III-2/3-11/95 · Riigikohus

III-2/3-11/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 18. aprillil 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja H. Salmann, avaldaja V.

Korovitsevi ja tema esindaja vandeadvokaat L. Urge osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil

10. aprillil 1995. a.

Viktor Korovitsevi ja tema esindaja vandeadvokaat Leo Urge kohtuvigade parandamise

avalduse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. novembri 1994. a. otsuse

väikeettevõtte Stemor hagis V. Korovitsevi ja V. Jelkovitsi vastu eluruumist väljatõstmiseks.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. novembri 1994. a. otsusega jäeti rahuldamata Viktor

Korovitsevi apellatsioonkaebus Tallinna Linnakohtu 16. mai 1994. a. otsuse tühistamiseks

väikeettevõtte Stemor hagis Viktor Korovitsevi ja Vladimir Jelkovitsi vastu eluruumist

väljatõstmiseks. Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu otsus V. Korovitsevi ja V. Jelkovitsi

väljatõstmiseks tööandja eluruumist Tallinnas Võru/Koorti 3/28 - 69, teist eluruumi vastu andmata,

elamuseaduse §-de 58 ja 60 lg 1 alusel on õige ning täiendavat motiveerimist otsus ei vaja.

Väikeettevõte Stemor esitas 15. jaanuaril 1992. a. hagi V. Korovitsevi ja V. Jelkovitsi vastu

ühiselamust Tallinnas Võru/Koorti 3/28 - 69 väljatõstmiseks. Hageja soovis paigutada kostjad ümber

teise ühiselamusse. 25. oktoobril 1993. a. muutis hageja hagi alust ning palus kostjad välja tõsta

vaidlusalusest eluruumist kui tööandja eluruumist ES § 60 lg 1 ja 3 alusel, kuna vaidlusalune eluruum

oli kinnitatud väikeettevõttele Stemor tööandja eluruumiks Tallinna Ida Rajoonivalitsuse 29. oktoobri

1992. a. määrusega nr. 105 ning kostjatega oli lõpetatud tööleping nende omal soovil.

Avalduses kohtuvigade parandamiseks palub V. Korovitsev apellatsioonikohtu 2. novembri 1994. a.

otsus tühistada põhjendusel, et linnakohus ja ringkonnakohus on vääralt kohaldanud ES § 58.

Avaldaja leiab, et Tallinna Ida Rajoonivalitsuse 29. oktoobri 1992. a. määrus nr. 105 Võru/Koorti

3/28 - 69 tööandja eluruumiks tunnistamise kohta on täielikult seadusevastane ja ei kuulunud

rakendamisele, sest linna rajoonivalitsusel puudus õigusaktide andmise õigus. Määruse andmise ajal

kehtinud ENSV kohaliku omavalitsuse aluste seaduse § 6 loetleb kohaliku omavalitsuse organid.

Selles loetelus puudub linnaosa valitsus. Sama seaduse § 10 kohaselt on linnaosa valitsus

omavalitsuslik allüksus, keda ei ole nimetatud paragrahvis 19 lg 2 määruste ja korralduste andmise

õigust omavate kohaliku omavalitsuse organite loetelus. Ka hiljem vastuvõetud kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse § 57 lg 4 (2. juuni 1993. a. redaktsioon) sätestas, et osavalla või

linnaosa valitsusel pole õigusakti andmise õigust.

Vastustaja väikeettevõte Stemor peab V. Korovitsevi avaldust põhjendamatuks.

Kolleegium leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu 2. novembri 1994. a. otsuse tühistamiseks puudub

alus.

Kohaliku omavalitsuse aluste seaduse § 21 alusel antud ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi

6. detsembri 1989. a. seadluse "Omavalitsusliku haldussüsteemi loomisest" punkt 7 kohaselt jätkavad

Tallinnas linnarajoonid tegevust kuni küsimuse täiendava reguleerimiseni. Linnarajoonide ja teiste

Tallinna omavalitsuslike üksuste organite pädevuse piiritlemine toimub Tallinna Linnavolikogu poolt.

Sellest tulenevalt võis Tallinna Linnavolikogu delegeerida linna rajoonivalitsusele õiguse otsustada

eluruumi arvamise tööandja eluruumi hulka.

Tallinna Linnavolikogu andis 7. mai 1992. a. otsusega Tallinna linna rajoonivalitsuste, Maardu

Linnavalitsuse ja Saue Alevivalitsuse kompetentsi õiguse otsustada eluruumide kuulumise tööandja

eluruumide hulka. Elamuseaduse ellurakendamiseks ja linnavolikogu osundatud otsuse täitmiseks

pani Tallinna Linnavalitsus 21. mai 1992. a. korralduse nr. 492-k punktiga 1 eluruumi tööandja

eluruumiks arvamise üle otsustamise Tallinna linnarajoonivalitsustele, Maardu Linnavalitsusele ja

Saue Alevivalitsusele vastavalt konkreetse eluruumi asukohale.

Tulenevalt TsKS §-st 9 rakendab kohus omavalitsuse õigusakte, kui need on kooskõlas seadusega.

Määrus nr. 105 on seaduslik, sest Tallinna Ida Rajoonivalitsus oli pädev arvama vaidlusaluse

eluruumi tööandja eluruumiks. Seega on Tallinna Ringkonnakohus õigesti kohaldanud kohtuotsuse

aluseks olevaid ES §-e 58 ja 60.

Asjakohane ei ole avaldaja viide kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 57 lg 4, mille

kohaselt osavalla või linnaosa valitsusel pole õigusakti andmise õigust. Määrus nr. 105 on antud enne

KOKS -i kehtestamist ning tagasiulatuvat jõudu seaduse osundatud sättel ei ole.

Juhindudes TsKS §-st 354 lg 3 kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 2. novembri 1994. a. otsus muutmata ja Viktor Korovitsevi ja

tema esindaja vandeadvokaat Leo Urge avaldus rahuldamata.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed: J. Luik, H. Salmann