III-4/1-1/95 · Riigikohus

III-4/A-1/95

OTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 12. aprillil 1995.a.

Tallinna Linnakohtu taotluse, tunnistada Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg 1 ja § 6 p. 5 ja 6

kehtetuks, läbivaatamine

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, koosseisus eesistuja Rait Maruste, liikmed Tõnu Anton,

Lea Kalm, Jaano Odar ja Jüri Põld, vaatas

29. märtsil 1995.a. kohtuistungil

Riigikogu esindaja Liina Tõnissoni ja õiguskantsler Eerik-Juhan Truuvälja osavõtul ning kolleegiumi

sekretär Külli Areni juuresolekul läbi Tallinna Linnakohtu 10. veebruari 1995.a. otsusest tuleneva

taotluse - tunnistada Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg 1 ja § 6 p. 5 ja 6 kehtetuks.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile esitatud materjalidest

n ä h t u b :

Hagejad L. Linsi, E. Vaskmaa jt. kasutavad üürilepingu alusel Tallinnas, Narva mnt. 9 asuvas Eesti

Tarbijateühistute Keskühistule kuuluvas elamus kortereid.

Hagejad esitasid ETK Majandusvalitsusele nende kasutuses olevate korterite erastamise avalduse.

Kostja jättis avalduse rahuldamata, sest 15. septembri 1994.a. määrusega nr. 94 on ta otsustanud mitte

võõrandada rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate eest ETK ja talle kuuluvate

ettevõtete elamuid ja kortereid.

Hagejad pöördusid hagiga Tallinna Linnakohtusse ja nõudsid, et kohus tunnistaks nende eelisõigust

erastada korterid, kus nad elavad, ning kohustaks kostjat need korterid neile võõrandama

rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate eest.

Tallinna Linnakohus otsustas jätta hagid rahuldamata ja tunnistas Eluruumide erastamise seaduse

(EES) § 3 lg 1 ja § 6 p. 5 ja 6 põhiseadusevastaseks ning jättis need kohaldamata. Hagide

rahuldamata jätmist põhjendas kohus sellega, et Omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 2 sätestab

muuhulgas omandireformi läbiviimise eesmärgiks omandussuhete ümberkorraldamise omandi

puutumatuse tagamiseks ja § 3 lg 2 annab vara omandivormi muutmise ammendavad alused ning

eraõigusliku juriidilise isiku omandi (sund)võõrandamise ainuke võimalus on selle taasriigistamine.

Sama seaduse erastamist reguleerivad sätted ei sisalda juriidilise isiku vara üleandmise kohustust

teisele isikule.

EES § 3 lg 1 näeb ette kohustatud subjekti vara erastamise olenemata sellest, kelle vahendite arvel

elamu on ehitatud. Vabariigi Valitsuse 2. septembri 1992.a. määrusega nr. 258 kinnitatud

taasriigistamise kohustatud subjektide nimekirja 1. jaotuse 1. järjekohal on kostja. Linnakohus leidis,

et EES § 3 lg 1 on vastuolus: 1) ORAS §-dega 3 ja 42, mille kohaselt kuulub taasriigistamisele vara,

mis on varem riigi poolt kooperatiivsetele, riiklik-kooperatiivsetele ja ühiskondlikele

organisatsioonidele tasuta üle antud; 2) Põhiseaduse §-ga 32, kuivõrd seaduses ei ole reguleeritud,

milline on üldine huvi, millest lähtuvalt kohustatud subjekti vara võõrandamisele kuulub, ning see,

kuidas on korraldatud omanikule kohese ja õiglase hüvitise andmine. Igaühel on õigus enda omandit

vabalt vallata, kasutada ja käsutada. EES ei näe ette omaniku vara võõrandamist Põhiseaduse §-s 32

sätestatud tingimustel, vaid kohustab omanikku oma vara teistele isikutele teatud tingimustel üle

andma. See kohustus on omanikule pandud sõltumata sellest, kelle vahendite arvel vara on saadud.

Tallinna Linnakohus leidis, et nendel põhjustel on Põhiseadusega vastuolus ka EES § 6 p. 5 ja 6.

Eluruumide erastamise seaduse § 6 määrab, kes on eluruumide erastamise kohustatud subjektid selle

seaduse kohaselt. Punkti 5 kohaselt on eluruumide erastamise kohustatud subjektiks taasriigistamise

kohustatud subjekti omandis olevate eluruumide puhul taasriigistamise kohustatud subjekt. Punkti 6

kohaselt taasriigistamise kohustatud subjekti omandis olevate eluruumide üleminekul taasriigistamise

käigus moodustatud uute juriidiliste isikute omandisse laienevad nimetatud isikutele käesolevas

seaduses sätestatud eluruumide erastamise kohustatud subjekti õigused ja kohustused.

Õiguskantsler leidis, et EES § 3 lg 1 ja § 6 p. 5 ja 6 on vastuolus Põhiseaduse §-ga 32, kuid

osundatud sätted ei ole tervikuna Põhiseadusega vastuolus. Vastuolu ilmneb selles, et erastamise

objekti laiendatakse eraõigusliku juriidilise isiku omandile, kusjuures omandi sundvõõrandamise

põhiseaduslikud tingimused ei ole täidetud.

Riigikogu esindaja pidas vaidlusalust akti Põhiseadusega kooskõlas olevaks.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud õiguskantsleri sõnavõtu, põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegium

l e i d i s :

I

1. Vara taasriigistamise ja erastamise mõiste määras kindlaks 13. juunil 1991 vastuvõetud

ORAS. Selle seaduse § 3 lg 2 p. 3 sätestas, et varem riigi poolt kooperatiivsetele organisatsioonidele

tasuta üle antud vara tagastatakse Eesti Vabariigile (vara taasriigistamine). Taasriigistamise korral on

omandireformi õigustatud subjektiks riik ja kohustatud subjektiks isik, kes on seaduse järgi

kohustatud omandireformi õigustatud subjektile vara tagastama. ORAS § 32 kohaselt on erastamine

omandireformi käigus riigi ja munitsipaalomandis oleva vara tasu eest või tasuta andmine teise isiku

omandisse, mille tulemusena muutub vara omanik. Erastamise objekt on seega riigi või

munitsipaalomandis olev vara (§ 33). Erastamise kohustatud subjektid on need ettevõtted, kelle vara

erastatakse (§ 34 lg 4). Seega riigi- või munitsipaalettevõtted. ORAS § 40 lg 1 järgi võis Eesti

Vabariigi Ülemnõukogu oma otsusega kohustada kooperatiivset organisatsiooni erastama tema

omandis olevat vara käesolevas seaduses või mõnes muus Eesti Vabariigi seaduses kehtestatud

korras.

2. ORAS §-dest 40 ja 42 lähtudes võeti 4. juunil 1992 vastu Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja

ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise seadus (Taasriigistamise seadus).

Selle seaduse § 2 kohaselt olid taasriigistamise ja erastamise kohustatud subjektideks ka ETKVL-i

süsteemi organisatsioonid. Vabariigi Valitsuse 2. septembri 1992.a. määrusega nr. 258 arvati ETK

taasriigistamise kohustatud subjektide nimekirja. Sama seaduse § 3 kohaselt võis taasriigistamisele

kuuluda kohustatud subjektile tasuta üle antud riigi vara (asja tähenduses), mis on säilinud endisel

individualiseeritaval kujul. Vastavalt §-le 6 lg 3 tuli kohustatud subjekti omanduses olevast varast

selle inventeerimise käigus kindlaks teha erastamisele kuuluv vara kui riigilt tasuta saadud vara üks

osa.

3. Omandireformi aluste seadus käsitleb riigi ja munitsipaalomandis oleva vara tasu eest või tasuta

andmist teiste isikute omandisse erastamisena (§ 32) ja nimetab erastamiseks ka kooperatiivse vara

tasu eest või tasuta andmist eraomandisse. Järelikult on ORAS lähtunud omaaegsest nõukogude

õiguse süstemaatikast, mille järgi eksisteeris: 1) sotsialistlik omand - riiklik omand; kolhooside,

muude kooperatiivsete organisatsioonide, nende koondiste omand; ühiskondlike organisatsioonide

omand ja 2) isiklik omand (ENSV TsK § 96). ORAS §-s 40 lg 2 nimetatakse erastamiseks vara

andmist eraomandisse, mille puhul samuti peetakse silmas vastandumist sotsialistlikule omandile.

4. Eesti Vabariigi põhiseaduse jõustumisel jäid § 2 lg 1 kohaselt sel ajal Eestis toiminud õigusaktid

kehtima niivõrd, kuivõrd nad polnud vastuolus Põhiseaduse või Põhiseaduse rakendamise seadusega

ja kuni tühistamiseni või Põhiseadusega vastavusse viimiseni. Põhiseaduse § 32 sätestab, et igaühe

omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult

seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel on

õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus.

5. Eluruumide erastamise seadus võeti vastu 6. mail 1993. Olles pärast Põhiseaduse jõustumist

vastuvõetud seadus, peab ta olema Põhiseadusega kooskõlas olenemata sellest, et EES-i

väljatöötamisel lähtuti ORAS-st ja sellele järgnenud Taasriigistamise seadusest.

Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg 1 alusel on erastamise objektiks elamu või korter, mis on riigi,

kohaliku omavalitsuse või Taasriigistamise seaduse §-s 2 lg 3 sätestatud taasriigistamise kohustatud

subjekti omandis, olenemata sellest, missuguse juriidilise isiku valduses (bilansis) see on või kelle

vahendite arvel need on ehitatud. Järelikult kohustatakse EES § 3 lg 1 kaudu kooperatiivset

organisatsiooni erastama oma vara - elamuid ja kortereid - sõltumata sellest, kelle vahendite arvel

need on ehitatud. Seejuures on §-s 8 sätestatud, et erastamine toimub rahvakapitali obligatsioonide,

õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisel väljaantud väärtpaberite, raha, rahvakapitali

obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate või tööosaku eest ühismajandi või taasriigistamise

kohustatud subjektiks oleva majanditevahelise organisatsiooni varas. Sama eluruumi eest võib ostja

tasuda kas ühe või mitme nimetatud vahendiga. Seega on EES § 3 ja § 6 p. 5 ja 6 laiendanud pärast

Põhiseaduse kehtima hakkamist erastamise objekti võrreldes ORAS ning Taasriigistamise seadusega.

Nende seaduste järgi võib taasriigistada või erastada üksnes nimetatud organisatsioonidele riigi poolt

tasuta üle antud vara.

6. 1. detsembril 1993 jõustunud Asjaõigusseaduse (AÕS) rakendamise seaduse § 2 lg 2 märgib, et

omandireformi käigus vara tagastamine, asendamine, kompenseerimine, erastamine, vara riigi

omandisse jätmine, munitsipaliseerimine ja taasriigistamine toimub ORAS-is ning sellest tulenevates

seadustes sätestatud alustel ja korras, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

II

Otsustamaks põhiseaduslikkuse järelevalve küsimust, tuleb anda hinnang sellele, kas Põhiseaduse

§-ga 32 on kooskõlas, et erastamise objektiks vastavalt EES §-le 3 on kooperatiivsele

organisatsioonile (endise ETKVL-i süsteemi organisatsioon) kuuluvad elamud ja korterid, mida nad

ei ole riigilt tasuta saanud, kuid mida nad on kohustatud võõrandama sama seaduse §-s 8 lg 1

märgitud tasu eest ning on erastamise kohustatud subjektid ka selle vara osas, mida nad ei ole riigilt

tasuta saanud, vastavalt EES §-le 6 p. 5 ja 6.

1. Võttes arvesse, et erastamine on ORAS § 32 kohaselt riigi- ja munitsipaalvara tasu eest või tasuta

andmine teise isiku omandisse, ei lange selle seadusega sätestatud erastamise objekt kokku EES §-s 3

märgitud erastamise objektiga. EES § 3 laiendab erastamise objekti kooperatiivse organisatsiooni

selle vara arvel, mis ei ole riigilt tasuta saadud, ja loeb erastamise objektiks kõik kooperatiivse

organisatsiooni elamud või korterid. Juba ORAS §-s 40 nimetatakse kooperatiivse organisatsiooni

vara võõrandamist erastamiseks. Lahknevus on tekkinud sellest, et 1. detsembril 1993 jõustunud

Asjaõiguse seadus hakkas eristama eraõiguslikku ja avalikõiguslikku juriidilist isikut. Riik ja kohalik

omavalitsusüksus osalevad tsiviilõigussuhetes avalikõigusliku juriidilise isikuna ning kui nad oma

vara eraõiguslikule juriidilisele isikule võõrandavad toimub erastamine AÕS ja Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse tähenduses. Samas AÕS rakendamise seaduse § 1 lg 2 rõhutab, et omandireformi

käigus vara taasriigistamine ja erastamine toimub ORAS-s ning sellest tulenevates õigusaktides

sätestatud alustel ja korras. Kui EES kohustab kooperatiivset organisatsiooni kui taasriigistamise

kohustatud subjekti erastama ka seda vara, mida ta ei ole riigilt tasuta saanud, siis see on tegelikult

koperatiivse organisatsiooni vara sundvõõrandamine, mis Põhiseaduse § 32 kohaselt võib toimuda

üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest.

Siinjuures ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamisel oluline, et Kinnisasja

sundvõõrandamise seaduse § 47 kohaselt ei ole omandireformi käigus seaduse alusel vara äravõtmine

sundvõõrandamine ning nimetatud juhtudel seda seadust ei rakendata.

2. Kooskõlas AÕS rakendamise seaduse §-ga 1 lg 2 ja ORAS §-dega 2 ning 40 on erastamine

omandisuhete korrastamine omandireformi käigus, kusjuures kooperatiivset organisatsiooni vaadeldi

kui vara omanikku. Erastamise objektiks on käesoleval juhul kooperatiivse organisatsiooni elamu või

korter. EES on pärast Põhiseaduse jõustumist vastuvõetud seadus ning pidi juba vastuvõtmisel olema

Põhiseadusega kooskõlas. Vaatamata sellele näeb see seadus ette võimaluse kohustada kooperatiivset

organisatsiooni oma vara, mida ta ei ole riigilt tasuta saanud, võõrandama, kusjuures vara eest

tasutakse mitte turuhinnas, nagu sätestab AÕS § 29 lg 2, vaid rahvakapitali obligatsiooniga.

3. Üldise huvi lahtimõtestamisel arvestab kohus EES § 2, mille kohaselt eluruumide erastamise

eesmärgiks on anda füüsilistele ja juriidilistele isikutele võimalus omandada nende poolt üüritud, aga

ka kasutamata eluruume ning tagada selle kaudu elamute parem hooldamine ja säilimine. Seoses

omandireformiga oma eluruumide erastamise ehk võõrandamise kohustuse panemist kooperatiivsele

organisatsioonile (eraõiguslikule juriidilisele isikule) elamute ja korterite osas, mida ta ei ole riigilt

tasuta saanud, loeb kohus üldise huvi põhimõtte rikkumiseks. Ühe eraõigusliku subjekti kohustamist

oma vara ära andma teisele eraõiguslikule subjektile ei saa lugeda üldise huvi järgimiseks.

4. Põhiseaduse kohaselt võib omandi omaniku nõusolekuta võõrandada ainult õiglase ja kohese

hüvituse eest. EES § 8 kohaselt võib tasumine toimuda mitmel viisil. Sama eluruumi eest võib ostja

tasuda kas ühe või mitme §-s 8 nimetatud vahendiga. Järelikult annab seadus eluruumi ostjale õiguse

otsustada, millist tasumisviisi ta kasutab. Ostjal on selle seaduse kohaselt õigus tasuda ka

rahvakapitali obligatsioonidega. EES § 10 määrab ühe tööaasta ekvivalendiks üheksakorruselise

paneelelamu (tüüp 121-02-E) korteri üldpinna ühe ruutmeetri. Ühe tööaasta arvestuslik väärtus on

seejuures 300 krooni. AÕS § 29 lg 1 järgi hinnatakse asja hariliku väärtuse või valdaja erilise huvi

alusel. Paragrahv 29 lg 2 kohaselt on asja harilik väärtus selle kohalik keskmine müügihind

(turuhind). Arvesse võttes, et rahvakapitali obligatsioonidega tasudes ei kata ostja eluruumi harilikku

väärtust, ei saa lugeda omanikule pakutavat hüvitist õiglaseks, kuna see on väiksem turuhinnast.

Sundvõõrandatava vara omanik on seatud ebavõrdsesse olukorda nende omanikega võrreldes, kellel

sundvõõrandamise kohustust ei ole ning kes võivad oma vara vaba nõudmise ja pakkumise alusel

müüa.

Ülalmärgitud argumentide põhjal kohus järeldab, et EES § 3 lg 1 on vastuolus Põhiseaduse §-ga 32.

Arvestades seda, et EES § 6 p. 5 ja 6 käsitlevad taasriigistamise kohustatud subjekti, on nad

Põhiseadusega vastuolus üksnes koos EES §-ga 3 lg 1 ning selle vastuolu kõrvaldamisel langeb

nende sätete vastuolu ära ilma neid kehtetuks tunnistamata.

Eeltoodust lähtudes ning juhindudes Põhiseaduse §-st 152 lg 2 ja Põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seaduse §-st 19 lg 1 p. 2, põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

o t s u s t a b :

Tallinna Linnakohtu 10. veebruari 1995.a. otsusest tulenev taotlus rahuldada osaliselt ja

tunnistada kehtetuks Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg 1 osas, mis loeb erastamise

objektiks selle seaduse tähenduses kooperatiivse organisatsiooni elamu või korteri olenemata

sellest, kelle vahendite arvel see on ehitatud.

Otsus jõustub kuulutamisest, on lõplik ega kuulu edasikaebamisele.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees

Rait Maruste