III-2/2-2/95 · Riigikohus

III-2/2-2/95

M Ä Ä R U S

Tartus, 21. veebruaril 1995. a.

Tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed T. Vernik ja J. Luik, hageja AS Alle esindaja

vandeadvokaat N. Kõivu ja kostja Villu Soobi ning tema esindaja vandeadvokaat E. Eliste osavõtul

vaatas läbi avalikul kohtuistungil 13. veebruaril 1995. a.

Villu Soop"i teistmisavalduse alusel Viljandi Maakohtu 26. novembri 1992. a. otsuse ja EV

Ülemkohtu tsiviilasjade kohtu-kolleegiumi 29. detsembri 1992. a. määruse Viljandi Maakonna

Prokuröri hagis Pärsti kolhoosi huvides Villu Soobilt 53869 krooni nõudes.

EV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 29.12.1992. a. määrusega jäeti muutmata Viljandi

Maakohtu 26.11.1992. a. otsus, millega Villu Soobilt mõisteti välja AS Alle kasuks 36295 krooni

koristatud teravilja eest ja kohtukulud TsK § 448 ja 477 ning EV Ülemnõukogu 19.12.1991. a. otsuse

Eesti Vabariigi maareformi seaduse rakendamise kohta p. 2 alapunkt 7 alusel. Asjas on tuvastatud

järgmist:

Kostja oli Pärsti kolhoosi liige ja Pärsti valla Vanamõisa talu seadusjärgne pärija. 27.03.1992. a.

sõlmiti kostja ja Pärsti kolhoosi vahel ajutine maakasutuse leping talu endistes piirides. Kolhoosi

poolt kirjutas lepingule alla kolhoosi töötaja Laur, mitte aga kolhoosi esimees. Kostjale looduses

maad välja ei mõõdetud. 1991. a. oli kolhoosi poolt külvatud kostja endistele talumaadele teravilja,

mille 1992. a. sügisel osaliselt koristas kostja ja müüs Viljandi Viljasalve. 1992. a. kevadel kolhoos

reorganiseeriti ning AS -le Alle anti rendile kolhoosi vara ja ajutiselt kasutada maad, sealhulgas

Vanamõisa ja Saadu põldudele külvatud taliviljad. AS -le Alle kanti üle ka lõpetamata tootmise

kulud. Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegium leidis, et maakohtu otsuse muutmiseks puudub alus.

Pärsti kolhoosi juhatuse koosolek otsustas 27.03.1992. a. anda kostjale talu endistes piirides 57 ha

maad ajutiseks kasutamiseks. Sellele maale 1991. a. sügisel külvatud teraviljasaagile aga kostjal

õigust ei olnud, sest see õigus oli antud AS -le Alle, kellega sõlmiti rendileping. Kodanikele oli

lubatud neile antud põlde kasutada pärast saagi koristamist. Tunnistajad R. Johanson ja T. Kaldma

tõendasid, et kostjale oli seda maa kasutamise korda selgitatud. Kohus leidis õigesti, et kostja tekitas

omavolilise saagi koristamisega AS -le Alle kahju ning TsK § 477 alusel on ta kohustatud alusetult

omandatud vara tagastama või hüvitama selle väärtuse rahas.

Teistmisavalduses palub kostja kohtuotsuse ja määruse muuta ning mõista endalt hageja kasuks välja

820 krooni. Uuteks asjaoludeks, mis ei olnud kostjale varem teada, peab kostja Riigi Maa-ameti

tõlgendust 15.03.1994. a., mille kohaselt endise omaniku õigusjärglasel on eelisõigus maa ajutiseks

kasutamiseks ja külvide kasutamine ei ole võimalik maad kasutamata; teistelt õigustatud subjektidelt

saadud Viljandi Maavalitsuse õiendit, mille kohaselt AS -l Alle puudus tegutsemisluba ja seega ei

võinud talle üle anda kostja kasutada antud maal kasvavaid külve.

AS Alle palub teistmisavaldus rahuldamata jätta ja kostjalt hagejale sisse nõuda õigusabi kulud 500

krooni Riigikohtus esindamise eest.

Kolleegium leidis, et teistmiseks puudub seaduslik alus ja teistmisavaldus tuleb rahuldamata jätta.

TsKS § 350 kohaselt on uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise aluseks olulised asjaolud, mis ei

olnud ega võinud olla avaldajale teada,kui eelmärgitud asjaolud mõjutasid kohtuotsuse või -määruse

tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks. Riigi Maa-ameti seisukoht maa ajutiseks

kasutamiseks andmise osas on üks võimalikest seaduse tõlgendustest. Seaduse tõlgendus ei ole

asjaolu. Selles tõlgenduses ka ei sisaldu uusi asjaolusid.

Viljandi Maavalitsuse õiend 03.04.1992. a., mille kohaselt eeltoodud ajal ei olnud AS -le Alle

väljastatud tegutsemisluba, ei ole selline asjaolu, mis ei võinud olla avaldajale teada vaidluse

lahendamise ajal Viljandi Maakohtus, kus hagejaks oli AS Alle.

Seega teistmisavalduses ei esitata uusi olulisi asjaolusid, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale

teada.

TsKS §-st 58 lg 1 tulenevalt kuulub kostjalt hagejale sissenõudmisele 500 krooni advokaadi abi eest.

Juhindudes TsKS § 354 lg 3 kolleegium

m ä ä r a s:

Villu Soobi teistmisavaldus Viljandi Maakohtu 26. novembri 1992. a. otsusele ja EV Ülemkohtu

tsiviilasjade kohtukolleegiumi 29. oktoobri 1992. a. määrusele jätta rahuldamata.

Sisse nõuda Villu Soobilt AS Alle kasuks 500 krooni advokaadi abi eest.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed T. Vernik, J. Luik