III-2/1-19/95 · Riigikohus

III-2/1-19/95

M Ä Ä R U S

Tartus, 30. märtsil 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed J. Luik ja H. Jõks, hageja Ühistu

"Mõigu FAK" esindaja vandeadvokaat L. Urge ja kostja AS Mõigu EK esindaja vandeadvokaat T.

Bekkeri osavõtul vaatas avalikul kohtuistungil

Ühistu "Mõigu FAK" erikaebuse alusel läbi Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

09.01.1995. a. määruse hagi tagamise osalise tühistamise kohta Ühistu "Mõigu FAK" hagis AS -

i Mõigu EK, Ravila Varahoiuühistu jt. vastu AS Mõigu EK koosoleku otsuse asutamislepingu

muutmises kehtetuks tunnistamiseks, hageja aktsionäriõiguste taastamiseks AS -s Mõigu EK ja

viimase poolt 1993. a. tagasiostetud aktsiate edasimüügi tühiseks tunnistamiseks.

Harju Maakohtu kohtuniku 10.12.1993. a. määrusega keelati AS -l Mõigu EK TsKS § 154 lg. 1 p. 4

alusel anda oma põhivara teistele isikutele tasuta kasutusse, seda kinkida, müüa ja pantida. Samuti

keelati kostjal laenude andmine ja peatati aktsiate müük. Sama maakohtu sama kohtuniku

09.11.1994. a. määrusega tühistati AS Mõigu EK taotlusel, viitega TsKS § -dele 155 ja 158,

10.12.1993. a. määrus AS -le Mõigu EK kuuluvate korterite võõrandamise keelu osas ja lubati tal

erastada korterid vastavalt Eluruumide erastamise seadusele. Samuti tühistati 10.12.1993. a. määrus

AS -le Mõigu EK kuuluva mehhaniseerimisbaasi remonditöökoja ja väravahoone võõrandamise

keelu osas ning lubati need müüa ja tehingust saadud rahaga tasuda Erastamisagentuurile ostu -

müügilepingu sõlmimisel nõutav sissemaks.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 09.01.1995. a. määrusega jäeti TsKS § 292 lg. 1 p. 1

korras rahuldamata Ühistu "Mõigu FAK" erikaebus Harju Maakohtu 09.11.1994. a. määruse

tühistamiseks. Ringkonnakohus leidis, et TsKS § 158 lg. 1 kohaselt tühistab hagi tagamise sama või

kõrgemalseisev kohus protsessiosaliste taotlusel või omal algatusel. Maakohus tühistas õigesti

10.12.1993. a. vara arestimise määruse AS Mõigu EK korterite võõrandamise keelu osas, sest

vastasel juhul oleks takistatud nende korterite erastamine. Ka kohtumääruse tühistamine

mehhaniseerimisbaasi remonditöökoja ja väravahoone võõrandamise keelu osas on põhjendatud.

Ühistu "Mõigu FAK" poolt kaebuses toodud väide kaasomandiõiguse rikkumises ei ole kooskõlas

asja materjalidega.

Kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu määrus tühistada protsessiõigusnormi olulise

rikkumise tõttu ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kaebuses leitakse: 1)

ringkonnakohus on põhjendamatult aktsepteerinud Harju Maakohtu viidet TsKS § -le 155. Kostja ei

ole taotlenud hagi tagamise ühe abinõu asendamist teisega, vaid taotles vara võõrandamistehingute

lubamist; 2) ringkonnakohus on valesti rakendanud TsKS § -i 158. Selle paragrahvi lg. 1 küll lubab

protsessiosalise taotlusel tühistada hagi tagamise, kuid lg. 3 näeb ette hagi tagamise tühistamise ainult

siis, kui hagi jääb rahuldamata või kostja rahuldab nõude täies ulatuses. Muid hagi tagamise

tühistamise tingimusi TsKS § 158 ette ei näe. Seega puudub seaduslik alus hagi tagamise

tühistamiseks, kui tsiviilasi on alles menetluses; 3) ebaseaduslik on ringkonnakohtu seisukoht, et

Ühistu "Mõigu FAK" väide kaasomandiõiguse rikkumises ei ole kooskõlas asja materjalidega. AÕS §

74 lg. 1 ja 2 kohaselt võib kaasomandis olevat vara võõrandada ainult kõigi kaasomanike

kokkuleppel ning kaasomanike nõusolekuta tehtud tehing on kehtetu. Ühistu "Mõigu FAK" nõudis

hagis oma aktsionäriõiguste taastamist. Kuni puudub kohtulahend, puudub hagejal AS -i Mõigu EK

aktsionärina võimalus osa võtta talle kaasomandiõiguse alusel kuuluva vara võõrandamise

otsustamisest. Kohus, lubades võõrandada osa põhivarast, on sellega rikkunud hageja kui

kaasomaniku õigusi; 4) eluruume ei saa erastamisele mittekuuluvaks tunnistada hagi tagamise

määrusega. Hageja ei olegi soovinud teha piiranguid kostjale eluruumide erastamisel. Seega

eluruumide erastamise võimaldamiseks hagi tagamise määruse osaline tühistamine on alusetu,

kuivõrd vajadust tema järgi ei olnud; 5) hagi tagamise määruse osaliselt tühistanud kohtunik omab

ühe kostja, Ravila Varahoiuühistu, aktsiaid. Ravila Varahoiuühistu on teise kostja, AS -i Mõigu EK

aktsionär. Kohtunik enesetaandust ei teinud ja hagejal on kahtlus kohtuniku erapooletuses. Kohtuniku

võimalik huvitatus asjast sai hagejale teatavaks 01.12.1994. a. Ringkonnakohtule ei saanud kahtlusi

kohtuniku erapooletuses teatavaks teha, kuna ringkonnakohus vaatas hageja erikaebuse läbi menetlust

jätkamata.

Vastustajad paluvad erikaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata jätta.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määruse tühistamiseks puudub alus.

Harju Maakohtule esitatud hagis nõudis hageja AS Mõigu EK 15.06.1993. a. koosoleku otsuse

asutamislepingu muutmises õigustühiseks tunnistamist, hageja aktsionäriõiguste taastamist AS -s

Mõigu EK alates 15.06.1993. a. ja tunnistada õigustühiseks AS -i Mõigu EK poolt 1993. a.

tagasiostetud aktsiate edasimüügid. TsKS § 153 lg. 1 kohaselt lubatakse hagi tagamist, kui tagamata

jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Seega hagi tagamine on

vahend kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Hageja nõuded ei tingi kohtuotsuse täitmise tagamiseks

keelata AS -l Mõigu EK oma põhivara müümist. Eluruumide erastamine ja remonditöökoja ning

väravahoone müümine ei mõjuta hageja nõuete alusel tehtava võimaliku kohtuotsuse täitmist.

Erikaebuse väide, et hagi tagamise tühistamine on võimalik ainult TsKS § -s 158 lg. 3 toodud alustel,

on põhjendamatu. Nimetatud paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevalt on hagi tagamise tühistamine

lubatud ka enne asja lahendamist või kostja poolt nõude täies ulatuses rahuldamist. TsKS § 158 lg. 3

kehtestab alused, mille puhul hagi tagamine tühistatakse olenemata protsessiosaliste taotlusest.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium ei ole asendanud hagi tagamise abinõusid.

Ringkonnakohtu määruses ei ole ka viidatud TsKS § -le 155. Seega ei ole asjakohane erikaebuse

väide ringkonnakohtu poolt TsKS § -i 155 aktsepteerimisest.

Ringkonnakohtu määruse tühistamise aluseks pole ka väide Harju Maakohtu kohtuniku võimalikust

huvitatusest asja vastu. TsKS § 18 lg. 1 p. 3 kohaselt ei või kohtunik osa võtta asja läbivaatamisest ja

ta kuulub taandamisele, kui ilmnevad § -s 17 märgitud asjaolud (kohtunik on isiklikult otseselt või

kaudselt huvitatud asja lõpplahendusest või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema

erapooletuses). TsKS § -st 21 lg. 4 tulenevalt võib kohtunik, kelle suhtes esinevad taandamise alused,

teha asjas toiminguid, millel ei ole asja lahendi suhtes määravat tähtsust. Selles asjas tegi kohtunik

toimingu, millel ei ole asja lahendamise suhtes määravat tähtsust.

Asja edasisel läbivaatamisel on hagejal õigus esitada taandus kohtuniku vastu seadusega sätestatud

korras.

Juhindudes TsKS § -st 346 p. 1 kolleegium

m ä ä r a s:

Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.1995. a. määrus jätta muutmata ja Ühistu "Mõigu FAK"

erikaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed J. Luik, H. Jõks