III-1/3-9/95 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedKriminaalasja materjalidest nähtub, et A.V. tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 8. novembri 1994.a. otsusega KrK §-de 140 lg 2 p. 3 ja 113 järgi ning karistati kuritegude kogumi eest KrK § 40 alusel
Legislator headnote
AI generatedIII-1/3-9/95 · Riigikohus: tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 8. novembri 1994.a. otsusega KrK §-de 140 lg 2 p. 3 ja 113 järgi ning karistati kuritegude kogumi eest KrK § 40 alusel
Full text
III-1/3-9/95
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus, 28. märtsil 1995. a.
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Eerik
Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi
kriminaalasja A.V. süüdistuses KrK §-de 140 lg 2 p. 3 ja 113 järgi.
Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A.V. tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 8. novembri 1994.a.
otsusega KrK §-de 140 lg 2 p. 3 ja 113 järgi ning karistati kuritegude kogumi eest KrK § 40 alusel
vabadusekaotusega üks aasta. Sellele otsusele liideti osaliselt KrK § 41 alusel Tallinna Linnakohtu 11. mai
1993. a. otsusega mõistetud tingimuslik karistus kolm aastat ja kuus kuud vabadusekaotust ning lõplikuks
karistuseks loeti kaks aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas.
Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused kannatanu L.R., kes taotles A.V.
õigeksmõistmist KrK § 140 lg 2 p. 3 järgi ja süüdi tunnistamisel KrK § 113 järgi tingimusliku karistuse
mõistmist ning süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat A. Olovjanisnikov, kes taotles A.V. õigeksmõistmist
kõikides süüksarvatud kuritegudes.
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. jaanuari 1995. a. otsusega tühistati linnakohtu otsus A.V.
süüdimõistmises KrK § 113 järgi. Kuna kannatanu A.J. suhtes toimepandud kuriteost oli möödunud üle
aasta, siis kuulus A.V. KrMK § 5 lg 2 järgi karistusest vabastamisele. Kannatanu L.R. leppis aga
kohtuistungil kohtualusega ja seetõttu lõpetati menetlus 20. novembril 1993. a. hotell "Delfiin" baaris
toimunud peksmise kohta. Linnakohtu otsus A.V. süüdimõistmises ja karistamises KrK § 140 lg 2 p. 3 järgi
ja karistuste liitmise osas jäeti muutmata ning apellatsioonkaebused rahuldamata.
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsusele A.V. süüdistusasjas esitas avalduse kohtuvea
parandamiseks Riigiprokuratuuri prokurör.
Avalduses taotletakse Tallinna Linnakohtu 8. novembri 1994.a. ja Tallinna Ringkonnakohtu 9. jaanuari
1995. a. otsuste tühistamist A.V.le KrK § 41 alusel lõpliku karistuse mõistmise osas. Taotlust põhistatakse
kohtupraktikas välja kujunenud seisukohaga, et mõistetud lõplik karistus peab olema suurem kui kandmata
karistus esimese otsuse järgi.
Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse,
kes leidis, et avaldus kuulub rahuldamisele,
t u v a s t a s :
11. mail 1993. a. karistas Tallinna Linnakohus A.V. vabadusekaotusega kolm aastat ja kuus kuud.
Vabadusekaotus kohaldati KrK § 47 sätete alusel kolme aastase katseajaga. Karistusest loeti kantuks vahi all
viibimise aeg 6 kuud. Uue kuriteo, avaliku varguse, pani A.V. toime mõne kuu möödudes 19. septembril
1993.a.
Mõistes karistust mitme kohtuotsuse järgi KrK § 41 alusel, on Tallinna Linnakohus eksinud karistuse
mõistmise üldpõhimõtete ja väljakujunenud kohtupraktika vastu, mislähtub nõudest, et tahtlik kuriteo
toimepanemine katseja kestel peab kaasa tooma rangema lõpliku karistuse kui eelmise kohtuotsusega
mõistetud ärakandmata karistus.
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium vabastades A.V. karistusest ja lõpetades menetluse kannatanu
leppimise tõttu kohtualusega KrK § 113 järgi inkrimineeritavas kuriteos, pidi tühistama Tallinna Linnakohtu
otsuse nii A.V-le kuritegude kogumi eest mõistetud karistuse kui ka kohtuotsuste kogumi eest mõistetud
karistuse osas.
Kuritegude kogumi eest saab karistusi liita ainult sel juhul kui kohus on mõistnud karistuse eraldi iga kuriteo
eest. Antud juhul mõistis ringkonnakohus karistuse ainult ühe kuriteo - avaliku varguse eest ja KrK § 40
sätete kohaldamiseks puudus alus. Karistuse mõistmisel aga mitme kohtuotsuse järgi KrK § 41 alusel, kuulus
üheaastasele vabadusekaotusele juurde liitmisele osaliselt eelmise kohtuotsusega mõistetud ja kandmata
tingimuslik karistus, kusjuures lõplik karistus ei tohtinud olla väiksem kui 2 aastat 11 kuud ja 29 päeva.
Seetõttu on Tallinna Linnakohtu poolt mõistetud karistus KrK § 41 alusel kaks aastat vabadusekaotust ja
Tallinna Ringkonnakohtu poolt sama lõpliku karistuse jõusse jätmine kriminaalseaduse ebaõige
kohaldamine.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 2, 64 p. 3, 65 lg 3 ja 779, Riigikohtu
kriminaalkolleegium
o t s u s t a s :
1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 8. novembri 1994. a. ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
9. jaanuari 1995. a. otsused A.V-le mõistetud lõpliku karistuse osas kuritegude kogumi eest KrK § 40
järgi ja mitme kohtuotsuse järgi KrK § 41 alusel.
2. Saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks Tallinna Linnakohtule.
3. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.
Kohtuotsus jõustub 28. märtsil 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.
Eesistuja: Jüri Ilvest
Liikmed: Lea Kalm, Eerik Kergandberg