Legislator Case Law & Legislation
III-1/1-15/95 ECLI:EE:RK:1995:3.1.1.15.95.70 AI generated

III-1/1-15/95 · Riigikohus

Case Number III-1/1-15/95
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Aleksander Nikolajevi süüdistuses KrK §-de 101 p. 1,3,8; 141 lg 2 p.1,2; 139 lg 2 p. 2,3; 185 lg 2 ja Aleksander Nikolajev on süüdi mõistetud Tallinna Linnakohtu 24. oktoobri 1994.a. otsusega KrK §-

Legislator headnote

AI generated

III-1/1-15/95 · Riigikohus: KrK § 141 lg 2 p. 1,2 järgi on A. Nikolajev süüdi mõistetud selles, et olles eelnevalt 13. juulil 1992.a.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

III-1/1-15/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 4. aprillil 1995.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm, Eerik

Kergandberg, Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil sekretär

Pille Gretsko juuresolekul läbi kriminaalasja

Aleksander Nikolajevi süüdistuses KrK §-de 101 p. 1,3,8; 141 lg 2 p.1,2; 139 lg 2 p. 2,3; 185 lg 2 ja

203 lg 1 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa menetlusosalistena Aleksander Nikolajev, tema kaitsja vandeadvokaat

Jelena Benevolenskaja ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Aleksander Nikolajev on süüdi mõistetud Tallinna Linnakohtu 24. oktoobri 1994.a. otsusega KrK §-

de 101 p. 1,3,8; 141 lg 2 p. 1,2; 139 lg 2 p. 2,3; 185 lg 2 ja 203 lg 1 järgi ning karistatud kuritegude

kogumi eest § 40 alusel lõpliku karistusega 15 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse aja

alguseks loeti 17. juuli 1992.a.

Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi veel Andrei Misin, Vassili Kasuba ja Sergei Kasuba, kes ei ole

aga kohtuotsust vaidlustanud Riigikohtus.

KrK § 101 p. 1,3 ja 8 järgi mõisteti A. Nikolajev süüdi selles, et ta 13. juulil 1992.a. kella 18 paiku

joobeseisundis Tartu maakonnas Kallaste linnas Peipsi järve kaldal omakasu ajendil Olev Kohale

kuuluva vara omastamise ja tahtliku tapmise eesmärgil kägistas pükstest väljatõmmatud nööri abil

selja tagant Olev Kohat seni, kuni kannatanu kaotas teadvuse ja seejärel lõi kannatanut maast võetud

5-6 kg raskuse kiviga 3-4 korda pähe, mille tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal.

Aleksander Nikolajev 14. juulil 1992.a. Tallinnas Pebre tn. 4-12 Leonid Nebelase korteris

joobeseisundis L. Nebelase suhtes toime pandud röövimise varjamise eesmärgil kägistas põrandal

lamavat Leonid Nebelast seni kuni kannatanu suri.

KrK § 141 lg 2 p. 1,2 järgi on A. Nikolajev süüdi mõistetud selles, et olles eelnevalt 13. juulil 1992.a.

toime pannud Olev Koha tapmise, omastas kasuvenna Vassili Kasuba kaasaaitamisel O. Kohale

kuuluva sõiduauto VAZ - 2102 ja isiklikud esemed kokku 56.747 EEK väärtuses ning 14. juulil

1992.a. koos Sergei Kasuba ja Andrei Misiniga, kasutades elule ja tervisele ohtlikku vägivalda,

hõivas Leonid Nebelase vara kokku 18008.80 EEK väärtuses.

KrK § 139 lg 2 p. 2,3 järgi mõisteti A. Nikolajev süüdi selles, et ööl vastu 12. juulit 1992.a.

joobeseisundis tungis Tartu maakonnas Kallaste linnas Tartu Tarbijate Kooperatiivi Toitlustuskoonise

puhvetisse, kust salaja varastas sigarette, alkohoolseid jooke ja maiustusi kokku 3683.95 EEK

väärtuses.

KrK § 185 lg 2 järgi mõisteti A. Nikolajev süüdi selles, et olles eelnevat toime pannud Olev Koha

tapmise, 13. juulil 1992.a. riisus O. Kohalt passi ja teised tähtsad isiklikud dokumendid.

Veel mõisteti A. Nikolajev süüdi KrK § 203 lg 1 järgi selles, et omastas 16. juulil 1992.a. teadvalt

varastatud esemeid, mida Andrei Misin, Hatsatur Nagapetjan, Mamvel Nagapetjan ja Roman Zõkov

olid samal päeval Jõgeva maakonnas, Mustvees, Kraavi tn. 15 Lidia Demidova elukohast varastanud.

Tallinna Linnakohtu 24. oktoobri 1994.a. otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tallinna prokuröri

asetäitja, kes taotles kohtuotsuse tühistamist A. Nikolajevile mõistetud karistuse osas ja erakorralise

karistuse - surmanuhtluse - rakendamist. Protestis märgiti, et A. Nikolajevile mõistetud karistus ei

vasta kuritegude raskusele ja süüdimõistetu isiksusele. kuna A. Nikolajevi näol on tegemist isikuga,

kes vähem kui ööpäeva jooksul pani toime kaks tahtlikku tapmist raskendavatel asjaoludel ning lisaks

veel röövimised ja teised kuriteod. A. Nikolajev ei teinud mingeid järeldusi varasematest karistustest,

kinnipidamiskohast iseloomustatakse teda isikuna, kes oli karistatud re"iimirikkumiste eest 83 korral,

sageli oli konfliktide tekitajaks, olles iseloomult jõhker ja agressiivne. Mõlemad tapmised ja

röövimised pani toime joobeseisundis.

Tallinna Linnakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse Aleksander Nikolajev, kes taotles

kohtuotsuse läbivaatamist põhjusel, et kohus ei arvestanud kohtualuste ja nende kaitsjate

nõudmistega kutsuda kohtuistungile tunnistajad ja kannatanud, ega rahuldanud taotlust prokuröri

taandamise kohta. Apellant vaidlustas enda süüdimõistmist § 101 järgi L. Nebelase tapmise episoodis

kuna tal puudus tahtlus kannatanu tapmiseks. Veel väitis ta oma apellatsioonkaebuses, et enamik tema

poolt eeluurimise ajal antud ütlustest on saadud füüsilise ja psüühilise sunni mõjul, mida kasutasid

politseitöötajad ning ei saa seetõttu olla tõenditeks süüdimõistmisel.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. detsembri 1994.a otsusega tühistati osaliselt

Tallinna Linnakohtu 24. oktoobri 1994.a. otsus Aleksander Nikolajevile KrK § 101 p. 1,3 ja 8 järgi

ning kuritegude kogumi eest mõistetud karistuse osas ja karistati teda § 101 p. 1,3,8 järgi ning § 40

alusel kuritegude kogumi eest erakorralise karistusega - surmanuhtlusega mahalaskmise läbi. Muus

osas jäeti kohtuotsus A. Nikolajevi suhtes muutmata, apellatsioonprotest rahuldati.

Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused Aleksander Nikolajev ja tema

kaitsja vandeadvokaat Jelena Benevolenskaja.

Aleksander Nikolajev leiab, et talle mõistetud karistus - surmanuhtlus - on liiga raske, tal ei ole

mingit puutumust L. Nebelase tapmisega, osales vaid tema vara röövimises. Samuti leiab

A. Nikolajev, et kriminaalasja uurimisel on rikutud protsessinorme, sest ütluste olustikuga seostamise

toiming toimus kaitsja juuresolekuta ning üks manukatest oli joobeseisundis. Kokkuvõttes taotleb

A. Nikolajev kergema karistuse mõistmist.

A. Nikolajevi kaitsja palub muuta osaliselt ringkonnakohtu otsus A. Nikolajevile mõistetud karistuse

osas ning mõista karistuseks 15 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu

A. Nikolajevi ja tema kaitsja vandeadvokaat J. Benevolenskaja seletused, kes taotlevad

kassatsioonkaebuste rahuldamist ning prokurör M. Püssi seletuse, kes taotleb kassatsioonkaebuste

rahuldamata jätmist

t u v a s t a s :

Tallinna Linnakohtu 24. oktoobri 1994.a. otsus ei ole kooskõlas kohtuotsusele seaduses esitatud

nõuetega ning seetõttu kuulub tühistamisele.

KrMK § 272 lg 3 sätestab, et kohtuotsus kui tervik koosneb kolmest osast - sissejuhatavast, kirjeldav

- motiveerivast ja resolutiivosast. Järgnevad paragrahvid mõtestavad lahti seadusandja tahte selle

kohta, mida peab kohustuslikult sisaldama iga kohtuotsuse osa. KrMK § 274 lg 4 nõuab, et

kohtuotsuse kirjeldav - motiveerivas osas peab olema näidatud, millises süüdistuses kohus iga

kohtualuse süüdi tunnistab ja millistel tõenditel see kohtu järeldus põhineb.

Tallinna Linnakohtu otsuse lehekülgedel 15 - 17 kirjeldab kohus Leonid Nebelase tahtliku tapmise ja

tema vara riisumise fakti kohta uuritud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab et

kohtualuste Aleksander Nikolajevi, Andrei Misini ja Sergei Kasuba teod selles episoodis on õigesti

kvalifitseeritud KrK § 141 järgi ning nende süü on tõendatud. Kohtuotsuse kirjeldav - motiveerivas

osas ei ole sõnagi selle kohta, et kohus tunnistab A. Nikolajevi süüdi L. Nebelase tapmises, s. o.

kuriteos KrK § 101 järgi ning seetõttu ei ole analüüsitud ka tõendeid selles episoodis. Tegemist on

kohtualuse õiguste rikkumisega kui ta ei saa kohtuotsusest teada, millises konkreetses süüdistuses ja

milliste tõendite alusel ta süüdi tunnistatakse. Nimetatud puudus Tallinna Linnakohtu otsuses on

jäänud kõrvaldamata ka Tallinna Ringkonnakohtu poolt.

Riigikohus leiab, et selle nõude järgimata jätmine kohtuotsuses on kriminaalprotsessi seaduse oluline

rikkumine AKKS § 64 p. 2 mõttes ja on alus kohtuotsuse tühistamiseks kassatsiooni korras.

Veel leiab Riigikohus, et neil juhtudel kui isik antakse kohtu alla KrK eriosa paragrahvi järgi, mille

sanktsioonis nähakse ette võimalus erakorralise karistuse kohaldamiseks, ning on alus kahelda tema

normaalses psüühilises seisundis, tuleb määrata kohtupsühhiaatria ekspertiis komisjoniekspertiisina.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p.2, 64 p. 2, 65 lg 3 ja 39 lg 4, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. detsembri 1994.a. otsus ja Tallinna

Linnakohtu 24. oktoobri 1994.a otsus Aleksander Nikolajevi süüdimõistmises Leonid Nebelase

tapmise episoodis KrK § 101 p. 1,3,8 järgi, samuti Aleksander Nikolajevile KrK § 101 järgi

mõistetud karistuse ning KrK § 40 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas ja saata kriminaalasi selles

osas uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule teises kohtukooseisus.

Muus osas jätta kohtuotsused muutamata.

2. Aleksander Nikolajevi ja tema kaitsja vandeadvokaat Jelena Benevolenskaja kassatsioonkaebused

osaliselt rahuldada.

Riigikohtu otsus jõustub 4. aprillil 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep, Peeter Vaher