III-2/1-15/95 · Riigikohus

III-2/1-15/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 14. märtsil 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed J. Luik ja H. Jõks, hageja E.

Lang"i ja tema esindaja vandeadvokaat A. Kulli ning kostja AS Neon esindaja P. Ronga osavõtul

vaatas avalikul kohtusitungil 6. märtsil 1995. a.

AS Neon kassatsioonkaebuse alusel läbi Tallinna Ringkonnakohtu 15. novembri 1994. a. otsuse

Egon Langi hagis AS Neon vastu hüvitise nõudes seoses töölepingu lõpetamisega.

Tallinna Linnakohus jättis rahuldamata E. Langi hagi AS Neon vastu. Linnakohus leidis, et hageja

töötas AS -is Neon tegevdirektorina alates 01.06.1993. a. Juhatuse 13.12.1993. a. otsusega lõpetati

hagejaga tööleping 23.12.1993. a. seoses koondamisega TLS § 86 p. 3 alusel. Samal päeval maksti

talle välja hüvitis vastavalt TLS § -le 90 ning hüvitis töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud aja

eest töötasu näol TLS § 87 järgi ja tasu kasutamata puhkuse eest. Hageja nõue täiendavate hüvituste

saamiseks tugineb tema töölepingu sätetele. 27.11.1993. a. valitud uuele juhatusele üleantud

dokumentide hulgas hageja töölepingut ei olnud. Seda kinnitab oma ütlustega ka tunnistaja Uus.

Vaatamata korduvatele nõudmistele ei esitanud lepingut juhatusele ka hageja ise. Oma töölepingu

esitas hageja kostjale pärast juhatuse otsust temaga tööleping lõpetada. Selgusetu on vaidlusaluse

lepingu sõlmimise aeg. Tunnistajad Pruuli ja Sihver annavad selle kohta vastuolulisi ütlusi. Juhtkonna

nõupidamistemärkmetest nähtuvalt oli hageja tööle võtmine veel 09.06.1993. a. vormistamata. Et

selline leping nagu hageja 1993. a. detsembris kostjale esitas, olemas oli, väidavad tunnistajad Vilur

ja Uibo. Viimane neist on endise juhatuse liige. Tunnistaja Uibo ütluste kohaselt arutati direktori

töölepingu projekti enne lepingu sõlmimist juhatuse koosolekutel, ühestki koosolekute kohta

koostatud dokumendist seda aga ei nähtu. 18.05.1993. a. juhatuse otsusega võeti hageja tööle.

Täiendavate soodustuste rakendamist otsus ei kajasta. Vastavalt AS -i Neon põhikirjale juhatusel

selline õigus ka puudus. Nii näiteks kuulub aktsiaseltsi üldkoosoleku kui seltsi kõrgeima organi

ainupädevusse kasumi jaotamine. Juhatusel oli õigus võtta töötajaid tööle, määrata kindlaks neile

töötasu ja tööülesandeid, kuid mitte jagada töötajate vahel seltsi vara.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15.11.1994. a. otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu

31.08.1994. a. otsus. Ringkonnakohus rahuldas osaliselt E. Langi hagi AS Neon vastu ja nõudis

kostjalt hagejale sisse 32 500 krooni ja riigituludesse riigilõivu 1 500 krooni. Ringkonnakohus leidis,

et hageja töölevõtmist tegevdirektori ametikohale 1. juunist 1993. a. kinnitab sissekanne

tööraamatusse juhatuse 18. mai 1993. a. otsuse alusel. Kirjaliku töölepingu, mille olid sõlminud

kostja selleks pädev isik ja hageja, esitas hageja kohtule. Selle olemasolu kinnitasid tunnistajad M.

Pruuli ja M. Vilur. Töölepingus märgitud soodustused lepingu lõpetamisel tööandja initsiatiivil: 12

kuu palga maksmine ja etteteatamine 3 kuud ei ole vastuolus seadusega (TLS § 14 lg. 1; 26 lg. 2; 87

lg. 1 p. 3) ja need kuuluvad väljamõistmisele, kokku 32 500 krooni.

Kassatsioonkaebuses palutakse Tallinna Ringkonnakohtu otsus tühistada järgmistel põhjustel: 1) AS -

i põhikirja (edaspidi põhikirja) p. 33 kohaselt kuulub juhatuse õiguste-kohustuste hulka"töötajate

tööle võtmine, töölt vabastamine, neile tööülesannete kindlaksmääramine ning töötasu kehtestamine".

Hageja nõutud hüvitis töölepingu lõpetamisel ei kuulu töötasu mõistesse Palgaseaduse IV ptk.

kohaselt ja ei kuulunud töötasu mõistesse ka TööK § -de 80-106 kohaselt. Põhikirja p. 32 kohaselt

"Juhatus ajab seltsi asju ja tal on üldkoosoleku poolt määratud piires otsustamisõigus kõigi seltsi

vahendite suhtes". Juhatuse volitusi ei ole laiendatud ja nende laiendamise õigust ei ole ka

ringkonnakohtul. TLS § 14 lg. 1 käsitleb võimalikku töötajate, mitte aga juhatuse õiguste

laiendamist; 2) 27.11.1993. a. aktsionäride üldkoosolek ei kiitnud heaks ka tagantjärgi juhatuse

esimehe ainuisikuliselt lubatud makseid. Väljamõistetud summa ületab AS -i aktsiakapitali summat

ning AS -i vara jagamise volitusi ei olnud juhatusel ega ka ringkonnakohtul; 3) juhatuse otsust

hagejale täiendava hüvise maksmiseks ei ole olemas ning juhatus ei järginud hageja töölevõtmise

vormistamisel AS -i põhikirja p. 35 nõudeid; 4) hagejaga kirjalikult sõlmitud töölepingut kostjal ei

olnud, seda ei olnud ka registreeritud ja hageja esitas selle alles enne jõulupühi, kusjuures

27.11.1993. a. hageja lepingu olemasolu üldse eitas. Leping on vastuolus põhikirja p. -dega 32; 33 ja

seega õigustühine.

Vastustaja palub ringkonnakohtu otsuse jõusse jätta. Kassatsioonkaebuse vastuses leitakse, et kui

juhatusel oli õigus töötajat tööle võtta, siis oli juhatusel õigus määrata ka töölepingu tingimusi.

Väljamõistetud hüvitis ei ole AS -i vara jagamine töötajate vahel ja hüvitist ei maksta välja

aktsiakapitali arvelt. Kui AS Neon leidis, et eelmine juhatus ületas oma volitusi, siis oleks tal olnud

põhjus vaidlustada juhatuse tegevus kohtus. Kohtus töölepingut vaidlustatud ei ole ja seega ei saa

seda pidada õigustühiseks.

Kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde.

Kolleegium leidis, et kohtuotsus kuulub tühistamisele materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.

Põhikirja p. 33. 3 kohaselt kuulub juhatuse pädevusse töötajate tööle võtmine, neile tööülesannete

kindlaksmääramine ning töötasu kehtestamine. Põhikirjast ei tulene, et töölepingu sõlmimine kuuluks

AS -i üldkoosoleku pädevusse. Seega oli tegevdirektorit pädev tööle võtma AS -i juhatus ja tööle

võtmine hõlmab töölepingu tingimuste kindlaksmääramist. AS -i üldkoosolek pole piiranud juhatuse

volitusi töölepingu tingimuste osas. Seega AS -i juhatus kui kollegiaalne organ oli volitatud

otsustama nii töölepingu kohustuslike kui ka kokkuleppeliste tingimuste üle (TLS § 26 lg. 1 ja 2).

Kuna juhatus oli volitatud otsustama kõigi töölepingu tingimuste üle, siis ei olene vaidluse

lahendamine sellest, kas töötasu ja TLS -s ettenähtud hüvitis on kattuvad mõisted või mitte. Põhikiri

ei anna juhatuse esimehele volitusi ainuisikuliselt määrata tegevdirektorile töölepingus selliseid

hüvitisi ja soodustusi, mida ei näe ette TLS. 18.05.1993. a. otsustas juhatus sõlmida töölepingu Egon

Langiga. See juhatuse kirjalik otsus ei kajasta E. Langile suuremate soodustuste kohaldamist

võrreldes TLS -ga. 01.06.1993. a. sõlmitud töölepingule, milles nähakse ette suuremad hüvitised ja

soodustused töölepingu lõpetamisel tööandja algatusel võrreldes TLS § -ga 87 lg. 1 p. 3 ja 90, on alla

kirjutanud juhatuse esimees. Seega TLS -s ettenähtust suuremate hüvitiste ja soodustuste

kehtestamisega tegevdirektorile on juhatuse esimees ületanud oma volitusi. TLS ei reguleeri

olukorda, kui tööandja esindaja on sõlminud töölepingu oma volitusi ületades. TsKS § 9 lg. 3 järgi

kuulub kohaldamisele 1993. a. kehtinud TsK -i § 66. Selle kohaselt tehing, mis on teostatud teise

isiku nimel isiku poolt, kes on volitusi ületanud, loob, muudab või lõpetab esindatava õigusi ja

kohustusi ainult juhul, kui esindatav selle tehingu hiljem heaks kiidab. Ringkonnakohus ja Tallinna

Linnakohus pole tuvastanud, kas AS -i Neon endine või uus juhatus on hiljem heaks kiitnud

vaidlusaluse töölepingu selle osa, kus juhatuse esimees ületas oma volitusi. TsKS § 349 lg. 2 kohaselt

ei või faktilisi asjaolusid tuvastada kassatsioonikohus.

Asjakohased ei ole kassatsioonkaebuse väited selle kohta, et juhatusel ja ringkonnakohtul ei olnud

volitusi jagada AS -i vara. AS-i vara ringkonnakohus jaganud ei ole. Ringkonnakohus on otsustanud

töölepingust ja TLS -st tulenevate hüvitiste väljamõistmise ja sellekohaste nõuete rahuldamise üle ja

see ei ole AS -i vara jagamine ega olene aktsiakapitali suurusest. Ringkonnakohus on tuvastanud

töölepingu olemasolu. Seega ei olene hagi rahuldamine või rahuldamata jätmine ka sellest, kas kostjal

oli oma töölepingu eksemplar alles või mitte ja millal esitas hageja oma töölepingu eksemplari

kostjale.

Juhindudes TsKS § -st 346 p. 2 kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu 15. novembri 1994. a. otsus tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale kohtule teises koosseisus.

Tagastada AS -le Neon maksekorraldusega nr. 1 03.01.1995. a. makstud kassatsioonikautsjon

325 (kolmsada kakskümmend viis) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed J. Luik, H. Jõks