III-1/1-22/95 · Riigikohus

III-1/1-22/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 18. aprillil 1995. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri

Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja

J. P. süüdistuses KrK §-de 1243 lg 1, 141 lg 2 p. 3,5 ning 185 lg 2 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa menetlusosalistena J. P. kaitsja vandeadvokaat Eugenia Piel ja Riigiprokuratuuri

prokurör Marge Püss.

J. P. on süüdi mõistetud Tallinna Linnakohtu 10. novembri 1994. a. otsusega KrK § 1243 lg 1, 141 lg 2 p. 3,5

ja 185 lg 2 järgi ning karistatud kuritegude kogumi eest § 40 alusel lõpliku karistusega 6 aastat

vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse aja alguseks loeti 20. juuli 1994. a.

J. P. tunnistati süüdi selles, et ta 18. juulil 1994. a. kella 12.30 paiku Tallinnas, Lauteri ja Liivalaia tänavate

ristmikul, tegutses autode riisumiseks organiseeritud isikute grupi koosseisus, milline tungis relva kasutamise

ähvardusel kallale A. R. Kannatanu istus RAS EMEX -ile kuuluva auto Nissan Terrano II juhiistmel ning

suruti auto põrandal pikali ja toimetati metsa Maardu lähedal Kostivere tee 2-l kilomeetril. Metsas J. P. sidus

kannatanu puu külge ja valvas teda koos kaaslasega kuni kella 17-ni, kusjuures kaks grupi liiget sõitsid

varastatud autoga Narva linna. Seejärel J. P. vabastas kannatanu köidikuist ja sõitis ka ise Narva kus saanud

kokku teiste kaaslastega, asus varastatud Nissan Terrano rooli ja sõitis EV majanduspiirile selle ületamise

eesmärgil, kuid peeti kinni politsei poolt. Need teod kvalifitseeriti KrK § 141 lg 2 p. 3,5 järgi.

Veel tunnistati J. P. süüdi kannatanu A. R. autojuhilubade riisumises (KrK § 185 lg 2) ja temalt

ebaseaduslikult vabaduse võtmises (KrK § 1243 lg 1).

Tallinna Linnakohtu 10. novembri 1994. a. otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse J. P., kes oma kaebuses

märgib, et mingit kuritahtlikku tahtlust tal ei olnud, teiste isikute gruppi sattus ta juhuslikult ning grupi

liikmete tahtlus oli talle teadmata. Apellant väidab, et grupi tegevusest ta osa ei võtnud ja sai toimunust teada

alles siis kui jõudis Maardu läheduses asuvasse metsa. Metsas ta kannatanut ei ähvardanud ega kinni ei

sidunud, relva olemasolust teistel kaasosalistel ei olnud teadlik. Eeluurimise käigus andis ütlusi vastavalt

uurija versioonile. Apellant leiab, et tema käitumises on KrK § 140 lg 1 koosseis ja taotleb seetõttu kuriteo

ümberkvalifitseerimist ning karistamist mittevabadusekaotusliku karistusega.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. jaanuari 1995. a. otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu

10. novembri 1994. a. otsus J. P. süüdimõistmise osas KrK § 141 lg 2 p. 3,5 järgi ja mõistetud karistuse osas.

J. P. tunnistati süüdi KrK § 140 lg 2 p. 1,2 järgi ning karistati 3 aasta vabadusekaotusega. KrK § 40 alusel

mõisteti J. P. lõplikukus karistuseks kuritegude kogumi eest 3 aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas.

Ühtlasi tehti linnakohtu otsuses täpsustused - jäeti kohtuotsuse kirjeldavast osast välja viited kuritegude

toimepanemise kohta organiseeritud grupi koosseisus konkreetsete isikute loeteluga, asendades need

sõnadega "teiste isikutega eelneval kokkuleppel". Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata.

Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat

Eugenia Piel. Kaitsja leiab, et J. P. otseselt ei osalenud A. R. sõiduauto hõivamises, röövijate poolt oli

kuritegu lõpule viidud A. R. metsa toimetamisega. Kuna J. P. ei olnud teadlik, et teguseti relva ähvardusel,

tuleb tema teod kvalifitseerida KrK § 140 lg 2 p. 1,2 järgi § 17 lg 6 kaudu kuriteo toimepanemisele

kaasaaitamisena. Samuti leiab kaitsja, et J. P. ei võtnud A. R. vabadust, sest viimane oli kinni seotud juba

autos teiste isikute poolt. Kaitsja taotleb J. P. mittevabadusekaotusliku karistuse mõistmist, sest

ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, et oleks arvestatud vastutust kergendavate asjaoludega.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutuvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu kaitsja

vandeadvokaat Eugenia Pieli seletuse, kes taotleb kassatsioonkaebuse rahuldamist ning prokuröri Marge

Püssi seletuse, milles ta leiab, et kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele

t u v a s t a s :

Tallinna Ringkonnakohus on hinnanud tõendeid, sealhulgas kohtualuse ebajärjekindlaid ütlusi nende

kogumis nagu seda nõuab KrMK § 50 mõte ning tulnud õigele järeldusele, et J. P. poolt toimepandud

kuriteod on toime pandud isikute grupi eelneval kokkuleppel. J. P. on 1. augustil 1994. a. kaitsja juuresolekul

ülekuulatuna (toimiku lk. 54-57) andnud ütlusi selle kohta, et grupi eesmärk oli Eestist auto muretsemine ja

selles oli eelnevalt kokku lepitud juba Kingissepa linnas Venemaal ning ära jaotatud ka grupi liikmete rollid

kuriteo toimepanemisel. Kogu J. P. käitumine ning kannatanu A. R. ütlused kinnitavad seda, et J. P. tegutses

vastavalt eelnevale kokkuleppele kuriteo täidevijana, mitte kaasaaitajana. Vahetult võttis ta osa kannatanu

kinnisidumisest, s. o. temalt vabaduse võtmises, kuid vägivald, mida seejuures rakendati kannatanu suhtes, ei

olnud ohtlik elule või tervisele. Ringkonnakohtu sellekohased järeldused on põhjendatud ning kooskõlas

KrMK § 19 nõuetega.

Karistuse mõistmisel on Tallinna Ringkonnakohus järginud KrK sätteid, mis reguleerivad karistuse

mõistmist ja mõistnud karistuse kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga ja alla keskmise sanktsioonis

ettenähtud karistusmäära. Ei ole aset leidnud seaduserikkumisi, mis AKKS § 64 sätete kohaselt oleks aluseks

Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. jaanuari 1995. a. otsus muutmata ja J. P. kaitsja

vandeadvokaat Eugenia Pieli kassatsioonkaebus rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 18. aprillil 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja : Peeter Vaher

Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep