Legislator Case Law & Legislation
III-2/1-10/95 ECLI:EE:RK:1995:3.2.1.10.95.34 AI generated

III-2/1-10/95 · Riigikohus

Case Number III-2/1-10/95
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja T. Vernik vaatas läbi avalikul Aktsiaseltsi AF Pärnu Võhma Lihakombinaat erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 8.

Legislator headnote

AI generated

III-2/1-10/95 · Riigikohus: Odar, liikmed H. Jõks ja T. Vernik vaatas läbi avalikul Aktsiaseltsi AF Pärnu Võhma Lihakombinaat erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 8.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

III-2/1-10/95

M Ä Ä R U S

Tartus, 21. veebruaril 1995. a.

Tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja T. Vernik vaatas läbi avalikul

kohtuistungil 13. veebruaril 1995. a.

Aktsiaseltsi AF Pärnu Võhma Lihakombinaat erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 8.

detsembri 1994. a. määrusele kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks AS AF Pärnu

Võhma Lihakombinaadi hagis Ühisettevõtte "Lacto" vastu hankelepingu lõpetamiseks ja

806076 krooni saamiseks.

Tallinna Ringkonnakohtu 22. septembri 1994. a. otsusega jäeti rahuldamata Võhma Lihakombinaadi

hagi Ühisettevõtte "Lacto" vastu hankelepingu lõpetamiseks ja 806076 krooni nõudmiseks.

24. oktoobril 1994. a. esitas Võhma Lihakombinaat ringkonnakohtule kassatsioonkaebuse, tasudes

kautsjoni 200 krooni.

Ringkonnakohus tagastas kaebuse kirjaga põhjusel, et vaidlustatud summalt 806076 krooni tulnuks

kautsjoni tasuda 5000 krooni.

11. novembril 1994. a. esitati kassatsioonkaebus uuesti, põhjendades kautsjoni 200 krooni tasumist

sellega, et tegemist on lepingu lõpetamise vaidlusega, millelt hagiavalduse esitamisel tasuti riigilõivu

100 krooni ja TsKS § 53 lg. 1 kohaselt on hinnata hagilt kassatsioonikautsjon 200 krooni. Ühtlasi

paluti ennistada kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ja tasuti lisaks kautsjoni 4800 krooni.

Tallinna Ringkonnakohtu 8. detsembri 1994. a. määrusega jäeti rahuldamata Võhma Lihakombinaadi

avaldus kassatsioonitähtaja ennistamiseks. Määruse motiivide kohaselt ei olnud kaalukaidpõhjusi

tähtaja ennistamiseks. TsKS § 327 kohaselt tagastab apellatsioonikohus kassaatorile kaebuse

läbivaatamatult, kui kautsjon on tasumata. Käesolevas asjas oli kautsjon 4800 krooni tasumata ja

kaebus tagastati põhjendatult. Kassaator vaidlustas hankelepingu lõpetamiseks ja 806076 krooni

saamiseks esitatud hagi rahuldamata jätmise. Seega on tegemist varalise nõudega ja kautsjoni tulnuks

tasuda 1% vaidlustatud summalt, kuid mitte rohkem kui 5000 krooni. Seda nõuet kassaator ei täitnud.

Tallinna Linnakohus hagi rahuldades ja Tallinna Ringkonnakohus apellatsioonkaebust vastu võttes

käsitles hagi varalise hagina ja asjaolu, et kassaator ei soovinud maksta kautsjoni seaduses ettenähtud

suuruses, ei ole kaalukas põhjus kassatsioonitähtaja ennistamiseks.

Erikaebuses palub Võhma Lihakombinaadi esindaja apellatsioonikohtu määruse tühistada ja

ennistada kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja, sest kaebus oli esitatud tähtaegselt koos vajalike

lisadega ja tasutud oli kautsjon 200 krooni kui hinnata hagilt, mis oli suunatud lepingu lõpetamisele

ja alles sellest tulenevale rahalisele nõudele. Vaieldava puuduse ilmnemisel lahendas

apellatsioonikohus protsessuaalsed küsimused kirjaga, aga mitte määrusega, millele oleks olnud

võimalik kaebust esitada ja oma seaduslikke huve kaitsta. Kassatsioonkaebuse puudused ei olnud

tingitud kassaatori pahatahtlikust käitumisest, vaid protsessinormide erineva tõlgendamise

võimalusest. Kõigis kohtuastmetes nähakse ette avalduse või kaebuse käiguta jätmise võimalus kuni

puuduste kõrvaldamiseni. Antud juhul oli selleks apellatsioonikohtu kiri, millega osutati kautsjoni

ebaõigele tasumisele ja pärast selle puuduse kõrvaldamist oleks saanud lugeda kassatsioonkaebuse

tähtaegselt esitatuks.

Vastuses erikaebusele leidis AS Lacto esindaja, et apellatsioonikohtu määrus on õige. Erikaebuses ei

viidata materiaal- ega protsessiõigusnormidele, mida kohus oleks rikkunud. Hagi hind määratakse

raha nõudmise hagides hagetava summaga ja vastavalt sellele makstakse ka kautsjoni. TsKS § 46 lg.

1 p. 1 ja 53 lg. 1 ei võimalda muudmoodi tõlgendamist. TsKS § 53 lg. 1 näeb ette kautsjoni eelneva

tasumise kassatsioonkaebuse esitamisel. Kautsjon 4800 krooni tasuti pärast kassatsioonitähtaja

möödumist ja see oli kaebuse tagastamise iseseisvaks aluseks TsKS § 327 järgi. Kohus leidis õigesti,

et kaalukaid põhjusi tähtaja ennistamiseks ei olnud.

Kolleegium leidis, et erikaebuse väited ei ole ringkonnakohtu määruse tühistamise aluseks ning

määrus tuleb jätta muutmata.

TsKS § 43 lg. 1 kohaselt võib kohus kaalukatel põhjustel möödalastud tähtaja ennistada.

Ringkonnakohus on konkreetseid asjaolusid hinnates tulnud õigesti järeldusele, et kassaatoril ei olnud

mõjuvaid põhjusi kautsjoni mitteõigeaegseks tasumiseks. Määruses märgitakse põhjendatult, et

kohtud käsitlesid hagi varalise hagina, sest linnakohus nõudis hagi rahuldades kostjalt sisse riigilõivu

riigituludesse ja apellatsioonkaebus võeti vastu pärast riigilõivu tasumist vastavalt vaidlustatud

summale. Kassaator jättis tähelepanuta, et iga hagiavaldus lõivustatakse (TsKS § 45 lg. 1 p. 1), kuid

lõivu täiendav sissenõudmine võib toimuda ka vastavalt asja lahendamisel kindlaksmääratud

hagihinnale (TsKS § 47 lg. 1) ja kohtuotsuse resolutsioonis märgitakse kohtu seisukoht kohtukulude

(s. h. riigilõivu) jaotamise kohta (TsKS § 232 lg. 5). Kohtud olid oma seisukohta hagihinna kohta

väljendanud riigilõivu sissenõudmisega ja kassaatoril ei olnud põhjust protsessinormide erinevaks

tõlgendamiseks. Ringkonnakohus asus õigesti seisukohale, et kautsjoni tasumata jätmiseks seaduses

nõutud suuruses ei olnud mõjuvaid põhjusi, mistõttu kassatsioonitähtaeg jäeti põhjendatult

ennistamata.

Kuna tsiviilkohtupidamise seadustik ei reguleeri kassatsioonkaebuselt kautsjoni tagastamist juhul, kui

kassatsioonkaebus tagastatakse läbivaatamatult enne Riigikohtu loakogu resolutsiooni, siis leiab

kolleegium, et vaidlusalust suhet reguleeriva seaduse puudumisel tuleb rakendada seadust, mis

reguleerib vaieldavale suhtele lähedasi suhteid ning sellise seaduse puudumisel tuleb lähtuda õiguse

üldisest mõttest (TsKS § 9 lg. 3). Tsiviilkohtupidamise seadustik näeb ette riigilõivu tagastamise, kui

keelduti avalduse vastuvõtmisest või kui hagiavaldus või apellatsioonkaebus tagastati pärast selle

käiguta jätmist (TsKS § 48 lg. 1 p. 2 ja 3). Kolleegium leiab, et käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb

kautsjon 4800 krooni kassaatorile tagastada, kuna kassatsioonkaebus tagastati läbivaatamatult enne

menetlusloa andmise otsustamist Riigikohtu loakogus. Tagastamisele ei kuulu kautsjon 200 krooni

erikaebuse pealt.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS § 346 p. 1 kolleegium

m ä ä r a s:

Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 8. detsembri 1994. a. määrus.

Erikaebus jätta rahuldamata.

Tagastada Aktsiaseltsile AF Pärnu kautsjon 4800 (nelituhat kaheksasada) krooni, mis oli

tasutud maksekorraldusega nr. 519 11. novembril 1994. a. Riigikohtu arvele.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, T. Vernik