III-2/1-20/95 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja T. Vernik, liikmed H. Jõks ja J. Luik, kostja Osaühingu "Viru Rand" esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi osavõtul vaatas läbi avalikul
Legislator headnote
AI generatedIII-2/1-20/95 · Riigikohus: Vernik, liikmed H. Jõks ja J. Luik, kostja Osaühingu "Viru Rand" esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi osavõtul vaatas läbi avalikul
Full text
III-2/1-20/95
M Ä Ä R U S
Tartus, 12. aprillil 1995. a.
Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja T. Vernik, liikmed H. Jõks ja J. Luik, kostja
Osaühingu "Viru Rand" esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi osavõtul vaatas läbi avalikul
kohtuistungil 3. aprillil 1995. a.
kostja esindaja A. Hallmägi erikaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu 19. detsembri 1994. a.
määruse erikaebuselt kautsjoni tasumata jätmise kohta Vello Salulaidi hagis Osaühingu "Viru
Rand" vastu osaühingu liikmeks ennistamiseks.
Ida - Viru Maakohtu 17. novembri 1993. a. otsusega rahuldati Vello Salulaidi hagi Osaühingu "Viru
Rand" vastu.
Viru Ringkonnakohtu 20. juuni 1994. a. otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata.
Kostja tasus kautsjoni ja esitas kassatsioonkaebuse 21. juulil 1994. a., rikkudes kassatsioonitähtaega.
Viru Ringkonnakohtu 7. novembri 1994. a. määrusega jäeti rahuldamata kostja taotlus
kassatsioonitähtaja ennistamiseks.
9. detsembril 1994. a. esitas kostja erikaebuse ringkonnakohtu 7. novembri 1994. a. määruse peale,
jättes tasumata kautsjoni.
Viru Ringkonnakohtu 19. detsembri 1994. a. määrusega tagastati kostjale erikaebus kautsjoni
tasumata jätmise tõttu. Määruse motiivide kohaselt oli erikaebusele lisatud koopia maksekorraldusest
nr. 640 21. juulil 1994. a. kautsjoni 200 krooni tasumise kohta, s. t. kautsjoni kohta, mille kassaator
maksis kassatsioonkaebuse esitamisel. Kaebus tagastati läbivaatamatult kassatsioonitähtaja
möödumise tõttu ja sel juhul arvatakse kautsjon riigituludesse TsKS § 53 lg. 3 alusel.
30. jaanuaril 1995. a. Riigikohtule esitatud erikaebuses palus kostja esindaja 19. detsembri 1994. a.
määruse tühistada. Kostja tasus kassatsioonkaebust esitades kautsjoni 200 krooni, aga kuna
kassatsioonitähtaega ei ennistatud ja kassatsioonkaebust Riigikohtusse ei saadetud, siis oli kautsjon
kassaatori jaoks jälle vabalt kasutatav summa ning seda tulnuks arvestada 7. novembri 1994. a.
määrusele esitatud erikaebuse kautsjonina. Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud
protsessiõigusnormi, viidates TsKS § -le 53 lg. 3, sest kautsjoni arvamine riigituludesse on Riigikohtu
pädevuses, kuid kaebus ei jõudnudki Riigikohtusse ja mingit korraldust 21. juulil 1994. a. tasutud
kautsjoni kohta tehtud ei ole.
Kolleegiumi istungil palus kostja esindaja erikaebuse rahuldada ja Viru Ringkonnakohtu 19.
detsembri 1994. a. määruse tühistada.
Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus on seadusega kooskõlas ning selle tühistamiseks ei
ole alust. Kassaator pidanuks erikaebuse esitamisel eelnevalt tasuma kautsjoni.
TsKS § 43 lg. 3 kohaselt tuleb üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega teha vastav
protsessitoiming, mille tähtaeg mööda lasti.
Kostja esitas avalduse apellatsioonikohtule kassatsioonitähtaja ennistamiseks ja sellele avaldusele tuli
lisada kassatsioonkaebus koos kõigi seaduses nõutud lisadega ning kautsjoni tasumist tõendav
dokument. Apellatsioonikohus jättis tähtaja ennistamata. Kostjal tulnuks erikaebust esitades uuesti
tasuda kautsjon ning lisada sellele kassatsioonkaebus koos kõige juurdekuuluvaga (TsKS § 325, 326),
sest jätkus ju vaidlus selle üle, kas kassatsioonkaebus võetakse vastu või mitte ja enne seda ei saanud
kohus otsustada, kas kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon kassaatorile tagastada või arvata see
riigituludesse. Eeltoodu kohaselt ei ole õige erikaebuse väide, et kassatsioonkaebuselt tasutud
kautsjon oli vaba, sest seda polnud riigituludesse kantud.
Ei saa nõustuda apellatsioonikohtu seisukohaga, et kassatsioonkaebuse läbivaatamatult tagastamisel
kassatsioonitähtaja rikkumise tõttu, arvatakse kautsjon riigituludesse. Tsiviilkohtupidamise seadustik
ei reguleeri kautsjoni tagastamist juhtudel, kui apellatsioonikohus tagastab kassaatorile Riigikohtule
adresseeritud kaebuse TsKS § 327 alusel. Vaidlusalust suhet reguleeriva seaduse puudumisel
rakendab kohus seadust, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedasi suhteid. Sellise seaduse
puudumisel lähtub kohus õiguse üldisest mõttest (TsKS § 9 lg. 3). Kohtukulude tasumise ja
tagastamise korda reguleerib tsiviilkohtupidamise seadustiku 8. peatükk, milles muuhulgas on
sätestatud riigilõivu tagastamine kohtumääruse alusel (TsKS § 48 lg. 2). Kolleegium leidis, et sama
tuleb kohaldada kautsjoni tagastamisel isiku avalduse ja apellatsioonikohtu sellekohase määruse
alusel, kui kassatsioonkaebus tagastatakse apellatsioonikohtu poolt TsKS § 327 alusel.
Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS § -st 346 p. 1 kolleegium
m ä ä r a s:
Jätta muutmata Viru Ringkonnakohtu 19. detsembri 1994. a. määrus ja erikaebus
rahuldamata.
Kanda riigituludesse erikaebuselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni, mille Osaühing
"Viru Rand" tasus Hoiupanka 20. jaanuaril 1995. a.
Eesistuja T. Vernik
Liikmed H. Jõks, J. Luik