III-3/1-4/95 · Riigikohus

III-3/1-4/95

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 31. märtsil 1995. a.

Õie Tavase kassatsioonkaebuse läbi-vaatamine protsessiosaliste kindlakstegemise ja kaebusele

esitatavate nõuete asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel

vaatas 30. märtsil 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi Õie Tavase kassatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsusele 12. jaanuarist 1995. a. haldusasjas nr. II-3/4/95.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Õie Tavas ja tema esindaja Andres Suik. Juures oli

halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Esitatud materjalidest

n ä h t u b :

12. augustil 1994. a. esitas Õie Tavas Tallinna Halduskohtule kaebuse politseipeadirektori ja Tallinna

politseiprefekti tegevuse peale. Õie Tavase kaebuse kohaselt käitusid politseiametnikud 21. juunil

1994. a. tema elukohas kohtuotsuse täitmisel seadusevastaselt, kuid politseipeadirektor ei võtnud Õie

Tavase kaebuse alusel tarvitusele vastavaid abinõusid seadust rikkunud politseinike vastutusele

võtmiseks ja Tallinna politseiprefekt viis selles asjas ametialase juurdluse läbi ebaõigesti ja

pealiskaudselt. Õie Tavas taotles, et kohus tunnistaks politseipeadirektori ja politseiprefekti nimetatud

toimingud ebaseaduslikeks.

Tallinna Halduskohus tunnistas 25. oktoobril 1994. a. Tallinna politseiprefekti tegevuse politseinike

tegutsemise hindamisel ja ametialase juurdluse läbiviimisel täielikult seadusevastaseks.

Tallinna politseiprefekt väitis Tallinna Ringkonnakohtule 6. detsembril 1994. a. esitatud

apellatsioonkaebuses, et Täitemenetluse seadustiku § 28 lg. 3 alusel on täituril õigus kasutada

ruumidesse sisenemiseks jõudu, mistõttu politseinikud ei kasutanud Õie Tavase elukohas täiturit

abistades ebaseaduslikku füüsilist vägivalda. Politseiprefekt oli seisukohal, et ametialane juurdlus

viidi läbi täies vastavuses siseministri poolt kinnitatud juhendiga. Apellatsioonkaebuses taotleti

Tallinna Halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, jättes Õie Tavase kaebuse

rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium otsustas 12. jaanuaril 1995. a. kohtumenetluse normide

rikkumise tõttu tühistada Tallinna Halduskohtu otsuse antud asjas ja saata asi uueks arutamiseks

samale kohtule teises koosseisus. Ringkonnakohus põhjendas otsust sellega, et halduskohtunik ei

kaasanud protsessi politseinikku, kelle toimingu peale ringkonnakohtu arvates Õie Tavas kaebab.

Ringkonnakohus osundas, et halduskohtunik on jätnud lahendamata Õie Tavase kaebuse

politseipeadirektori tegevuse peale.

17. jaanuaril 1995. a. esitas Õie Tavas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, mille kohaselt ta pole

kaevanud politseinike tegevuse peale kohtuotsuse täitmisel. Seetõttu on alusetu Tallinna

Ringkonnakohtu väide, et protsessi jäeti kaasamata politseinik, kelle peale ringkonnakohtu arvates

Õie Tavas kaebab. Kassatsioonkaebuses palub Õie Tavas tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsus ja

teha uus otsus, tunnistades Tallinna politseiprefekti toimingu politseinike tegevuse hindamisel seoses

ametialase juurdluse kokkuvõtte kinnitamisega täielikult seadusevastaseks.

Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

Õie Tavase kaebuse kohaselt vastasid Riigi Politseiamet ja Tallinna Politseiprefektuur talle, et

politseinikud tegutsesid kohtuotsuse täitmisel seaduslikult. Õie Tavas selliste vastustega ei nõustunud

ja palus tunnistada politseipeadirektori tegevus ebaseaduslikuks, kuna ta ei võtnud tarvitusele

abinõusid seadust rikkunud politseinike vastutusele võtmiseks ning Tallinna politseiprefekti tegevus

ebaseaduslikuks seetõttu, et ta viis ametialase juurdluse läbi ebaõigesti ja pealiskaudselt. Õie Tavase

kaebus ei ole esitatud politseinike tegevuse peale, vaid politseipeadirektori ja politseiprefekti

nimetatud toimingutele.

HKS § 8 lg. 1 p. 4 ja 5 kohustavad kaebuse esitajat märkima kaebuses põhjused, miks ta loeb

ametiisiku toimingu oma õigusi või vabadusi rikkuvaks ja esitama selgelt väljendatud taotluse. Õie

Tavas pole kaebuses otsesõnu esitanud väidet, et politseipeadirektori ja politseiprefekti toimingud

rikkusid tema õigusi. Kaebuses pole seda väidet ka põhjendatud. Samuti pole osundatud õigusaktile,

mille rikkumisega kaasnes kaebaja arvates tema õiguste rikkumine. Kui HKS §-s 8 lg. 1 p. 4 esitatud

nõuet eirates pole halduskohtule esitatud kaebuses märgitud põhjusi, miks kaebuse esitaja loeb

õigusakti või toimingu oma õigusi rikkuvaks, siis on kohus asja sellise kaebuse alusel menetledes

rikkunud HKS §-de 8 lg. 1 p. 4, 9 lg. 1 p. 1 ning 10 lg. 1 sätteid. Ringkonnakohus pole pööranud

tähelepanu HKS §-s 8 lg. 1 esitatud nõuetele mittevastava kaebuse menetlemisele.

Politseipeadirektori ja politseiprefekti tegevus politseinike vastutusele võtmisel ning ametialase

juurdluse läbiviimisel on tulenevalt HKS §-st 5 lg. 1 halduskohtusse pöördumise aluseks üksnes siis,

kui sellise tegevusega kaasnes või võis kaasneda kaebuse esitaja õiguste rikkumine või tema

vabaduste piiramine. Politseinike vastutusele võtmine ja ametialase juurdluse tulemused ning nende

toimingute seaduslikkusiseenesest ei ole halduskohtule kaebuse esitamise aluseks.

Ringkonnakohus on ekslikult asunud seisukohale, et üheks ametiisikuks, kelle toimingu peale kaebus

on esitatud, on politseiametnik Vainküla, keda protsessi ei kaasatud. Tühistades seetõttu Tallinna

Halduskohtu otsuse HKS § 36 lg. 1 p. 2 alusel, on ringkonnakohus Õie Tavase kaebuses esitatud

taotlust alusetult laiendades rikkunud HKS §-st 19 lg. 2 tulenevat ulatusnõuet.

Antud asjas on HKS §-des 8 lg. 1 ja 19 lg. 2 esitatud nõuete rikkumine toonud kaasa asja ebaõige

otsustamise esimese ja teise astme kohtutes.

Eeltoodu alusel ja juhindudes HKS §-dest 43 lg. 2, 36 lg. 2 ja 57 p. 2 ja 68 lg. 3, Riigikohtu

halduskolleegium

o t s u s t a s :

Rahuldada Õie Tavase kassatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi kohtuotsus 12. jaanuarist 1995. a. haldusasjas nr. II-3/4/95 ja saata asi uueks

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises koosseisus.

Tagastada Õie Tavasele kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni.

Määrus jõustub teatavaks tegemisest 7. aprillil 1995. a.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel