III-1/1-12/95 · Riigikohus

III-1/1-12/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 21. märtsil 1995. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

J. E. süüdistuses KrK § 17 lg.6 - 139 lg 2 p. 3; 15 lg 2 - 1641 lg 2 p. 1 järgi ja

V. L. süüdistuses KrK § 17 lg 6 - 139 lg 2 p. 3; 15 lg 2 - 1641 lg 1 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss ja süüdimõistetu V. L.

kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas.

Tartu Linnakohtu 5. oktoobri 1994. a. otsusega on J. E. süüdi mõistetud KrK § 17 lg 6 - 139 lg 2 p. 3 järgi

selles, et ta 2. augustil 1993. a. Tartu Üksiku Jalaväekompanii tunnimehena aitas kaasa G. B. kütteõli

salajasel vargusel sellega, et ta lubatud rahalise hüvituse eest ei takistanud viimase liikumist ja tegevust

valvataval Tartu Raadi Lennuvälja territooriumil G. B. pumpas 800 kg. õli veoauto GAZ tsisterni, tekitades

vargusega kahju 6 400 EEK.

J. E. ja V. L. mõisteti KrK § 17 lg 6 - 139 lg.2 p. 3 järgi süüdi ka selles, et nad 5. augustil 1993. a.

tunnimeestena Tartu ÜJK poolt valvataval Tartu Raadi Lennuväljal aitasid G. B. kaasa järjekordsel

vedelkütuse salajasel vargusel sellega, et nad viimaselt saadud rahasumma eest ei takistanud tal varastada

Tartu Raadi Lennuvälja teisest kütuselaost topelt tsisternidega veoautoga MAZ 15 700 l. vedelkütust

väärtusega 11 775 EEK.

Analoogilisel alusel on samas asjas süüdi mõistetud M. J.

Tartu Linnakohus mõistis V. L. süüdi veel KrK § 1641 lg 1 järgi selles, et ta 5. augustil 1993. a. Tartus Raadi

Lennuvälja territooriumil sai J. E. vahendusel altkäemaksu 970 EEK teiste tunnimeestega jaotamiseks.

V. L. karistati koondkaristusega 4 kuud vabadusekaotust, kohaldades KrK § 47 sätteid 2 aastase katseajaga.

J. E. mõistis Tartu Linnakohus süüdi veel KrK § 128 järgi.

Väidetud altkäemaksuga seonduvalt mõisteti J. E. süüdi KrK § 1641 lg 2 p. 1 järgi - osavõtjana 50.- ja 970.-

EEK jaotamisest.

KrK § 40 lg 1 kohaldamisega mõisteti J. E. osundatud kuritegude kogumi eest 6 kuud vabadusekaotust,

millele liideti Tartu Maakohtu 4. novembri 1992. a. otsuse alusel mõistetud kandmata karistusest 2 aastat

vabadusekaotust. KrK § 41 alusel mõisteti talle kohtuotsuste kogumi eest 2 aastat ja 1 kuu vabadusekaotust

poolkinnises vanglas.

Tartu Linnakohtu otsusega G. B. süüdimõistmist KrK § 139 lg 2 p. 3 ja 165 lg 2 p. 1 järgi ning tema

karistamist § 40 kohaldamisega koondkaristusega 1 aasta ja 3 kuud vabadusekaotust ei ole apellatsiooni - ega

kassatsioonikorras vaidlustatud.

J. E. kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, V. L. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukase ja M. J. kaitsja

vandeadvokaat Heli Sillaotsa apellatsioonkaebuste alusel vaatas kriminaalasja läbi Tartu Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegium.

Kaitsjad taotlesid oma kaitsealuste õigeksmõistmist kõigi nendele inkrimineeritud paragrahvide järgi

kuriteokoosseisude puudumise tõttu. Kaitsjad asusid seisukohal, et Tartust Raadi Lennuvälja

kütusemahutitest autotsisternidesse tangitud ja G. B. poolt äraviidud nn. kütus oli Vene sõjaväe poolt maha

jäetud, kellegi poolt arvelevõtmata, kontrollimata, mõõtmata ja hindamata vedelik, mille võtmist ei saa

käsitleda vargusena ja sellega seonduvat vargusele kaasaaitamisena. Altkäemaksu võtmise ja vahendamise

mõttes ei olnud süüdimõistetud ametiseisundi puudumise tõttu kuriteo subjektideks.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on oma 15. detsembri 1994. a. otsuses veelkord käsitlenud

kriminaalasjas tuvastatud tehiolusid ja süüdimõistetute käitumisele antud õiguslikke hinnanguid.

Ringkonnakohus ei jaga apellantide seisukohti, mis käsitlevad varguse objekti puudumist kütteõli väärtuse

eitamise kaudu.

Altkäemaksu vahendusena inkrimineeritud teod kvalifitseeris Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ümber

altkäemaksu vahendamise katsena KrK § 15 lg 2 mõttes.

Süüdistuses KrK § 128 järgi mõisteti J. E. õigeks.

Jätkuvalt on ka ringkonnakohtu hinnangud vaidlustanud J. E. ja V. L. kaitsjad, kelle kassatsioonkaebustes

taotletakse nende kaitsealuste õigeksmõistmist apellatsioonkaebustes toodud motiividel.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära V. L. kaitsja

vandeadvokaat A.-E. Lukase seletuse, milles ta jäi kassatsioonkaebuses sisalduva taotluse juurde, samuti

prokuröri seletuse, milles paluti jätta kassatsioonkaebused rahuldamata,

t u v a s t a s :

J. E., V. L. ja M. J. on õigesti süüdi mõistetud KrK § 17 lg 6 - 139 lg 2 p. 3 järgi ning Tartu Ringkonnakohtu

15. detsembri 1994. a. otsuses on tuvastatud tehioludele vastavalt käsitletud süüdimõistmise puhul arvestatud

õiguslikku alust.

EV Ülemnõukogu 23. jaanuari 1992. a. otsuse "Eesti Vabariigi territooriumil endise NSV Liidu relvajõudude

halduses olevate hoonete, rajatiste, relvastuse, lahingutehnika, varustuse ja muu vara Eesti Vabariigi

omandiks kuulutamise kohta" p. 1 kohaselt tunnistati endise NSV Liidu relvajõudude struktuurüksuste

halduses olnud vara Eesti Vabariigi omandiks ilma mingisuguste tingimusteta. Kõrgema riigivõimuorgani see

otsus lükkab ümber väited, nagu puudunuks Tartu Raadi Lennuvälja tsisternides paiknenud kütteõlil omanik.

Sama otsuse p. 2 kohustas EV Valitsust kindlaks määrama Eesti Vabariigi territooriumil asunud endise NSV

Liidu relvajõudude struktuurüksuste halduses olnud vara koosseisu.

Vabariigi Valitsuse 2. juuli 1993. a. korralduse p. 1 kohaselt anti Vene Föderatsiooni relvajõududelt

ülevõetud vara Tartu linna munitsipaalomandusse.

Etteheited vara arvelevõtmise operatiivsuse ja täpsuse suhtes ei saa olla põhistuseks vara väärtusetuks

tunnistamisele veel seetõttu, et vaidlusaluse kütteõli varastas G. B. enne üleandmisaktide vormistamist

pädevate komisjonide poolt. See, et G. B. läbimõeldult ja korduvalt talle teadaolevat kütteõli Tartust

Pärnumaale vedas ning sellega seoses olulisi kulutusi tegi ei kinnita versiooni varastatud kütteõli vähesest

või sootuks puudunud väärtusest.

Süüdistuse käsitletud osas on Tartu Ringkonnakohus õigesti juhindunud KrMK § 50 mõttest.

Seevastu on altkäemakse käsitlevas osas kohtulahendites niisuguseid vastuolusid, mis ei anna alust J. E. ja

V. L. süüdimõistmiseks altkäemaksu vahendamise ega ka vahendamise katse eest.

Altkäemaksu vahenduse all mõeldakse altkäemaksuandja või -võtja palvel või ülesandel altkäemaksu

andmise või võtmise kohta kokkuleppe saavutamisele või täitmisele kaasaaitamist. Objektiivsest küljest

eeldab see kaasaaitamine vahenduslikku tegevust, mis väljendub läbirääkimiste pidamises altkäemaksuvõtja

ja -andja vahel.

Kriminaalasja materjalidega on tuvastatud, et G. B. andes raha, ei väljendanud soovi kellelegi raha

altkäemaksu esemena edasiandmiseks. Samuti ei ole tuvastatud, et keegi oleks teinud J. E. või V. L.

ülesandeks saavutada kokkulepe G. B., et ülesande andjaile antaks altkäemaksu. J. E. ja V. L. omaalgatuslik

tegutsemine G. B. saadud summa jaotamisel ei moodusta KrK § 1641 objektiivset külge ei altkäemaksu

vahenduse ega selle katse mõttes.

Sellest tulenevalt puudub piisav õiguslik põhistus J. E. süüdimõistmiseks KrK § 15 lg 2 - 1641 lg 2 p. 1 järgi

ja V. L. süüdimõistmiseks KrK § 15 lg 2 - 1641 lg 1.

Juhindudes AKKS § 63 p. 3, § 65 lg 3 ja § 39 lg 2 p. 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 15. detsembri 1994. a. otsus J. E. ja V. L. süüdimõistmises KrK

§ 15 lg 2 - 1641 lg 1 järgi ning mõista nad õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu nende käitumises.

2. Tühistada osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 15. detsembri 1994. a. otsus J. E. suhtes karistuse liitmises KrK

§ 40 lg 1 järgi.

3. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata

4. Kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt ning kassatsioonkautsjonid tagastada.

Kohtuotsus jõustub 21. märtsil 1995. a. ning edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher