III-2/3-7/95 · Riigikohus

III-2/3-7/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 14. märtsil 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja T. Vernik vaatas läbi

6. märtsil 1995. a.

Eesti Riigi Perekonnaseisuameti kohtuvea parandamise avalduse alusel Saare Maakohtu

25. novembri 1994. a. otsuse V. H avalduses isaduse tunnistamise fakti tuvastamiseks.

Kohus otsustas tunnistada juriidilist fakti, et N. V (sünd. pp.kk.19aa, surn. 19bb) oli pp mm 19xx. a.

sündinud V. H isa.

Perekonnaseisuamet palus kohtuvea parandamise avalduses kohtuotsuse tühistada, sest 1935. a kehtis

Eestis Balti eraseadus ja perekonnaseisuseadus, mille alusel on koostatud sünniregistrid ning nende

alusel on omakorda välja antud sünnitunnistused. V. H (sünd.B) sündis vallaslapsena. Vallaslast ja

tema isa ei loeta teineteisega sugulasteks (BES § 241; 242). Abielulise lapse õigused võis vallaslaps

omandada vanemate hilisemal omavahelisel abiellumisel, kui mees lapse omaks tunnistas, või

lapsendamisel kohtu teel. Kui vallaslapse emaga abiellunud mees oli surnud ilma last seadustamata,

siis ei olnud hiljem võimalik seda enam teha. Ema tõendusest selleks ei piisanud. Kohtuotsusega on

loodud ühele isikule teistsugused soodustused, kui seda oli teistele isikutele tolleaegses Eestis.

Tsiviilkolleegium leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

TsKS § 85 lg 2 ja 3 kohaselt võib kohus seaduses sätestatud juhtudel riigi täitevvõimuorgani kaasata

protsessi või ta võib omal algatusel astuda protsessi asja kohta arvamuse andmiseks, täitmaks talle

pandud kohustusi ja kaitsmaks inimeste õigusi. Riigi täitevvõimuorgani osavõtt protsessist asjas

arvamuse andmiseks on kohustuslik, kui see on seaduses sätestatud või kohus peab seda vajalikuks.

Riigi Perekonnaseisuamet ei olnud käesolevas vaidluses protsessiosaliseks, sest selleks ei kohusta

seadus ja seda ei pidanud vajalikuks kohus. Riigi Perekonnaseisuamet ei ole vaidlustanud

kohtuotsuse alusel perekonnaseisuakti kande tegemise võimatust. Seadusega ei ole pandud Riigi

Perekonnaseisuametile kohustust sekkuda isaduse tuvastamise asjades vaidluse sisusse. Kuna

kaebuse esitajal ei olnud õigust sekkuda volituste puudumisel isaduse tunnistamise fakti tuvastamise

asja lahendamisse, siis tuleb kaebus jätta rahuldamata.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1 kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta muutmata Saare Maakohtu 25. novembri 1994. a. otsus.

Kohtuvigade parandamise avaldus jätta rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, T. Vernik