Legislator Case Law & Legislation
III-2/3-3/95 ECLI:EE:RK:1995:3.2.3.3.95.59 AI generated

III-2/3-3/95 · Riigikohus

Case Number III-2/3-3/95
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Tähendatud määruse järgi võeti Jüri Kaintsile ja Edgar Lohule kuulunud elamu Pärnus, Lubja t. 38 tasuta ära ja anti üle Pärnu Linna TSN kommunaalfondi kui mittetöise tuluga soetatu. Jüri Kaints oli

Legislator headnote

AI generated

III-2/3-3/95 · Riigikohus: 38 tasuta ära ja anti üle Pärnu Linna TSN kommunaalfondi kui mittetöise tuluga soetatu. Jüri Kaints oli

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

24. jaanuar 1995

Tsiviilasi nr. III-2 / 3-3 / 95

EV Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus:

eesistuja: J. Odar

liikmed : H. Jõks ja T. Kollom

vaatas läbi avalikul kohtuistungil Tartus, 16. jaanuaril 1995

Voldemar Kaintsi ja Elmar Kaintsi avalduse kohtuvea parandamise korras Pärnu Linna

Rahvakohtu 28. juuli 1963 määruse tühistamiseks.

Tähendatud määruse järgi võeti Jüri Kaintsile ja Edgar Lohule kuulunud elamu Pärnus, Lubja t. 38

tasuta ära ja anti üle Pärnu Linna TSN kommunaalfondi kui mittetöise tuluga soetatu. Jüri Kaints oli

25. 02. 1961 ostnud 1/2 osa Pärnus, Lubja t. 38 elamust. Avalduses paluvad surnud J. Kaintsi vennad

kohtumääruse tühistamist motiivil, et ENSV ÜN Presiidiumi 17. septembri 1962 seadlus ja

29. novembri 1962 otsus, mille alusel määrus tehti, on käesolevaks ajaks tühistatud.

Kolleegium leidis, et kohtumäärus tuleb tühistada ja taotlus elamu J. Kaintsilt tasuta äravõtmiseks

jätta rahuldamata.

1962.a. kehtisid Eestis NSVL ja liiduvabariikide tsiviilseadusandluse alused (1. maist 1962) ja

ajutiselt jõustatuna VNFSV tsiviilkoodeks. Viimase § 1 järgi olid tsiviilõigused kaitstud seadusega

(Aluste § 5). § 4 ja 5 järgi oli tsiviilõigusvõime kõigil kodanikel ja selle hulka kuulus ka õigus

omandada vara ja teostada tehinguid (Aluste § 8 ja 9). § 181 järgi võis ostu-müügilepingu esemeks

olla igasugune vara, mis ei ole tsiviilkäibest eraldatud. § 182 järgi võisid eluhooned olla ostu-

müügilepingu esemeks. Omandatud elamu tasuta äravõtmist nn. mittetöiste tulude järgi omandamise

tõttu tsiviilkoodeks ja Alused ette ei näinud.

Seega oli J. Kaintsilt seaduslikult omandatud elamuosa äravõtmine seadusest madalamalseisvate

aktide järgi ja tsiviilkoodeksis tehingute kehtetuse osas sätestamata alusel õigusvastane.

Juhindudes TKS §-st 345 lg 2 ja 355 kolleegium:

o t s u s t a s :

Pärnu Linna Rahvakohtu 28. juuli 1963.a. määrus tühistada Jüri Kaintsi puudutavas osas (Pärnus,

Lubja t. 38 asuva elamu 1/2 ulatuses) ning jätta avaldus J.Kaintsi suhtes elamu tasuta äravõtmiseks

rahuldamata.

Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Tagastada Voldemar Kaintsile ja Elmar Kaintsile kummalegi 200 kr. kautsjoni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H.Jõks, T.Kollom