III-1/1-20/95 · Riigikohus

III-1/1-20/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 11.aprillil 1995.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Eerik

Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja

T. P. süüdistuses KrK § 107 lg.2 p.1 järgi.

Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

T. P. oli Tallinna Linnakohtu 27. detsembri 1994.a. otsusega süüdi tunnistatud KrK § 107 lg.2 p.1 järgi selles,

et ta 05.juulil 1994.a. kella 14.30 paiku Tallinnas, X teel maja number 6 ees tõukas tülitsemise käigus pikali

ning peksis seejärel jalgadega maas lamavat T. V. pea ja keha piirkonda, mille tagajärjel viimane sai

üliraskeid kehavigastusi ja suri 13.juulil 1994.a. Süüksarvatud teo eest karistati T. P. viie aastase

vabadusekaotusega kinnises vanglas.

T. P. kaitsjad Ants Vilms ja Leon Glikman vaidlustasid kohtuotsuse apellatsioonikorras, taotledes selle

tühistamist ning T. P. õigeksmõistmist.

Tallinna Ringkonnakohtu poolt 13.veebruaril 1995.a eelmenetluse tulemina tehtud määrusega tühistati

Tallinna Linnakohtu 27. detsembri 1994.a. otsus kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise motiivil ja

kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtusse alates kohtu alla andmise staadiumist.

Tallinna Ringkonnakohtu 13. veebruari 1995.a. määruse peale esitas Riigikohtule eriprotesti Riigiprokuröri

asetäitja Jaan Naaber. Eriprotestis taotletakse nimetatud määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist

apellatsioonikorras arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtusse.

Tuginedes AKKS §-le 45 lg.3, esitas eriprotestile vastuväite vandeadvokaat Aleksander Glikman, kes taotleb

jätta Tallinna Ringkonnakohtu 13. veebruari 1995.a. määrus muutmata ja eriprotest rahuldamata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse,

milles toetati eriprotesti,

t u v a s t a s :

Tallinna Ringkonnakohtul puudus antud juhul seaduslik alus saata kriminaalasja uueks arutamiseks Tallinna

Linnakohtusse. Vastavalt AKKS §-le 14 lg.1 võib ringkonnakohus kohtuistungi ettevalmistamisel saata

kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks siis, kui ta tuvastab kriminaalprotsessi seaduse

olulise rikkumise, mis välistab kohtuotsuse seaduslikkuse.

Riigikohtu otsuses 20. detsembrist 1994.a. T.J.-i süüdistusasjas on rõhutatud, et kooskõlas AKKS §-ga 39

lg.4 ei ole apellatsioonikohtul õigust tunnistada oluliseks sellist tuvastatud kriminaalprotsessi seaduse

rikkumist, mis ei sisaldu AKKS §-s 39 lg.3.

Seega on ringkonnakohus eelmenetlusel õigustatud kriminaalasja uueks arutamiseks esimese astme kohtule

tagasi saatma vaid siis, kui ta tuvastab ühe AKKS §-s 39 lg.3 loetletud protsessiseaduse rikkumistest ja

põhjendab, et kõnealune rikkumine välistas esimese astme kohtu lahendi seaduslikkuse.

Tallinna Ringkonnakohtu 13. veebruari 1995.a. määrusest ei nähtu, et ringkonnakohus oleks tuvastanud

mingi protsessiseaduse rikkumise, mis on loetletud AKKS §-s 39 lg.3. Seega on Tallinna Ringkonnakohus

kriminaalasja Tallinna Linnakohtule uueks arutamiseks saatmisel ise oluliselt rikkunud

kriminaalprotsessiseadust.

Lähtudes eeltoodust ja tuginedes AKKS §-dele 39 lg.4; 63 p.2; 64 p.2 ja 77 Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13. veebruari 1995.a. määrus ja saata kriminaalasi T. P. süüdistuses

KrK § 107 lg.2 p.1 järgi apellatsioonikorras arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2. Prokuröri eriprotest rahuldada.

Riigikohtu otsus jõustub 11. aprillil 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja Peeter Vaher

Liikmed Lea Kalm, Eerik Kergandberg