Legislator Case Law & Legislation
III-1/3-9/95 ECLI:EE:RK:1995:3.1.3.9.95.64 AI generated

III-1/3-9/95 · Riigikohus

Case Number III-1/3-9/95
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A.V. tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 8. novembri 1994.a. otsusega KrK §-de 140 lg 2 p. 3 ja 113 järgi ning karistati kuritegude kogumi eest KrK § 40 alusel

Legislator headnote

AI generated

III-1/3-9/95 · Riigikohus: tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 8. novembri 1994.a. otsusega KrK §-de 140 lg 2 p. 3 ja 113 järgi ning karistati kuritegude kogumi eest KrK § 40 alusel

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

III-1/3-9/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 28. märtsil 1995. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Eerik

Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi

kriminaalasja A.V. süüdistuses KrK §-de 140 lg 2 p. 3 ja 113 järgi.

Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A.V. tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 8. novembri 1994.a.

otsusega KrK §-de 140 lg 2 p. 3 ja 113 järgi ning karistati kuritegude kogumi eest KrK § 40 alusel

vabadusekaotusega üks aasta. Sellele otsusele liideti osaliselt KrK § 41 alusel Tallinna Linnakohtu 11. mai

1993. a. otsusega mõistetud tingimuslik karistus kolm aastat ja kuus kuud vabadusekaotust ning lõplikuks

karistuseks loeti kaks aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas.

Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused kannatanu L.R., kes taotles A.V.

õigeksmõistmist KrK § 140 lg 2 p. 3 järgi ja süüdi tunnistamisel KrK § 113 järgi tingimusliku karistuse

mõistmist ning süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat A. Olovjanisnikov, kes taotles A.V. õigeksmõistmist

kõikides süüksarvatud kuritegudes.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. jaanuari 1995. a. otsusega tühistati linnakohtu otsus A.V.

süüdimõistmises KrK § 113 järgi. Kuna kannatanu A.J. suhtes toimepandud kuriteost oli möödunud üle

aasta, siis kuulus A.V. KrMK § 5 lg 2 järgi karistusest vabastamisele. Kannatanu L.R. leppis aga

kohtuistungil kohtualusega ja seetõttu lõpetati menetlus 20. novembril 1993. a. hotell "Delfiin" baaris

toimunud peksmise kohta. Linnakohtu otsus A.V. süüdimõistmises ja karistamises KrK § 140 lg 2 p. 3 järgi

ja karistuste liitmise osas jäeti muutmata ning apellatsioonkaebused rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsusele A.V. süüdistusasjas esitas avalduse kohtuvea

parandamiseks Riigiprokuratuuri prokurör.

Avalduses taotletakse Tallinna Linnakohtu 8. novembri 1994.a. ja Tallinna Ringkonnakohtu 9. jaanuari

1995. a. otsuste tühistamist A.V.le KrK § 41 alusel lõpliku karistuse mõistmise osas. Taotlust põhistatakse

kohtupraktikas välja kujunenud seisukohaga, et mõistetud lõplik karistus peab olema suurem kui kandmata

karistus esimese otsuse järgi.

Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse,

kes leidis, et avaldus kuulub rahuldamisele,

t u v a s t a s :

11. mail 1993. a. karistas Tallinna Linnakohus A.V. vabadusekaotusega kolm aastat ja kuus kuud.

Vabadusekaotus kohaldati KrK § 47 sätete alusel kolme aastase katseajaga. Karistusest loeti kantuks vahi all

viibimise aeg 6 kuud. Uue kuriteo, avaliku varguse, pani A.V. toime mõne kuu möödudes 19. septembril

1993.a.

Mõistes karistust mitme kohtuotsuse järgi KrK § 41 alusel, on Tallinna Linnakohus eksinud karistuse

mõistmise üldpõhimõtete ja väljakujunenud kohtupraktika vastu, mislähtub nõudest, et tahtlik kuriteo

toimepanemine katseja kestel peab kaasa tooma rangema lõpliku karistuse kui eelmise kohtuotsusega

mõistetud ärakandmata karistus.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium vabastades A.V. karistusest ja lõpetades menetluse kannatanu

leppimise tõttu kohtualusega KrK § 113 järgi inkrimineeritavas kuriteos, pidi tühistama Tallinna Linnakohtu

otsuse nii A.V-le kuritegude kogumi eest mõistetud karistuse kui ka kohtuotsuste kogumi eest mõistetud

karistuse osas.

Kuritegude kogumi eest saab karistusi liita ainult sel juhul kui kohus on mõistnud karistuse eraldi iga kuriteo

eest. Antud juhul mõistis ringkonnakohus karistuse ainult ühe kuriteo - avaliku varguse eest ja KrK § 40

sätete kohaldamiseks puudus alus. Karistuse mõistmisel aga mitme kohtuotsuse järgi KrK § 41 alusel, kuulus

üheaastasele vabadusekaotusele juurde liitmisele osaliselt eelmise kohtuotsusega mõistetud ja kandmata

tingimuslik karistus, kusjuures lõplik karistus ei tohtinud olla väiksem kui 2 aastat 11 kuud ja 29 päeva.

Seetõttu on Tallinna Linnakohtu poolt mõistetud karistus KrK § 41 alusel kaks aastat vabadusekaotust ja

Tallinna Ringkonnakohtu poolt sama lõpliku karistuse jõusse jätmine kriminaalseaduse ebaõige

kohaldamine.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 2, 64 p. 3, 65 lg 3 ja 779, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 8. novembri 1994. a. ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

9. jaanuari 1995. a. otsused A.V-le mõistetud lõpliku karistuse osas kuritegude kogumi eest KrK § 40

järgi ja mitme kohtuotsuse järgi KrK § 41 alusel.

2. Saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks Tallinna Linnakohtule.

3. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 28. märtsil 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Lea Kalm, Eerik Kergandberg