III-2/1-14/95 · Riigikohus

III-2/1-14/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 14. märtsil 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, hageja Ülle

Rauk"i osavõtul vaatas läbi 6. märtsil 1995. a. avalikul kohtuistungil

Kolmanda isiku Viivi Juhkami esindaja vandeadvokaat Mall Saare kassatsioon-kaebuse alusel

Tartu Ringkonnakohtu 16. detsembri 1994. a. otsuse Ülle Rauk"i hagis Pikakannu Põhikooli

vastu tööle ennistamiseks ja töölt sunnitud puudumise aja eest töötasu nõudmiseks.

Ülle Rauk töötas Pikakannu Põhikooli kehalise kasvatuse õpetajana alates 17. septembrist 1979. a.

kuni töölt vallandamiseni 17. augustil 1993. a. töölepinguseaduse § 86 p. 8 alusel töötaja vääritu teo

tõttu, mis seisnes ekskursioonil olles laste sõimamises ebatsensuursete sõnadega.

8. septembril 1993. a. esitatud hagiavalduses palus Ü. Rauk teda tööle ennistada ja välja mõista tasu

töölt sunnitud puudumise aja eest, sest hageja üleastumine ei olnud nii tõsine, et pidanuks kaasa

tooma vallandamise. Hageja oli ametiühingukomitee liige ja tööandja rikkus vallandamise korda

sellega, et ei küsinud hageja vallandamiseks TLS § 94 kohaselt tööinspektori nõusolekut.

Võru Maakohus rahuldas hagi TLS § 117 lg. 1 alusel ja ennistas Ü. Rauk"i tööle, mõistes Pikakannu

Põhikoolilt välja 12 226 krooni Ü. Rauk"i kasuks töölt sunnitud puudumise aja eest.

Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Otsuse motiivide kohaselt oli Tööandja

rikkunud vallandamise korda. Pikakannu Põhikoolil ei olnud ega ole tööinspektori nõusolekut Ü.

Rauk"i kui töötajaid esindavasse organisatsiooni valitud isiku vallandamiseks nii nagu seda nõuab

TLS § 94. Kooli hoolekogu võis küll teha ettepanekuid personali valikul, kuid see ei ole kohtuotsuse

tühistamise aluseks. Hagi ei rahuldatud TLS § 144 alusel, mis andnuks kohtule võimaluse töötaja

süütegusid hinnata ja otsustada seeläbi tema tööle ennistamine ning hüvitise maksmine või sellest

ilmajätmine.

Kassatsioonkaebuses palub kolmanda isiku V. Juhkami esindaja ringkonnakohtu otsuse tühistada.

Võru Maakohus pidas tuvastatuks, et pärast vallandamist lubati hageja uuesti tööle, s. o. temaga

sõlmiti uus tööleping. Hageja oleks pidanud nõudma töölepingu täitmist, kuid sellel alusel hagi

esitatud ei ole. Lõpetamata töölepinguga töötaja tööle ennistamiseks ei olnud alust. TLS § 94 näeb

ette, et töölepingu lõpetamine töötajate esindajatega toimub üksnes tööinspektori nõusolekul.

Seaduses ei räägita eelnevast nõusolekust. Käesoleva vaidluse lahendamiseks on tööinspektor andnud

arvamuse, et "Ü. Rauk"iga töölepingu lõpetamine ei ole seoses tema kui endise ametiühingukomitee

liikme tagakiusamisega. Ü. Rauk"i käitumist õpilaste ekskursioonil juunis 1993. a. võib

kvalifitseerida väärituks teoks, sest see oli vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega ja

diskrediteeris töötajat ennast ning tööandja esindajat". Tööinspektori selline arvamus on sisuliselt

nõustumine töölepingu lõpetamisega. Ringkonnakohtu seisukoht, et maakohtu otsuses Ü. Rauk"i

süütegusid ei hinnatud, ei ole õige. Maakohus leidis, et hageja poolt 21. - 22. juunil 1993. a.

ekskursioonil õpilaste nimetamine sõnaga "värdjakari", tuleb lugeda väärituks. TLS § 144 lg. 2

kohaselt ei ole töötajal õigust hüvitisele, kui ta ennistatakse tööle süüteo vähese tähtsuse tõttu. Kohtu

seisukoht, et hagejal on õigus hüvitisele, eiole seadusega kooskõlas.

Vastuses kassatsioonkaebusele leiab Ülle Rauk, et kohtulahendid on õiged. Teda vallandati

17.08.1993. a., vallandamiskäskkiri on tühistamata ja uut töölepingut sõlmitud ei ole. Hageja

vallandamiseks pidanuks olema tööinspektori nõusolek. Hageja on ennistatud tööle tööandjapoolse

seaduse rikkumise tõttu ja sel juhul ei kuulu rakendamisele TLS § 144 sätted.

Kolleegiumi istungil palus Ü. Rauk jätta kohtuotsused muutmata.

Kolleegium leidis, et Tartu Ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle

tühistamiseks ei ole alust.

Võru Maakohus rahuldas hagi TLS § 117 lg. 1 alusel, mille kohaselt töölepingu ebaseaduslikul

lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist ja töölt sunnitud puudumise

aja eest keskmise palga maksmist. Ringkonnakohus jättis sellel alusel tehtud kohtuotsuse

põhjendatult muutmata, sest töötajat võib tööandja algatusel vallandada üksnes seaduses ettenähtud

juhtudel ja korras. Just vallandamise korda tööandja rikkuski, jättes tähelepanuta piirangud, mida

tulnuks TLS § 94 kohaselt arvestada hageja vallandamisel TLS § 86 p. 8 alusel. TLS § 94 kohaselt

võib tööandja algatusel töölepingu lõpetada töötajaga, kes on valitud tööandja juures töötajaid

esindavasse organisatsiooni, samuti töötajaid esindava isikuga, töötaja volituste ajal ja ühe aasta

jooksul pärast volituste lõppemist, üksnes tööandja asukoha tööinspektori nõusolekul.

Ringkonnakohus on esitatud tõenditele hinnangut andes õigesti asunud seisukohale, et käesolevas

vaidluses oli töölepingu lõpetamine lubatud üksnes tööinspektori nõusolekul. Sellist nõusolekut aga

hageja vallandamiseks ei ole.

Kui tööandja on rikkunud vallandamise korda, siis tuleb töötaja tööle ennistada ning välja mõista tasu

töölt sunnitud puudumise aja eest, sõltumata sellest, mis oli vallandamise põhjuseks. Sellest

tulenevalt on ringkonnakohus põhjendatult asunud seisukohale, et Ü. Rauk"i tööle ennistamise

aluseks ei olnud tema süüteo vähene tähtsus ja kuna tööle ennistamine ei toimunud sellel alusel, siis

ei ole seaduslikku alust hageja hüvitisest ilmajätmiseks.

Kassatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.

Juhindudes TsKS § -st 346 p. 1 kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta muutmata Tartu Ringkonnakohtu 16. detsembri 1994. a. otsus ja kassatsioonkaebus jätta

rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, T. Vernik