Legislator Case Law & Legislation
III-4/1-2/95 ECLI:EE:RK:1995:3.4.1.2.95.78 AI generated

III-4/1-2/95 · Riigikohus

Case Number III-4/1-2/95
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

sekretär Külli Areni juuresolekul läbi Tartu Halduskohtu 3. veebruari 1995. a. otsusest tuleneva taotluse tunnistada Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lg 2 kehtetuks.

Legislator headnote

AI generated

III-4/1-2/95 · Riigikohus: veebruari 1995. a. otsusest tuleneva taotluse tunnistada Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lg 2 kehtetuks.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

III-4/A-2/95

OTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 12. aprillil 1995. a.

Tartu Halduskohtu taotluse, tunnistada Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lg 2

kehtetuks, läbivaatamine

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, koosseisus eesistuja Rait Maruste, liikmed Tõnu Anton,

Lea Kalm, Jaano Odar ja Jüri Põld, vaatas

29. märtsil 1995. a. kohtuistungil

Riigikogu esindaja Liina Tõnissoni ja õiguskantsler Eerik-Juhan Truuvälja osavõtul ning kolleegiumi

sekretär Külli Areni juuresolekul läbi Tartu Halduskohtu 3. veebruari 1995. a. otsusest tuleneva

taotluse tunnistada Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lg 2 kehtetuks.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile esitatud materjalidest

n ä h t u b:

Tartu Linnavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjon

otsustas 29. septembril 1994. a. mitte tunnistada Helga Redi (surn. 1992. a.) õigusvastaselt

võõrandatud (natsionaliseeritud) vara suhtes õigustatud subjektiks, kuna tema isa Herbert

Blumenthal, kes oli selle vara omanik, ei olnud 16. juunil 1940.a. Eesti kodanik. H. Redi tütar Nieves

Lepp esitas selle otsuse peale kaebuse Tartu Halduskohtule. Tartu Halduskohus leidis, et

eelpoolmainitud komisjoni otsus on küll kooskõlas Omandireformi aluste seaduse §-ga 7 lg 2, kuid

see säte ei ole kooskõlas Põhiseaduse §-ga 32, mille kohaselt pärimisõigus on tagatud. Põhiseaduse

selle sätte järgimine eeldab, et Eesti kodanikel on õigus pärida Eestis elanud mittekodanikust

esivanemalt õigusvastaselt võõrandatud vara. Lähtudes eeltoodust tunnistas Tartu Linna Halduskohtu

kohtunik 3. veebruaril 1995.a. haldusasja nr. I-3-4/95 lahendamisel põhiseadusevastaseks

Omandireformi aluste seaduse § 7 lg 2 ja jättis selle kohaldamata.

Riigikogu esindaja ja õiguskantsler olid seisukohal, et Omandireformi aluste seaduse § 7 lg 2 ei ole

vastuolus Põhiseaduse §-ga 32 lg 4.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud Riigikogu esindaja ja õiguskantsleri sõnavõtud,

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

l e i d i s :

Omandireformi aluste seaduse § 7 lg 2 sätestab: "Välisriikide, nende juriidiliste isikute ja kodanike

ning kodakondsuseta isikute, välja arvatud käesoleva paragrahvi 1. lõikes 1.-4. punktis nimetatud

isikud, omandis olnud ja Eesti Vabariigis asunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või

kompenseerimise taotlused lahendatakse Eesti Vabariigi ja vastava riigi vahelise kokkuleppega."

Sama paragrahvi 1. lõike osundatud punktides loetletakse isikuid, kes on õigustatud nõudma

õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist. Omandireformi aluste seaduse § 7

lg 1 p. 3 kohaselt on sellisteks isikuteks ka pärijad sama seaduse §-s 8 sätestatud tähenduses ja

tingimustel. Omandireformi aluste seaduse § 7 lg 1 p. 5 ja 6 kohaselt on õigusvastaselt võõrandatud

vara tagastamist või kompenseerimist lisaks selle paragrahvi 1. lõike punktides 1-4 loetletud isikutele

õigustatud nõudma ka kohaliku omavalitsuse üksused ja Eesti riik. Seega on kõik isikud, kellel on

Omandireformi aluste seaduse alusel õigus nõuda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või

kompenseerimist, loetletud sama seaduse §-s 7 lg 1. Selles sättes nimetamata isikutel pole õigust selle

seaduse alusel nõuda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist.

Omandireformi aluste seaduse § 7 lg 2 ei võta kelleltki õigust nõuda õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamist või kompenseerimist. See säte kehtestab vaid reegli, et välisriikide, nende juriidiliste

isikute ja kodanike ning kodakondsuseta isikute omandis olnud õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise või kompenseerimise taotlused lahendatakse riikidevahelise kokkuleppega, välja arvatud

kui nad on omandireformi õigustatud subjektideks Omandireformi aluste seaduse § 7 lg 1 punktide 1

kuni 4 alusel. Seetõttu ei saa Omandireformi aluste seaduse § 7 lg 2 olla vastuolus Põhiseaduse §-ga

32 lg 4, mis sätestab, et pärimisõigus on tagatud.

Seega on Tartu Halduskohtu taotlus tunnistada Omandireformi aluste seaduse § 7 lg 2

põhiseadusevastaseks alusetu, ega kuulu rahuldamisele.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-st 19 lg 1

p. 1, põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

o t s u s t a b :

Jätta Tartu Halduskohtu 3. veebruari 1995.a. otsusest tulenev taotlus, tunnistada Eesti

Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lg 2 kehtetuks, rahuldamata.

Otsus jõustub kuulutamisest, on lõplik ega kuulu edasikaebamisele.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees

Rait Maruste