rahalise kompensatsiooni kostjate kasuks.

Kohus rikkus TsKS § 228 lg. 2 nõudeid, jättes tõenditele hinnangu andmata ja on tunnistajate ütlusi

ainult kirjeldanud. Hagejad soovisid omandiõigust elamule, kuid selles osas ei ole kohus seisukohta

võtnud. Apellatsioonikohus leidis, et hagejatel on võimalus esitada uus hagi, kuid see on vastuolus

TsKS § 148 lg. 1 p. 3 mõttega. Hagi aluse muutmine tulenes seaduse muutumisest. Hagi oli esitatud

APK § 20 lg. 3 alusel, kuid kohus seda ei rakendanud. Pooleliolevat elamut ehitati enne abiellumist

kaks aastat ja peale abiellumist üle kahe aasta, kusjuures ehitustempo kasvas. Seetõttu oli see igal

juhul ühisomand, arvestamata isegi Salme

Haljaste osa selles. Asja kiirema lahendamise huvides on hagejad nõus kostjatele hüvitama 1/2 elamu

maksumusest, see on 31 366 krooni. Kassatsioonkaebuses viidatakse apellatsioon-kaebuses loetletud

tõenditele ja nende hindamata jätmisele kohtu poolt.

Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostjate esindaja advokaat R. Tosmann, et ringkonnakohtu otsus

on õige ja tuleb jätta muutmata. Kassatsioonkaebuses on püütud muuta nii hagi alust kui eset, sest

hagi oli esitatud APK § 20 alusel. Apellatsioonkaebuses rikkusid hagejad TsKS § 289 nõudeid,

muutes oma õiguslikku positsiooni. Kassaatoritel ei ole volitusi Salme Haljaste eest esinemiseks.

Kassaatorite viide tõendite hindamata jätmisele pole põhjendatud, sest märkmed ja ekspertiisiakt ei

ole arvestatavad. Kassaatorid ei ole kaebuses märkinud, milliseid seadusi kohus rikkus.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p. 2 alusel

protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu.

Ringkonnakohtu seisukoht, et hagejad muutsid apellatsioonkaebuses hagi alust, nõudes pärandvara

jagamist põhjendusel, et see vara kuulus E. Preismannile, Siiri Haljastele ja Salme Haljastele

kaasomandina, pole täpne. Kuigi apellatsioonkaebuse lõpus hagejad viitasid AÕS § -de 70 ja 71

alusel pooleliolevale ehitisele kui kaasomandile, väideti kaebuse alguses, et tegemist oli

ühisomandiga. Abikaasade ühisomand (APK § 20) oli üheks ühisomandi alaliigiks TsK § 120 lg. 2

järgi ja on ühisomandiks ka AÕS § 70 järgi. Seega nõudsid hagejad nii maakohtus kui

apellatsioonkaebuses ühisomandi jagamist pärandvarana. Viitamist apellatsioonkaebuses APK § 20

asemel AÕS § -le 70 kui ühisomandit reguleerivale sättele ei saa käsitleda hagi aluse muutmisena.

Ringkonnakohus on käsitlenud ainult viidet kaasomandile ja jätnud tähelepanuta hagejate väite

ühisomandi kohta. Ringkonnakohtu väited, et hagejad pole: 1) hagi aluse koosseisus teinud viidet

APK § -le 20 lg. 3; 2) tõendanud asjaolu, et ehitusjärgus oleva elamu maksumus suurenes oluliselt

pärast abiellumist; 3) esimese astme kohtus väitnud, et Siiri Haljaste märkmed tõendaksid maja

väärtuse suurenemist pärast abiellumist, ei ole põhjendatud. Hagis nõuti poolelioleva elamu kui E.

Preismanni ja Siiri Haljaste ühisomandi jagamist pärandvarana ja viidati APK § -le 20 tervikuna.

Abikaasade ühisomandi jagamist pärandvarana nõuti ka Viljandi Maakohtu istungil. Seega hagejate

nõue oli selgelt piiritletud ja viidatud ka selle materiaalõiguslikule alusele - APK § -le 20. Kui see

viide jäi kohtule arusaamatuks, siis oli võimalus lasta hagejatel hagi alust täpsustada.

Apellatsioonkaebuses on viidatud esimeses astmes esitatud konkreetsetele tõenditele, mis pidid

kinnitama hagejate väiteid ühisomandi kohta. Kas ehitusjärgus oleva elamu maksumus suurenes

oluliselt pärast abiellumist ja kas ka Siiri Haljaste märkmed seda kinnitavad või mitte, selgub tõendite

hindamisel. TsKS § 301 lg. 1 kohaselt pidi ringkonnakohus apellatsioonkaebuse alusel esitatud

tõendeid hindama ja võtma seisukoha, kas need kinnitavad hagejate väiteid abikaasade ühisomandi

kohta või mitte. Seda ei ole tehtud.

Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et apellatsioonkaebuses esitatud alusel (pooleliolev elamu kui E.

Preismanni ja Siiri Haljaste väidetav kaasomand) on hagejatel võimalus esitada uus hagi. Maakohus

on jaganud elamu pärandvarana kui Erik Preismanni isikliku omandi. Ringkonnakohus jättis otsuse

muutmata. Seega on olemas jõustunud kohtuotsus, millega on kindlaks tehtud, et elamu oli Erik

Preismanni isiklik omand. TsKS § 242 kohaselt ei või pooled ega teised asjast osa võtnud

protsessiosalised ega nende õiglusjärglased vaidlustada teises asjas eelmise kohtu otsusega kindlaks

tehtud asjaolusid ja õigussuhteid. Pärandvara jagamise vaidluse lahendamine protsessiosaliste vahel

eeldab selle kindlakstegemist, kellele pärandajatest milline vara kuulus.

Juhindudes TsKS § -st 346 p. 2 kolleegium

o t s u s t a s:

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20.01.1995. a. otsus tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule teises koosseisus.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Margo Haljastele maksekorraldusega nr. 233 22.02.1995. a. tasutud

kassatsioonikautsjon 209 (kakssada üheksa) krooni, 10 (kümme) senti ning Aldo Sovale

16.03.1995. a. tasutud kassatsioonikautsjon 209 (kakssada üheksa) krooni, 10 (kümme) senti.

Eesistuja J. Odar

Liikmed J. Luik, H. Jõks