III-2/1-13/95 · Riigikohus

III-2/1-13/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 13. märtsil 1995. a.

Tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. - K. Remmel ja J. Luik vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 6. märtsil 1995. a.

Mait Paju ja Koidu Paju kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu 3. oktoobri 1994. a.

otsuse Arno Antoni ja Eda Antoni ning ME Elamu hagis Mait Paju ja Koidu Paju vastu

eluruumist väljatõstmiseks ja Mait Paju ja Koidu Paju vastuhagis ME Elamu vastu eluruumi

üürilepingu kehtetuks tunnistamiseks.

Tartu Ringkonnakohtu 3. oktoobri 1994. a. otsusega tühistati osaliselt Viljandi Maakohtu 21. aprilli

1994. a. otsus A. Antoni ja E. Antoni ning ME Elamu hagis Koidu Paju väljatõstmiseks rahuldamata

jätmises ja otsustati K. Paju välja tõsta eluruumist Viljandis Endla tn. 17. Maakohtu 21. aprilli 1994.

a. otsus eluruumi üürilepingu kehtetuks tunnistamise osas tühistati ning M. Paju ja K. Paju vastuhagi

ME Elamu vastu eluruumi üürilepingu kehtetuks tunnistamiseks jäeti rahuldamata.

Vaidlusalune elamu kuulus isikliku omandiõiguse alusel Ida Esseitsmesele, kes suri 14. juulil 1990. a.

I. Esseitsmesel seadusjärgseid pärijaid ei olnud ja testamenti ta ei teinud. TsK § 557 p. 2 alusel andis

Viljandi Notariaalkontor 25. märtsil 1991. a. välja pärimisõiguse tunnistuse I. Esseitsmese vara

(elamu ja hoius) ülemineku kohta riigile. Viljandi RSN Täitevkomitee 9. juuli 1991. a. otsusega anti

elamu Endla 17 munitsipaalettevõtte "Elamu" bilanssi. Viljandi Linnavalitsus väljastas 25. septembril

1991. a. orderi Arno ja Eda Antoni 4 -liikmelisele perekonnale, mille alusel nad kirjutati sisse Endla

17 majja 30. septembril 1991. a. ning nendega sõlmiti üürileping 1. oktoobril 1991. a.

Mait ja Koidu Paju esitasid vastuhagi, milles palusid tunnistada kehtetuks Arno ja Eda Antoniga

sõlmitud üürileping vaidlusaluse elamu kasutamiseks.

Maakohus jättis Arno ja Eda Antoni ning ME Elamu hagi Mait ja Koidu Paju väljatõstmiseks

rahuldamata. Vastuhagi rahuldati ning tunnistati kehtetuks ME Elamu ja Arno Antoni vahel 1.

oktoobril 1991. a. sõlmitud üürileping.

Ringkonnakohtu 3. oktoobri 1994. a. otsuse kohaselt on kindlaks tehtud, et Mait Paju elas elamus

Endla 17 I. Esseitsmese eluajal omaniku loal. Üürilepingu olemasolu M. Paju ja I. Esseitsmese vahel

ei ole tõendatud, kuid M. Paju elamusse asumise ajal kehtinud EK § -le 117 oli omanikul õigus

majutada elamusse kodanikke ka teistel alustel, mitte ainult üürilepingu alusel. M. Pajul ei olnud

üürilepingut ega muid õiguslikke aluseid eluruumi kasutamiseks pärast I. Esseitsmese surma 14.

juulil 1990. a.. Omavoliliselt M. Paju eluruumi hõivanud aga ei ole, sest teda majutas elamusse

omanik muudel alustel ning teda ei saa välja tõsta ES § 62 alusel isikuna, kes on omavoliliselt

hõivanud eluruumi. Hagi alust hagejad muuta ei soovinud.

Apellatsioonikohus leidis, et Koidu Paju kuulub eluruumist väljatõstmisele ES § 62 alusel, kuna tema

puhul on tegemist eluruumi omavolilise hõivamisega, sest vaidlusalusesse eluruumi asus ta elama

pärast omaniku I. Esseitsmese surma.

Vastuhagi üürilepingu kehtetuks tunnistamiseks jättis apellatsioonikohus rahuldamata. 3. oktoobri

1994. a. otsuse kohaselt võib kohus vastavalt ES § -le 57 tunnistada kehtetuks üürilepingu, mis on

sõlmitud vastuolus elamuseadusega või muude seadustega. A. Antoniga 1. oktoobril 1991. a.

sõlmitud üürileping ei ole vastuolus elamuseaduse ega muude seadustega. Kuna üürilepingu

sõlmimise ajal, samuti orderi väljaandmise ajal 25. septembril 1991. a. puudus Mait ja Koidu Pajul

õiguslik alus eluruumi Endla 17 kasutamiseks, siis orderi väljaandmise ja üürilepingu sõlmimisega A.

Antoniga ei rikutud nende õigusi märgitud eluruumile.

Kassaatorid Mait ja Koidu Paju paluvad ringkonnakohtu 3. oktoobri 1994. a. otsuse tühistada

materiaalõiguse ja protsessiõiguse normide väära kohaldamise tõttu. Kohus pidanuks lahendama

vaidluse, kas Mait ja Koidu Paju on hõivanud eluruumi omavoliliselt või mitte. Kohtul ei olnud aga

õigust tuvastada mõnda teist eluruumi kasutamise alust, sest sellist nõuet ei olnud esitatud. Orderi

väljastamise ja üürilepingu sõlmimisega A. Antoniga rikuti Mait ja Koidu Paju õigusi eluruumile,

sest kohtuotsusega ei olnud tuvastatud nende poolt eluruumi seadusvastane kasutamine.

Vastustajad Arno ja Eda Anton peavad ringkonnakohtu 3. oktoobri 1994. a. otsust õigeks ja paluvad

jätta see muutmata.

Mait ja Koidu Paju vastu esitatud hagis taotleti nende väljatõstmist eluruumist ES § 62 alusel.

Apellatsioonikohus leidis, et nimetatud alusel M. Paju eluruumist välja tõsta ei saa, sest ta elas Endla

17 I. Esseitsmese eluajal omaniku loal. Seega tegi kohus kindlaks, et M. Paju seda eluruumi

omavoliliselt hõivanud ei ole. Üürilepingu olemasolu I. Esseitsmese ja M. Paju vahel tõendamist ei

leidnud. Orderi väljaandmise ja üürilepingu sõlmimisega A. Antoniga ei rikutud M. Paju õigusi

vaidlusalusele eluruumile, kuna tema ei olnud selle eluruumi üürnik ning pärast omaniku surma 14.

juulil 1990. a. ei oma tähtsust, mis alusel M. Paju I. Esseitsmese eluajal tema majas viibis. Öeldes, et

M. Paju oli majutatud elamusse muul alusel, väljendas apellatsioonikohus üksnes seda, et M. Paju ei

kasutanud eluruumi üürilepingu alusel, kuid samas polnud ta eluruumi hõivanud ka omavoliliselt vaid

kasutas seda majaomaniku loal.

Kuna K. Paju asus elamusse faktiliselt elama pärast omaniku surma, siis hõivas ta eluruumi

omavoliliselt ning ta kuulub vastavalt ES -le 62 sellest eluruumist väljatõstmisele. M. Paju ei

kasutanud eluruumi üürnikuna, seetõttu ei olnud tal üürniku õigust majutada oma eluruumi abikaasat

ja lapsi.

Juhindudes TsKS -st 346 p.1 kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tartu Ringkonnakohtu 3. oktoobri 1994. a. otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed: H. - K. Remmel, J. Luik