III-4/1-2/95 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedsekretär Külli Areni juuresolekul läbi Tartu Halduskohtu 3. veebruari 1995. a. otsusest tuleneva taotluse tunnistada Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lg 2 kehtetuks.
Legislator headnote
AI generatedIII-4/1-2/95 · Riigikohus: veebruari 1995. a. otsusest tuleneva taotluse tunnistada Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lg 2 kehtetuks.
Full text
III-4/A-2/95
OTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Tartus, 12. aprillil 1995. a.
Tartu Halduskohtu taotluse, tunnistada Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lg 2
kehtetuks, läbivaatamine
Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, koosseisus eesistuja Rait Maruste, liikmed Tõnu Anton,
Lea Kalm, Jaano Odar ja Jüri Põld, vaatas
29. märtsil 1995. a. kohtuistungil
Riigikogu esindaja Liina Tõnissoni ja õiguskantsler Eerik-Juhan Truuvälja osavõtul ning kolleegiumi
sekretär Külli Areni juuresolekul läbi Tartu Halduskohtu 3. veebruari 1995. a. otsusest tuleneva
taotluse tunnistada Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lg 2 kehtetuks.
Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile esitatud materjalidest
n ä h t u b:
Tartu Linnavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjon
otsustas 29. septembril 1994. a. mitte tunnistada Helga Redi (surn. 1992. a.) õigusvastaselt
võõrandatud (natsionaliseeritud) vara suhtes õigustatud subjektiks, kuna tema isa Herbert
Blumenthal, kes oli selle vara omanik, ei olnud 16. juunil 1940.a. Eesti kodanik. H. Redi tütar Nieves
Lepp esitas selle otsuse peale kaebuse Tartu Halduskohtule. Tartu Halduskohus leidis, et
eelpoolmainitud komisjoni otsus on küll kooskõlas Omandireformi aluste seaduse §-ga 7 lg 2, kuid
see säte ei ole kooskõlas Põhiseaduse §-ga 32, mille kohaselt pärimisõigus on tagatud. Põhiseaduse
selle sätte järgimine eeldab, et Eesti kodanikel on õigus pärida Eestis elanud mittekodanikust
esivanemalt õigusvastaselt võõrandatud vara. Lähtudes eeltoodust tunnistas Tartu Linna Halduskohtu
kohtunik 3. veebruaril 1995.a. haldusasja nr. I-3-4/95 lahendamisel põhiseadusevastaseks
Omandireformi aluste seaduse § 7 lg 2 ja jättis selle kohaldamata.
Riigikogu esindaja ja õiguskantsler olid seisukohal, et Omandireformi aluste seaduse § 7 lg 2 ei ole
vastuolus Põhiseaduse §-ga 32 lg 4.
Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud Riigikogu esindaja ja õiguskantsleri sõnavõtud,
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
l e i d i s :
Omandireformi aluste seaduse § 7 lg 2 sätestab: "Välisriikide, nende juriidiliste isikute ja kodanike
ning kodakondsuseta isikute, välja arvatud käesoleva paragrahvi 1. lõikes 1.-4. punktis nimetatud
isikud, omandis olnud ja Eesti Vabariigis asunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või
kompenseerimise taotlused lahendatakse Eesti Vabariigi ja vastava riigi vahelise kokkuleppega."
Sama paragrahvi 1. lõike osundatud punktides loetletakse isikuid, kes on õigustatud nõudma
õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist. Omandireformi aluste seaduse § 7
lg 1 p. 3 kohaselt on sellisteks isikuteks ka pärijad sama seaduse §-s 8 sätestatud tähenduses ja
tingimustel. Omandireformi aluste seaduse § 7 lg 1 p. 5 ja 6 kohaselt on õigusvastaselt võõrandatud
vara tagastamist või kompenseerimist lisaks selle paragrahvi 1. lõike punktides 1-4 loetletud isikutele
õigustatud nõudma ka kohaliku omavalitsuse üksused ja Eesti riik. Seega on kõik isikud, kellel on
Omandireformi aluste seaduse alusel õigus nõuda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või
kompenseerimist, loetletud sama seaduse §-s 7 lg 1. Selles sättes nimetamata isikutel pole õigust selle
seaduse alusel nõuda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist.
Omandireformi aluste seaduse § 7 lg 2 ei võta kelleltki õigust nõuda õigusvastaselt võõrandatud vara
tagastamist või kompenseerimist. See säte kehtestab vaid reegli, et välisriikide, nende juriidiliste
isikute ja kodanike ning kodakondsuseta isikute omandis olnud õigusvastaselt võõrandatud vara
tagastamise või kompenseerimise taotlused lahendatakse riikidevahelise kokkuleppega, välja arvatud
kui nad on omandireformi õigustatud subjektideks Omandireformi aluste seaduse § 7 lg 1 punktide 1
kuni 4 alusel. Seetõttu ei saa Omandireformi aluste seaduse § 7 lg 2 olla vastuolus Põhiseaduse §-ga
32 lg 4, mis sätestab, et pärimisõigus on tagatud.
Seega on Tartu Halduskohtu taotlus tunnistada Omandireformi aluste seaduse § 7 lg 2
põhiseadusevastaseks alusetu, ega kuulu rahuldamisele.
Eeltoodust lähtudes ja juhindudes Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-st 19 lg 1
p. 1, põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
o t s u s t a b :
Jätta Tartu Halduskohtu 3. veebruari 1995.a. otsusest tulenev taotlus, tunnistada Eesti
Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lg 2 kehtetuks, rahuldamata.
Otsus jõustub kuulutamisest, on lõplik ega kuulu edasikaebamisele.
Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees
Rait Maruste