III-1/3-6/95 · Riigikohus

III-1/3-6/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 28. veebruaril 1995. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri

Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasjad

A.H. süüdistuses VNFSV KrK §-de 581a ja 182 lg 4 järgi ning Armeenia NSV KrK §-de 15 lg.1 ja 78 järgi.

Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Leningradi oblasti SM vägede sõjatribunali 14. veebruari 1948.a. otsusega mõisteti A.H. süüdi ja teda

karistati VNFSV KrK §-de 581a ja 182 lg 4 järgi kooskõlas NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 26. mai

1947. a. seadluse "Surmanuhtluse kaotamisest" §-ga 2 kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 25 aastat

paranduslikus töölaagris ühes õiguste kaotusega viieks aastaks ja kogu vara konfiskeerimisega.

Kohtuotsuse järgi tunnistati A. H. süüdi selles, et ta astus vabatahtlikult Saksa sõjaväkke ja osales lahingutes

Punaarmee vastu. 1947.a. veebruarikuust varjas A.H. ennast nõukogude võimu eest. 1947.a. juulikuus peeti

ta kinni NSV Liidu ja Soome piiril keelutsoonis. Kinnipidamisel võeti talt ära soome puss.

Leningradi sõjaväeringkonna SM vägede sõjatribunali 2. märtsi 1948. a. määrusega jäeti Leningradi oblasti

SM vägede sõjatribunali 14. veebruari 1948. a. otsus muutmata.

A.H. karistuse kandmise alguse ajaks loeti 26. juuli 1947. a. Kinnipidamiskohast vabanes ta 16. novembril

1955.a.

Jerevani linna Mjasnikjani rajooni Rahvakohtu 19. novembri 1986. a. määrusega vabastati A.H. talle

Armeenia NSV KrK §-de 15 lg.1 ja 78 järgi süüksarvatud tegudes psüühikahaigusele viidates

kriminaalvastutusest ning allutati sundravile Siseministeeriumi eri tüüpi psühhiaatriahaiglas.

Kohtumääruse järgi loeti süüdimatusseisundis toimepandud ühiskonnaohtlikuks teoks seda, et A.H. püüdis

19. juulil 1986.a. Armeenias Artasati rajoonis ebaseaduslikult ületada NSV Liidu ja Türgi piiri. Läbinud

kontrollrajatise, peeti ta nõukogude piirivalve poolt kinni.

Poti Linnakohtu 14. detsembri 1989.a. määrusega muudeti Poti linna range järelevalvega psühhiaatriahaigla

taotlusel A.H. suhtes sundravi reziim ja ta suunati 14. veebruaril 1990. a. sundravi jätkamiseks

elukohajärgsesse üldjärelevalvega psühhiaatriahaiglasse.

A.H. viibis Kohtla- Järve Linna Psühhoneuroloogiahaiglas 17. märtsist 1990. a. kuni 28. novembrini 1990. a.

Kohtla-Järve Linnakohtu 7. novembri 1990. a. määrusega sundravi A.H. suhtes lõpetati.

A.H. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks Jerevani linna Mjasnikjani rajooni Rahvakohtu 19. novembri

1986.a. määruses ja Poti Linnakohtu 14. detsembri 1989. a. määruses rehabiliteerimist talle Armeenia NSV

KrK §-de 15 lg.1 ja 78 järgi süüksarvatud teos.

A. H. avaldust kohtuvea parandamiseks Leningradi oblasti SM vägede sõjatribunali 14. veebruari 1948. a.

otsuses ja Leningradi sõjaväeringkonna SM vägede sõjatribunali 2. märtsi 1948.a. määruses tema

rehabiliteerimiseks talle VNFSV KrK § 182 lg 4 järgi süüksarvatud teos esitanud ei ole.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasjade materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püss

arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks,

t u v a s t a s :

A.H. võitles 1941-1944. a. vabatahtlikuna Idarindel, mille eest teda on autasustatud II kl. Raudristiga, varjas

ennast nõukogude okupatsioonivõimude eest ja tegi katset põgeneda 26. juulil 1947. a. üle NSV Liidu ja

Soome Vabariigi piiri Soome. Seoses sellega süüstati A.H. VNFSV KrK § 581 a järgi, milles sätestati

kriminaalvastutus kodumaa reetmise eest. Kuna NSV Liit ei olnud Eesti Vabariigi kodanikule kodumaaks, ei

saanud A.H. seda ka reeta. Tema teod olid võitluseks Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud

ülekohtu vastu.

Tunnustades A.H. tegevust võitluses Eesti Vabariigi iseseisvuse eest on ta vastavalt Eesti Vabariigi

19. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute

rehabiliteerimise kohta" §-le 2 lg 1 p. 1 talle VNFSV KrK § 581 a järgi süüksarvatud tegudes loetud

rehabiliteerituks.

Piiri ületamiskatsel võeti A.H-lt ära soome puss, millega seoses teda süüstati VNFSV KrK § 182 lg 4 järgi.

Selles teos ei ole A.H. rehabiliteerimisseaduse sätetest lähtudes kohtuväliselt rehabiliteeritud. Kuna soome

pussi kandmine seondus okupatsioonivõimude vastu peetud vabadusvõitlusega, on nõukogude kohtute

lahendid ka selles osas õigustühised.

19. juulil 1986. a. peeti A.H. kinni Armeenias NSV Liidu ja Türgi piiril NSV Liidust põgenemiskatsel ning

teda süüstati Armeenia NSV KrK §-de 15 lg 1 ja 78 järgi, mis oma koosseisutunnustelt vastavad ENSV KrK

§-de 15 lg 2 ja 81 sätetele. A.H. vabastati kriminaalvastutusest süüdimatusseisundi motiivil ja allutati seoses

tema poolt toimepandud teoga sundravile psühhiaatriahaiglas. Sundravi rakendamine tähendas A.H-lt

vabaduse võtmist ja tema represseerimist, kasutades tema suhtes meditsiinisunnivahendeid. Kuna A.H. tegu

vastas Eesti Vabariigi iseseisvuse eest peetud võitluse eesmärkidele, kuulub ta Eesti Vabariigi 19. veebruari

1992. a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-

le 2 lg 3 p. 2 rehabiliteerimisele.

Juhindudes AKKS §-dest 49 lg 3; 63 p. 3; 65 lg 3, ja 779 ning KrMK §-st 5 lg 1 p. 2, samuti Eesti Vabariigi

19. veebruari 1992. a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute

rehabiliteerimise kohta" §-dest 2 lg 3 p. 2, ja 5 lg 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Leningradi oblasti SM vägede sõjatribunali 14. veebruari 1948.a. otsus ja Leningradi

sõjaväeringkonna SM vägede sõjatribunali 2. märtsi 1948. a. määrus A.H. süüdimõistmises VNFSV

KrK § 182 lg 4 järgi.

Tühistada Jerevani linna Mjasnikjani rajooni Rahvakohtu 19. novembri 1986. a. määrus ja Poti

Linnakohtu 14. detsembri 1989. a. määrus A.H. süüdistuses Armeenia NSV KrK §-de 15 lg 1 ja 78

järgi.

Rehabiliteerida A.H. talle VNFSV KrK § 182 lg 4 järgi ja Armeenia NSV KrK §-de 15 lg 1 ja 78 järgi

süüksarvatud tegudes ühes sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega.

2. A.H. avaldus kohtuvigade parandamiseks rahuldada.

Otsus jõustub 28. veebruaril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja Peeter Vaher

Liikmed Herbert Lindmäe,Jüri Rätsep