III-1/1-24/95 · Riigikohus

III-1/1-24/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 25. aprillil 1995. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher

vaatas avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja

V. T. süüdistuses KrK § 162 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa menetlusosalistena V. T., tsiviilhageja esindaja Einu Reitsnik ja Riigiprokuratuuri

prokurör Marge Püss.

V. T. esitati süüdistus selles, et töötades Põhja-Eesti Panga Narva filiaali juhatajana, 17. detsembril 1993.a.

täitis oma ametialaseid kohustusi mittevastavalt nendesse hooletu suhtumise tagajärjel. Vastutades panga

filiaali finantsdistsipliinist kinnipidamise eest arvelduste tegemisel panga kliendiga kui viimane esitas

vahetamiseks 2 miljonit vene rubla eesmärgiga saada USA dollareid, andis V. T. ekslikult panga

vanemkassiirile N. L. kirjaliku korralduse arvutisse ebaõige informatsiooni sisseviimiseks rubla kursi kohta

eesti krooni suhtes selle kliendi jaoks. Kursi 0,0099 EEK ühe SUR eest viidi arvutisse kurss 0,099 EEK ühe

SUR eest, mille tulemusena arvutati kliendile 198 000 EEK-i 19 800 asemel ja vastavalt 14 463 USA dollarit

1 446 dollari asemel ja see tõi kaasa pangale suure varalise kahju summas 178 202, 73 EEK kuritegu

kvalifitseeriti KrK § 162 järgi.

Narva Linnakohtu 17. novembri 1994.a. otsusega mõisteti V. T. õigeks süüdistuses KrK § 162 järgi

kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kohtuotsuse kohaselt ei ole tõendatud, millise rubla kursi kirjutas V. T.

sedelile, mille andis üle vanemkassiir N. L., sest sedelit pole säilinud. Veel leidis linnakohus, et V. T.

sõlmitud töölepingus ei ole täpselt formuleeritud tema ametialaseid kohustusi ning neist ei nähtu, et kohustus

kontrollida valuutakursi arvutisse sisseviimist oleks lasunud V. T.

Narva Linnakohtu 17. novembri 1994.a. otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Narva prokurör Mihhail

Hütt, kes leidis, et V. T. õigeksmõistmine süüdistuses KrK § 162 järgi on ebaõige ning taotles linnakohtu

otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Narva Linnakohtule.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 31. jaanuari 1995.a. otsusega tühistati Narva Linnakohtu 17.11.

1994.a. õigeksmõistev kohtuotsus ja mõisteti V. T. süüdi KrK § 162 järgi ning karistati 6 kuu

vabadusekaotusega tingimisi KrK § 47 alusel 2 aastase katseajaga ning pandi kohustuseks üks kord kuus

ilmuda registreerimiseks elukohajärgsesse politseiasutusse ja teatada sellele elukoha ja töökoha muutmisest.

Lisakaristusena võeti V. T. ära õigus 3 aasta jooksul töötada ametikohal, mis on seotud materiaalsete

väärtuste liikumise korraldamisega. Prokuröri apellatsioonprotest rahuldati.

Viru Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu V. T. Oma kaebuses ta leiab, et

ringkonnakohtu otsuses toodud järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele ja rikutud on kriminaalprotsessi

seadust sellega, et kohus on võtnud tõendina arvesse paberi, mida kriminaaltoimikusse lisatud ei ole.

Kassaator leiab, et ei ole rikkunud ametialaseid kohustusi vaid kutse (eriala) kohustusi, mille eest on juba

karistatud distsiplinaarkorras. Veel väidab kassaator, et kohtuotsuse kohaselt ei ole kindlaks tehtud varalise

kahju ulatus, milline aga on vajalik ametialase lohakuse kvalifitseerimisel. Kassaator taotleb ringkonnakohtu

otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, milline ei raskendaks süüdimõistetu olukorda.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu seletuse,

kes taotleb kassatsioonkaebuse rahuldamist ning tsiviilhageja esindaja ja prokuröri seletuse, kes leiavad et

kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele

t u v a s t a s :

Viru Ringkonnakohus on asunud õigele seisukohale, et V. T. Põhja-Eesti Panga Narva filiaali juhatajana oli

ametiisik KrK § 160 mõttes. Tal oli õiguspädevus panga filiaalil lasuvate ülesannete täitmisel, s. t.

ametiseisund, milline tekkis töölepingu nr. 50 sõlmimisega 29. 10. 1992.a. ja ta täitis talle töölepinguga

pandud juhtimisülesandeid. Töölepingu p. 2.2.15 sätestab, et panga filiaali juhataja vastutab isiklikult filiaali

finantsdistsipliinist kinnipidamise eest. Sama lepingu p. 2.2.2 nõuab, et filiaali juhataja korraldab ja määrab

töötajate vahelise alluvuse ning tööjaotuse ning p. 2.2.5 kohaselt kehtestab ka lepingute ja teiste tehingute

sõlmimise ja allakirjutamise korra. V. T. kui ametiisiku tegevust reglementeeris ka Põhja-Eesti Panga Narva

filiaali põhimäärus, mille p. 3.2.2 ja 3.2.4 eirates jättis V. T. kehtestamata tehingute sooritamise ja

allakirjutamise korra ning kinnitamata struktuuri allüksuste põhimäärused. Nendest dokumentidest

tulenesidki V. T. ametialased kohustused, mis on KrK § 162 kui blanketse normi sisutamise aluseks.

Kassatsioonkaebuses esitatud väide, et ametialased kohustused peavad olema eraldi välja toodud töölepingu

lisana, vastasel korral ei saa vastutada nende täitmata jätmise või mittevastava täitmise eest KrK § 162

alusel, ei ole põhjendatud.

Jätnud täitmata ülalmärgitud nõuded, määras V. T. 17. 12. 1993.a. isiklikult valuutavahetuse kursi muutmise

tehingu tingimused ja hooletusest tingitud vale kursi kohaldamine tõí kaasa pangale suure varalise kahju.

Viru Ringkonnakohus on hinnanud tõendeid nende kogumis ja tulnud õigele järeldusele, et V. T. täitis oma

ametialaseid kohustusi mittevastavalt nendesse hooletu suhtumise tagajärjel.

Kriminaalasja arutamisel ei ole aset leidnud seaduserikkumisi, mis AKKS § 64 sätete kohaselt oleks aluseks

ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

Juhindudes AKKS § 63 p. 1 ja 65 lg 3, riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 31. jaanuari 1995.a. otsus muutmata.

2. Süüdimõistetu V. T. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 25. aprillil 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher