III-2/1-11/95 · Riigikohus

III-2/1-11/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 23. veebruaril 1995. a.

Tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja T. Vernik vaatas avalikul

kohtuistungil 13. veebruaril 1995. a.

Aktsiaseltsi ETVA kassatsioonkaebuse alusel läbi Tallinna Ringkonnakohtu 5. detsembri 1994.

a. otsuse Aktsiaseltsi ETVA avalduses Elamukooperatiivi "Liikur" pankroti

väljakuulutamiseks.

29. juulil 1994. a. esitatud avalduses palus AS ETVA väja kuulutada EK -i Liikur pankroti põhjusel,

et EK Liikur on avaldajale jätnud tasumata 4 691 055 krooni ehitustööde eest, mis tehti 26. jaanuaril

1993. a. poolte vahel sõlmitud töövõtu lepingu alusel.

Tallinna Linnakohtu 22. septembri 1994. a. otsusega jäeti avaldus rahuldamata pankrotiseaduse § 14

alusel ja põhjusel, et ei ole tõendatud võlgniku maksejõuetus.

Tallinna Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse motiivide kohaselt ei ole AS ETVA tõendanud EK -i Liikur maksejõuetust

ega võla suurust. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole EK Liikur maksejõuetu ja seda

seisukohta ei ole AS ETVA ümber lükanud. Pankrotiseaduse § 1 kohaselt saab pankroti välja

kuulutada üksnes maksejõuetu võlgniku osas. Ringkonnakohus leidis ka, et protsessiosaliste õigust

tutvuda toimikuga, ei ole linnakohus rikkunud. Eelistungil esitatud tõendid võttis kohus vastu ja

avaldaja ei esitanud seoses sellega mingeid taotlusi. Tõendid avaldati kohtuistungil TsKS § 193

korras. Pankrotiavalduse saabumisest ei pea kohus ajalehes teatama, sellest teatatakse, kui pankrot on

välja kuulutatud. Kuivõrd pankrotimenetluses tekkis õiguslik vaidlus võla suuruse osas, siis oli

põhjendatud linnakohtu seisukoht, et sellist vaidlust pankrotimenetluses lahendada ei saa. Avaldajal

on võimalik kaitsta oma õigusi hagimenetluse korras, makstes vastavat riigilõivu.

Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada põhjusel, et kohus arutas asja

ilma pooli kohtuistungile kutsumata ja võla suurust kinnitavate dokumentide uurimiseta. Kohus ei

hinnanud otsuses tõendeid võlgniku maksejõuetuse kohta ega selgitanud välja teisi võlausaldajaid.

Kohtuotsuses ei kajastu võlgniku rahaline seis - kassas on vaid 10 561 krooni. Võlgnik väitis ilma

põhjendamata õigusliku vaidluse olemasolu. Võlausaldajal on õigus esitada pankrotiavaldus ilma

hagimenetluseta. Kassaator esitas tõendid võlgniku maksejõuetuse kohta, kuid otsuses see ei kajastu.

Pankrotihaldur ei olnud objektiivne, kuid kohus sellega ei arvestanud. Linnakohus rikkus

protsessiõigusnorme, jättes avaldamata toimiku materjalid. Apellatsioonikohtu otsus on ühekülgne,

formaalne ja kordab linnakohtu otsust.

Vastuses kassatsioonkaebusele palus EK Liikur jätta kohtuotsuse muutmata, sest tegemist on

õigusliku vaidlusega, milline kuulub lahendamisele hagimenetluse korras. Võlgnik ei ole osaliselt

tasunud teostatud tööde eest, sest ta vaidleb neile vastu põhjusel, et töö on tehtud ebakvaliteetselt,

aktides on juurdekirjutusi ja kassaator hoiab alusetult enda käes võlgnikule kuuluvat vara ning

tehnilist dokumentatsiooni. Kassaator on põhjendanud pankrotimenetluse algatamist sellega, et

hagimenetluses oleks tulnud tasuda suurt riigilõivu. EK Liikur ei ole maksejõuetu ja seda on

kontrollinud pankrotihaldur.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kassatsioonkaebus ei

anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.

TsKS § 324 kohaselt vaatab Riigikohus kassatsiooni korras läbi ringkonnakohtu lahendeid.

Kassatsioonkaebuse need väited, mis puudutavad linnakohtu otsust, ei kuulu läbivaatamisele

Riigikohtus.

TsKS § 292 lg. 1 p. 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus asja üksnes kaebuse põhjal ilma menetlust

jätkamata, kui kohus üksmeelselt leiab, et kaebus on ilmselt põhjendamatu.

Kohus ei rikkunud protsessiõigusnormi, otsustades kaebuse läbi vaadata ilma menetlust jätkamata ja

sellest tulenevalt ilma pooli istungile kutsumata.

Pankrotiseaduse § 9 lg. 3 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid võla

suuruse, iseloomu, aluse ja maksetähtaja kohta, samuti põhjenduse, miks võlgnik ei ole suuteline

võlga tasuma.

Apellatsioonikohus on õigesti asunud seisukohale, et kohtu ülesanne ei ole tõendada võlgniku

maksejõuetust. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole EK Liikur maksejõuetu.

Kohus märgib ka õigesti, et õigusliku vaidluse puhul võla suuruse, maksetähtaegade jms. üle, on

võimalik vaidlus lahendada hagimenetluse korras. Kassatsioonkaebuse väide, et pankrotiseadus ei

keela pankrotiavalduse esitamist ilma eelneva hagimenetluseta, on küll õige, kuid võlausaldaja peab

siis tõendama võlgniku maksejõuetuse (pankrotiseadus § 9 lg. 3). Seda aga käesoleva vaidluse

lahendamise käigus võlausaldaja teinud ei ole.

Kohus leidis põhjendatult, et võlgniku pankrotistumine on tõendamata, mistõttu pankroti

väljakuulutamiseks puudus alus. Kassatsioonkaebuse väited ei ole kummutanud apellatsioonikohtu

otsuse motiive.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS § 346 p. 1 kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 5. detsembri 1994. a. otsus ja kassatsioonkaebus

rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, T. Vernik