Legislator Case Law & Legislation
III-2/1-20/95 ECLI:EE:RK:1995:3.2.1.20.95.76 AI generated

III-2/1-20/95 · Riigikohus

Case Number III-2/1-20/95
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja T. Vernik, liikmed H. Jõks ja J. Luik, kostja Osaühingu "Viru Rand" esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi osavõtul vaatas läbi avalikul

Legislator headnote

AI generated

III-2/1-20/95 · Riigikohus: Vernik, liikmed H. Jõks ja J. Luik, kostja Osaühingu "Viru Rand" esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi osavõtul vaatas läbi avalikul

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

III-2/1-20/95

M Ä Ä R U S

Tartus, 12. aprillil 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja T. Vernik, liikmed H. Jõks ja J. Luik, kostja

Osaühingu "Viru Rand" esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi osavõtul vaatas läbi avalikul

kohtuistungil 3. aprillil 1995. a.

kostja esindaja A. Hallmägi erikaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu 19. detsembri 1994. a.

määruse erikaebuselt kautsjoni tasumata jätmise kohta Vello Salulaidi hagis Osaühingu "Viru

Rand" vastu osaühingu liikmeks ennistamiseks.

Ida - Viru Maakohtu 17. novembri 1993. a. otsusega rahuldati Vello Salulaidi hagi Osaühingu "Viru

Rand" vastu.

Viru Ringkonnakohtu 20. juuni 1994. a. otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata.

Kostja tasus kautsjoni ja esitas kassatsioonkaebuse 21. juulil 1994. a., rikkudes kassatsioonitähtaega.

Viru Ringkonnakohtu 7. novembri 1994. a. määrusega jäeti rahuldamata kostja taotlus

kassatsioonitähtaja ennistamiseks.

9. detsembril 1994. a. esitas kostja erikaebuse ringkonnakohtu 7. novembri 1994. a. määruse peale,

jättes tasumata kautsjoni.

Viru Ringkonnakohtu 19. detsembri 1994. a. määrusega tagastati kostjale erikaebus kautsjoni

tasumata jätmise tõttu. Määruse motiivide kohaselt oli erikaebusele lisatud koopia maksekorraldusest

nr. 640 21. juulil 1994. a. kautsjoni 200 krooni tasumise kohta, s. t. kautsjoni kohta, mille kassaator

maksis kassatsioonkaebuse esitamisel. Kaebus tagastati läbivaatamatult kassatsioonitähtaja

möödumise tõttu ja sel juhul arvatakse kautsjon riigituludesse TsKS § 53 lg. 3 alusel.

30. jaanuaril 1995. a. Riigikohtule esitatud erikaebuses palus kostja esindaja 19. detsembri 1994. a.

määruse tühistada. Kostja tasus kassatsioonkaebust esitades kautsjoni 200 krooni, aga kuna

kassatsioonitähtaega ei ennistatud ja kassatsioonkaebust Riigikohtusse ei saadetud, siis oli kautsjon

kassaatori jaoks jälle vabalt kasutatav summa ning seda tulnuks arvestada 7. novembri 1994. a.

määrusele esitatud erikaebuse kautsjonina. Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud

protsessiõigusnormi, viidates TsKS § -le 53 lg. 3, sest kautsjoni arvamine riigituludesse on Riigikohtu

pädevuses, kuid kaebus ei jõudnudki Riigikohtusse ja mingit korraldust 21. juulil 1994. a. tasutud

kautsjoni kohta tehtud ei ole.

Kolleegiumi istungil palus kostja esindaja erikaebuse rahuldada ja Viru Ringkonnakohtu 19.

detsembri 1994. a. määruse tühistada.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus on seadusega kooskõlas ning selle tühistamiseks ei

ole alust. Kassaator pidanuks erikaebuse esitamisel eelnevalt tasuma kautsjoni.

TsKS § 43 lg. 3 kohaselt tuleb üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega teha vastav

protsessitoiming, mille tähtaeg mööda lasti.

Kostja esitas avalduse apellatsioonikohtule kassatsioonitähtaja ennistamiseks ja sellele avaldusele tuli

lisada kassatsioonkaebus koos kõigi seaduses nõutud lisadega ning kautsjoni tasumist tõendav

dokument. Apellatsioonikohus jättis tähtaja ennistamata. Kostjal tulnuks erikaebust esitades uuesti

tasuda kautsjon ning lisada sellele kassatsioonkaebus koos kõige juurdekuuluvaga (TsKS § 325, 326),

sest jätkus ju vaidlus selle üle, kas kassatsioonkaebus võetakse vastu või mitte ja enne seda ei saanud

kohus otsustada, kas kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon kassaatorile tagastada või arvata see

riigituludesse. Eeltoodu kohaselt ei ole õige erikaebuse väide, et kassatsioonkaebuselt tasutud

kautsjon oli vaba, sest seda polnud riigituludesse kantud.

Ei saa nõustuda apellatsioonikohtu seisukohaga, et kassatsioonkaebuse läbivaatamatult tagastamisel

kassatsioonitähtaja rikkumise tõttu, arvatakse kautsjon riigituludesse. Tsiviilkohtupidamise seadustik

ei reguleeri kautsjoni tagastamist juhtudel, kui apellatsioonikohus tagastab kassaatorile Riigikohtule

adresseeritud kaebuse TsKS § 327 alusel. Vaidlusalust suhet reguleeriva seaduse puudumisel

rakendab kohus seadust, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedasi suhteid. Sellise seaduse

puudumisel lähtub kohus õiguse üldisest mõttest (TsKS § 9 lg. 3). Kohtukulude tasumise ja

tagastamise korda reguleerib tsiviilkohtupidamise seadustiku 8. peatükk, milles muuhulgas on

sätestatud riigilõivu tagastamine kohtumääruse alusel (TsKS § 48 lg. 2). Kolleegium leidis, et sama

tuleb kohaldada kautsjoni tagastamisel isiku avalduse ja apellatsioonikohtu sellekohase määruse

alusel, kui kassatsioonkaebus tagastatakse apellatsioonikohtu poolt TsKS § 327 alusel.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS § -st 346 p. 1 kolleegium

m ä ä r a s:

Jätta muutmata Viru Ringkonnakohtu 19. detsembri 1994. a. määrus ja erikaebus

rahuldamata.

Kanda riigituludesse erikaebuselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni, mille Osaühing

"Viru Rand" tasus Hoiupanka 20. jaanuaril 1995. a.

Eesistuja T. Vernik

Liikmed H. Jõks, J. Luik