III-1/1-18/95 · Riigikohus

III-1/1-18/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 28. märtsil 1995. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

Mart Ohna süüdistuses KrK § 101 p. 1,2; § 141 lg 2 p. 1,2,3,4; § 140 lg 2 p. 1,2; 113 ja 180 järgi ning L. K.

süüdistuses KrK § 100 ja 141 lg 2 p. 1,3,4 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Tartu Linnakohtu 2. juuni 1994. a. otsusega tunnistati Mart Ohna süüdi KrK § 101 p.1,3 järgi ning karistati 9

(üheksa) aasta ja 6 (kuue) kuulise vabadusekaotusega; KrK § 141 lg 2 p. 1,2,3,4 järgi ja karistati 7 (seitsme)

aastase vabadusekaotusega; KrK § 139 lg 1 järgi ja karistati 3 (kolme) kuulise vabadusekaotusega; KrK

§ 197 lg 2 p. 1 järgi ja karistati 1 ( ühe) aasta 8 (kaheksa) kuulise vabadusekaotusega. KrK § 40 alusel loeti

lõplikuks karistuseks 8 (kaheksa) aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.

Sama kohtuotsusega tunnistati L. K. süüdi KrK § 100 järgi ja karistati 6 (kuue) aastase vabadusekaotusega;

KrK § 141 lg 2 p. 1,3,4 järgi ja karistati 6 (kuue) aastase vabadusekaotusega. KrK § 40 alusel loeti lõplikuks

karistuseks 6 (kuus) aastat ja 6 (kuus)kuud vabadusekaotusest kinnises vanglas.

Koos kaassüüdimõistetutega võtsid nad osa mitme grupilise esimese astme kuriteo toimepanemist.

M. Ohna ja L. K. tungisid neljaliikmelise grupi koosseisus 11. detsembri 1992. a. õhtul võõra vara salajase

varguse eesmärgil akna ja välisukse lahtimurdmise teel X linnas Y tn. 2 asuvasse P. H. elumajja. Kui P. H.

mõnekümne minuti pärast koju jõudis ja sissemurdjad avastas, tungis M. Ohna koos gruppi kuulunud P. A.

P. H. kallale, nad peksid teda jalgade, rusikate ja ahjuroobiga kehasse ja pähe, mille tagajärjel kannatanu suri.

Sama grupi koosseisus kogusid M. Ohna ja L. K. kokku kannatanu P. H. kodust vara, mille eelnenud

vägivalla abil röövisid vähemalt 1200.-EEK väärtuses.

Ööl vastu 13. detsembrit 1992. a. tungisid L. K. ja kaassüüdimistetu R. M. X linnas Z tn. 3-28a korteris ühise

joomingu ajal tekkinud tüli käigus kallale O. L., peksid teda korduvalt näkku ja kehasse. Kui R. M. asus

O. L. tapmise eesmärgil salli ja voodilinaga kägistama, võttis L. K. sellest tegevusest osa ning hoidis

kannatanut kinni ka siis, kui R. M. lõi O. L. kahel korral noaga rindkeresse. Saadud üliraskete kehavigastuste

tõttu kannatanu suri.

M. Ohna võttis osa tapmise varjamisest sel teel, et aitas tapetu lohistada ja peita sama korteri rõdule. Tapmise

eel oli ka M. Ohna kohtuotsuse järelduste kohaselt hilisemat ohvrit rusikatega näkku ja kehasse peksnud.

Süüdimõistev kohtuotsus hõlmab ka Mart Ohna osavõtul ööl vastu 7. augustit 1992. a. X linnas Y tänaval

toimunud J. H. peksmise ning kannatanu diplomaadikohvri ja võtmete avaliku varguse.

Selle kohtuotsuse vaidlustasid apellatsioonprotestiga Riigiprokuratuuri prokurör K. Kolk ning

apellatsioonkaebustega süüdimõistetu M. Ohna kaitsja vandeadvokaat H. Seedre, süüdimõistetu L. K. ja

tema kaitsja vandeadvokaat K. Saavo, süüdimõistetu P. A. ja tema kaitsja vandeadvokaat Mare Laur.

Prokurör taotles nelja süüdimõistetu, teiste hulgas M. Ohna ja L. K. karistuste karmistamist arvestades

kuritegude raskust ja kõigi osavõtjate tegutsemist alkoholijoobes.

Süüdimõistetute kaitsjad taotlesid mõnede õiguslike hinnangute ja osavõtuastmete ümberhindamist vastutuse

kergendamise suunas. Kannatanute surmaga lõppenud isikuvastaste rünnete puhul vaidlustasid kaitsjad

süüdimõistetute tahtluse sisu või osavõtu aktiivsuse, varavastaste rünnete puhul nende seose kannatanute

kallal rakendatud vägivallaga.

Tartu Ringkonnakohus jättis oma 20. jaanuari 1995. a. otsusega apellatsioonkaebused rahuldamata ja

rahuldas osaliselt apellatsioonprotesti. Tartu Linnakohtu 2. juuni 1994. a. otsus tühistati M. Ohnale KrK

§ 101 p. 1,3 järgi ja L. K. KrK § 100 järgi mõistetud karistuse ja lõplike karistuste osas. Otsustati karistada

M. Ohnat KrK § 101 p. 1,3 järgi 9 (üheksa) aasta ja 6 (kuue) kuulise vabadusekaotusega. Kuritegude kogumi

eest mõisteti M. Ohnale KrK § 40 alusel lõplikuks karistuseks 10 (kümme) aastat vabadusekaotust kinnises

vanglas. L. K. otsustati karistada KrK § 100 järgi 7 (seitsme) aastase vabadusekaotusega. Kuritegude kogumi

eest mõisteti L. K. KrK § 40 alusel lõplikuks karistuseks 7 (seitse) aastat ja 6 (kuus) kuud vabadusekaotust

kinnises vanglas.

Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebustes vaidlustavad M. Ohna ja L. K. neid süüstavate

tõenditeusaldusväärsuse, õiguslike järelduste ja karistuste karmuse. Nad taotlevad kriminaalasja saatmist

uueks sisuliseks arutamiseks, kus veelkord kontrollitaks tõendite usaldusväärsust.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri, kes ei

toetanud kassatsioonkaebustes esitatud taotlusi,

l e i d i s :

Tartu Linnakohus ja Tartu Ringkonnakohus on tõendite analüüsimisel ja õiguslike hinnangute andmisel

õigesti lähtunud KrMK § 50 nõuetest ning rakendanud vastuolude kõrvaldamiseks KrKM § 242 sätestatud

metoodikat.

Karistuse mõistmisel on järgitud KrK §-s 36 esitatud karistuse mõistmise üldsätteid, karistusmäära valikul on

arvestatud M. Ohna ja L. K. poolt toimepandud kuritegude raskust ja laadi, süüdlaste isikut ning vastutust

raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. M. Ohna ja L. K. võtsid lühikese perioodi vältel aktiivselt osa

mitmest kõrge raskusastmega kuriteost, nende käitumislaad ja suhtumine toimepandusse ei anna alust

õiguslike hinnangute ega karistusmäärade ümberhindamiseks.

Juhindudes AKKS § 63 p. 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 20. jaanuari 1995. a. otsus muutmata.

2. Süüdimõistetute M. Ohna ja L. K. kassatsioonkaebused jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 28. märtsil 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep