III-1/3-16/95 · Riigikohus

III-1/3-16/95

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 23. mail 1995.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep

vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja

A. K. süüdistuses KrK §-de 141 lg.2 p.1, 139 lg 2 p.2 , § 139 lg 2 p. 3 ja 195 lg.2 järgi.

Kohtuistungist võttis osa menetlusosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

A. K. on süüdi mõistetud Tartu Linna Rahvakohtu19. detsembri 1989.a. otsusega ENSV KrK §-de 141 lg.2

p.1, 88 lg.3, 139 lg.3 ja 195 lg.2 järgi ning karistatud kuritegude kogumi eest KrK § 40 alusel lõpliku

karistusega 6 aastat vabadusekaotust ühes kogu vara konfiskeerimisega. Sellele karistusele liideti Tartu Linna

Rahvakohtu 09. märtsi 1987.a. otsusega mõistetud kandmata karistus osaliselt ning lõplikuks karistuseks

mõisteti KrK § 41 alusel 7 aastat vabadusekaotust ühes kogu vara konfiskeerimisega. Karistuse kandmise

alguseks loeti kohtuotsuse tegemise kuupäev, s. o. 19. detsember 1989.a. Seda kohtuotsust A. K. kassatsiooni

korras Eesti NSV Ülemkohtus ei vaidlustanud.

Seoses "Eesti NSV kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi " vastuvõtmisega kvalifitseeris

Harju Maakohus oma 12. augusti 1992.a. määrusega ümber A. Karnaskind`i poolt toimepandud kuriteod

alljärgnevalt: ENSV KrK § 88 lg 3 KrK § 139 lg.2 p. 2järgi, ENSV KrK § 139 lg 3 KrK §139 lg 2 p. 3 järgi

ning ENSV KrK § 141 lg 2 p. 1 KrK § 141 lg 2 p. 1 järgi, jättes karistused muutmata.

Oma avalduses kohtuvigade parandamiseks vaidlustab A. K. karistuse kandmise aja alguse ning leiab, et

Tartu Linna Rahvakohus luges ebaõigesti selleks kuupäevaks kohtuotsuse tegemise päeva 19. detsembri

1989.a., sest avaldaja viibis vahi all alates 31. mais 1989.a. kuni kohtuistungi päevani ja 31. mail 1989.a.

peaks algama ka karistuse kandmise aeg. Veel taotleb avaldaja ENSV KrK § 88 järgi kvalifitseeritud kuriteo

ümberkvalifitseerimist, sest § 88 on kehtivuse kaotanud.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokurör M. Püssi

seletuse, milles toetati avalduses sisalduvaid taotlusi osaliselt

t u v a s t a s:

KrK § 45 sätestab, et eelvangistusaja arvestab kohus karistuse tähtaja hulka, kusjuures vabaduskaotusliku

karistuse mõistmisel päev päeva vastu.

KrPK § 275 lg 1 p.4 nõuab, et süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas näidataks ärakandmisele kuuluv

lõplik karistus.

Tartu Linna Rahvakohus, olles 19. detsembril 1989.a. süüdi mõistnud A. K. kuritegude kogumi eest, liitis

selle otsusega mõistetud karistusele Tartu Linna Rahvakohtu 09.märtsi 1987.a. otsusega mõistetud karistuse

osaliselt, ära näitamata, kas kohus arvestas seejuures enne kohtuistungit vahi all viibitud aega. A. K. on

toimikus leiduvate materjalide põhjal kinni peetud 31.mail 1989.a. ning vahi all viibis ta kohtuistungi

toimumiseni 19.detsembril 1989.a. Vahi all viibitud 6 kuud ja 19 päeva tuleb lugeda karistuse tähtaja hulka.

Selline järeldus tulnuks ka kohtuotsuses otseselt ära märkida, vastasel korral ei ole võimalik otsusest teada

saada, kas kohus lõpliku karistuse mõistmisel arvestas eelvangistusaega. Kuna linnakohus jättis täitmata KrK

§-s 45 ja KrPK §-s 275 lg 1 p. 4 sätestatud nõuded, kuulub kohtuotsus muutmisele lõpliku karistuse

mõistmise osas.

Harju Maakohtu 12. augusti 1992.a. määrusega kvalifitseeriti ümber A. K. poolt toimepandud vargus ENSV

KrK § 88 lg 3-lt KrK § 139 lg.2 p. 3 järgi ja avaldaja taotleb alusetult kuriteo teistkordset

ümberkvalifitseerimist. Harju Maakohus on aga jätnud ekslikult tühistamata

A. K. lisakaristusena mõistetud kogu vara konfiskeerimise. Eesti Vabariigi seaduse ""Eesti NSV

Kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta" kehtima hakkamisega on

vara konfiskeerimine tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p.3, 64 p.3, 65 lg.3, 779 ja Eesti Vabariigi seadusest ""Eesti NSV

Kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta" §-st 5 kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada osaliselt Tartu Linna Rahvakohtu 19. detsembri 1989.a. otsus A. K. mõistetud lõpliku

karistuse osas ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks 6 (kuus) aastat 5 (viis) kuud ja

11 (üksteist) päeva vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise alguseks lugeda

19. detsember 1989.a.

2. Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 12. augusti 1992.a. määrus A. K. lisakaristuse - kogu vara

konfiskeerimine - osas.

3. Süüdimõistetu A. K. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada osaliselt.

Kohtuotsus jõustub 23. mail 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep