III-3/1-3/95 · Riigikohus

III-3/1-3/95

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 17. veebruaril 1995. a.

Uulu Vallavalitsuse kassatsioonkaebuse läbi-vaatamine Taluseaduse alusel talu taastamiseks

maa eraldamise vaidlustamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel

vaatas 16. veebruaril 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi Uulu Vallavalitsuse kassatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 24. oktoobri 1994. a. otsusele haldusasjas nr. II-

3/143/94.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Kaido Sai, tema esindaja Jüri Kukk ja Uulu Vallavalitsuse

esindaja Margus Tammekivi. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Esitatud materjalidest

n ä h t u b :

10. detsembril 1990. a. esitas Marju Pulst Pärnu Maakonnavalitsusele avalduse "Piirisaare nr. A-77"

talu taastamiseks. Avalduses oli ta märgitud talu endise omaniku J. Täätsi õigusjärgse pärijana. Pärnu

Maakonnavalitsuse 21. juuni 1991. a. määruse nr. 296 punktiga 3.24 anti M. Pulstile Piirisaare talu

taastamiseks tähtajatuks kasutamiseks 10,3 hektarit Uulu kolhoosi maad, sealhulgas 4,3 hektarit

endise Piirisaare talu maadest.

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Pärnu Maakonnakomisjoni

8. veebruari 1993. a. otsusega nr. 66 tunnistati endise Piirisaare talu maa (8,8 hektarit) suhtes

õigustatud subjektideks endised omanikud õed Nadezda Raun (sünd. Pärn) ja Milja Kukk (sünd.

Pärn). M. Kukk loovutas oma nõudeõiguse tütrepoeg Kaido Saiale.

Talu taastamiseks maa eraldamise ajal asusid Piirisaare talu endisel maal M. Pulsti ja M. Pajumaa

hooned ning V. Brodinski ehituskrunt. M. Pulst sai oma hooned 30. mail 1968. a. kinkelepingu alusel

oma emalt B. Täätsilt. M. Pajumaa sai hooned 4. veebruaril 1970. a. ostu-müügilepingu alusel

J. Ellestelt. J. Elleste sai need hooned 26. novembril 1968. a. B. Täätsilt. Maa eraldamise ajal kuulus

M. Pulstile elamu, saun, ait-kuur ja laut. M. Pajumaale kuulus elamu, kelder ja kuuri vundament.

K. Sai esitas 1. novembril 1993. a. Uulu Vallavolikogule ja Uulu Vallavalitsusele avalduse, milles

palus tühistada M. Pulstile tehtud maaeraldis endise Piirisaare talu maade osas. Uulu valla

maakomisjon otsustas 24. novembril 1993. a. jätta M. Pulstile tehtud maaeraldis tühistamata ja

eraldada K. Saiale maa lahustükina. Uulu Vallavolikogu kinnitas 30. novembri 1993. a. otsusega

maakomisjoni otsuse.

K. Saia esindaja Jüri Kukk esitas 13. jaanuaril 1994. a. Pärnu Maakohtule kaebuse, milles palus

tunnistada seadusevastaseks Pärnu Maakonnavalitsuse 21. juuni 1991. a. määruse nr. 296 endise

Piirisaare talu maadest tehtud maaeraldise osas ja Uulu Vallavolikogu 30. novembri 1993. a. otsus.

Pärnu maakonna halduskohtuniku 21. märtsi 1994. a. otsusega jäeti kaebus rahuldamata. J. Kukk

esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtuniku otsus tühistada. Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi 13. mai 1994. a. otsusega apellatsioonkaebus rahuldati ja asi saadeti uueks

läbivaatamiseks samale kohtule teises koosseisus. 29. juunil 1994. a. saadeti K. Saia kaebus

läbivaatamiseks Pärnu linna halduskohtunikule.

Pärnu linna halduskohtuniku 22. augusti 1994. a. otsusega haldusasjas nr. I-3-22/94 kaebus rahuldati.

Pärnu Maavalitsus ja Uulu Vallavalitsus esitasid halduskohtuniku otsuse peale apellatsioonkaebused.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 24. oktoobri 1994. a. otsusega jäeti

apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtuniku otsus muutmata. Halduskolleegium leidis, et

halduskohtuniku otsus on seaduslik ja põhjendatud kohtuotsuses esitatud motiividel.

Halduskohtuniku otsuse motiivid, millega ringkonnakohtu halduskolleegium nõustus, olid järgmised:

1. 28. jaanuaril 1937. a. sõlmitud ostu-müügilepinguga müüs Põllutööministeerium maakoha

"Piirisaare nr. A-77" päraldised (elumaja, rehealune ja kaks lauta) õdedele Pärnadele. 26. novembril

1937. a. müüdi õdedele Pärnadele maakoha "Piirisaare nr. A-77" 8,8 hektarit maad. Sama kinnitab ka

kinnistusregister ja maksualuste maaüksuste nimekiri. Sellest järeldas halduskohtunik, et kirjalike

dokumentide järgi on maakoha "Piirisaare nr. A-77" endised taluhooned need, mis kuuluvad

M. Pajumaale, mitte aga need, mis kuuluvad M. Pulstile.

2. Kuna M. Pulst ei olnud talu endiste hoonete omanik, siis ei saanud ta olla Taluseaduse § 8 lg 2

alusel talu taastajaks. Ta saanuks olla uue talu loojaks Taluseaduse § 9 alusel.

3. Riikliku Maa-ameti 22. novembri 1990. a. käskkirjaga nr. 7 kinnitatud "Taludele maa kasutamiseks

andmise ajutise juhendi" punktiga 2.1.5 nõuti talumaa taotlemisel endiste talumaade omanike või

seadusjärgsete pärijate maast loobumist. Kirjaliku loobumise puudumisel lubati maad anda ajutiseks

kasutamiseks Taluseadusega kehtestatud talude taastamise eelisõiguse aja möödumiseni. 21. juunil

1991. a. kehtis Omandireformi aluste seadus, mille § 11 kohaselt on omandireformi objektiks ka

õigusvastaselt võõrandatud maa. Seetõttu oli teada, et maad saavad tagasi taotleda endised omanikud

või nende õigusjärglased. Kuna M. Pulstil endiste omanike kirjalik loobumine maast puudus, siis olid

seadusevastased Pärnu Maakonnavalitsuse 21. juuni 1991. a. määrus nr. 296 endise Piirisaare talu

maa tähtajatuks kasutamiseks andmise osas ja Uulu Vallavolikogu 30. novembri 1993. a. otsus.

Uulu Vallavalitsus esitas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsuse peale

kassatsioonkaebuse, milles väidetakse, et kohtuotsusest ei nähtu, miks ei ole arvesse võetud

apellatsioonkaebuses esitatud väiteid. Kassaator väidab:

1. Maaüksuste skemaatiliste plaanide võrdlusest ilmneb, et 1935. a. asusid talu põhihooned (elumaja-

rehi ja laudad) seal, kus asuvad M. Pulsti hooned. Nende hoonete lagunemisel ehitas M. Pulsti isa

J. Tääts allesjäänud vundamentidele täielikult uue elumaja, pool lauta ja pool kuuri, mille B. Tääts

kinkis 1968. a. tütar M. Pulstile.

2. Taluseaduse § 8 lg 2 alusel oli M. Pulst kui taluhoonete omanik ainus isik, kellel oli õigus talu

taastada.

3. Pulstile maa andmisel on rikutud küll Omandireformi aluste seaduse rakendamise otsuse p. 12,

kuid see rikkumine ei saa olla maaeraldise seadusevastaseks tunnistamise põhiargumendiks, sest

Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 18 lg 2 kohaselt ei tagastata õigusvastaselt võõrandatud

maad, kui maa eraldati Taluseaduse § 8 kohaselt. Riikliku Maa-ameti 22. novembri 1990. a.

käskkirjaga nr. 7 kinnitatud juhendi p. 2.1.5 ja 3.1 tuleks jätta tähelepanuta.

Kassaator leiab, et ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud materiaalõiguse norme ja pole õigesti

hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid, otsus ei ole seaduslik ja põhjendatud. Kassatsioonkaebuses

palutakse tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsus ja teha uus sisuline otsus.

Riigikohtu halduskolleegium, tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised,

l e i d i s :

1. M. Pulstile anti talu taastamiseks osa Piirisaare talu endistest maadest kui Taluseaduse §-s 8 lg 2

nimetatud isikule, kellel on talu taastamise eelisõigus. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 18

lg 2 esimese lause kohaselt ei kuulu õigusvastaselt võõrandatud maa, mis on Taluseaduse alusel antud

põliseks kasutamiseks, endistele (õigusjärgsetele) omanikele tagastamisele ainult siis, kui maa

eraldamisel peeti kinni Taluseaduse § 8 sätetest. Taluseaduse § 8 ei sätestanud, et talu taastamiseks

maa eraldamise kohustuslikuks tingimuseks on endise omaniku kirjalik loobumine talu maadest.

Selline, seaduses sätestamata tingimus kehtestati Riikliku Maa-ameti 22. novembri 1990. a.

käskkirjaga nr. 7 kinnitatud "Taludele maa kasutamiseks andmise ajutise juhendi" punktiga 2.1.5.

Kuna Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 18 lg 2 esimese lause kohaselt on oluline, et talu

taastamisel peeti kinni Taluseaduse §-st 8 ja Taluseaduse see säte ei nõudnud taastatavale talule maa

eraldamiseks endise omaniku kirjalikku nõusolekut, siis on alusetu Pärnu linna halduskohtuniku ja

ringkonnakohtu halduskolleegiumi seisukoht, et Pärnu Maakonnavalitsuse 21. juuni 1991. a. määruse

nr. 296 punkt 3.24 on ebaseaduslik nimetatud nõusoleku puudumise tõttu.

Pärnu Maakonnavalitsuse 21. juuni 1991. a. määruse nr. 296 punktiga 3.24 anti M. Pulstile endise

Piirisaare talu maid tähtajatuks kasutamiseks. Taluseaduse § 5 lg 2 kohaselt tuli talu taastamiseks

maad anda põliseks kasutamiseks. See, et endise Piirisaare talu maid anti M. Pulstile mitte põliseks

kasutamiseks, vaid tähtajatuks kasutamiseks, on määruse koostamisel tehtud viga, mis ei saa olla

Pärnu Maakonnavalitsuse 21. juuni 1991. a. määruse nr. 296 punkti 3.24 seadusevastaseks

tunnistamise põhjuseks.

2. Taluseaduse § 8 lg 2 andis talu taastamise eelisõiguse isikule, kellele endised taluhooned on

seaduslikul alusel üle läinud. Omandireformi aluste seadus ega Ülemnõukogu poolt 20. juunil

1991. a. vastuvõetud otsus selle seaduse rakendamise kohta ei peatanud talude taastamist Taluseaduse

alusel. See järeldus tuleneb 17. oktoobril 1991. a. vastu võetud Eesti Vabariigi maareformi seaduse §-

st 8 lg 1 ja Ülemnõukogu poolt 19. detsembril 1991. a. Maareformi seaduse rakendamiseks

vastuvõetud otsuse punkti 2 alapunktist 6. Maareformi seaduse § 8 lg 1 kohaselt ei kuulu Taluseaduse

alusel seaduslikus korras talumaana põliseks kasutamiseks antud maa omandireformi korras

tagastamisele, välja arvatud siis, kui õigustatud subjekt ja taluperemees ei lepi kokku teisiti.

Ülemnõukogu 19. detsembri 1991. a. otsuse punkti 2 alapunkt 6 loeb Taluseaduse alusel seaduslikult

antud maaks talumaad, mille põlise maakasutuse otsused on tehtud enne 18. oktoobrit 1991. Ka

Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse eelpool refereeritud § 18 lg 2 esimesest lausest tuleneb, et

Omandireformi aluste seadus ei peatanud talude taastamist Taluseaduse alusel. Nendel põhjustel on

alusetu Pärnu linna halduskohtuniku ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi seisukoht, et

M. Pulstile talu taastamiseks endise Piirisaare talu maade eraldamisel rikuti Omandireformi aluste

seadust.

3. Pärnu Maakonnavalitsuse 21. juuni 1991. a. määruse nr. 296 punktiga 3.24 anti M. Pulstile talu

taastamiseks "Piirisaare nr. A-77" maid taotluse alusel, milles ekslikult oli talu endise omanikuna

märgitud J. Tääts ja tema õigusjärgse pärijana M. Pulst. Kohtutoimikutes olevate dokumentide

ärakirjade järgi olid talu omanikeks õed N. Raun ja M. Kukk. Kuna kohtuvaidluse üheks objektiks on

see, kas M. Pulstil oli Taluseaduse § 8 lg 2 kohaselt talu taastamise eelisõigus, siis ei saa selline

taotluses olev viga iseenesest olla talu taastamiseks maa eraldamist käsitlevate haldusaktide

seadusevastaseks tunnistamise põhjuseks. Ka ei ole tõendatud, et M. Pulst oleks taotluses tahtlikult

esitanud valeandmeid.

4. Esimese ja teise astme kohtus oli vaidluse üheks objektiks see, kas talu taastamiseks maa

eraldamise ajal M. Pulstile kuulunud hooned on endised taluhooned. Pärnu linna halduskohtuniku

järeldus, et "Piirisaare nr. A-77" endised taluhooned on M. Pajumaa, mitte aga M. Pulsti hooned,

tugines 1937. a. sõlmitud ostu-müügilepingutele, kinnistusregistri ja maksualuste maaüksuste

nimekirjale. Selle järeldusega nõustus ka ringkonnakohtu halduskolleegium. Apellatsioonkaebuses

väidetakse, et ringkonnakohtule esitatud 1935. a. ja 1994. a. pärit maaüksuste skemaatilistest

plaanidest nähtub, et 1935. a. olid talu põhihooned maakoha keskosas, kus asuvad M. Pulsti hooned;

M. Pajumaa hooned on maakoha servas. Ringkonnakohtu halduskolleegium ei ole põhjendanud, miks

ta lükkas tõendina tagasi maaüksuste skemaatilised plaanid. 1939. a. pärit Talundilehe andmetele oli

Piirisaare talu maadel kaks elumaja ja kolm lauta (kokku 5 ehitusüksust). Väidetavalt kuulub üks

elumaja M. Pajumaale. M. Pulstile kuuluva elumaja on ehitanud J. Tääts lagunenud elumaja

vundamendile 1950. a. Endistest laudahoonetest on M. Pulsti omanduses säilinud pool praeguse lauda

hoonet ja pool praeguse kuuri hoonet. Pool praeguse lauda hoonet ja pool praeguse kuuri hoonet on

üles ehitatud endiste laudahoonete säilinud vundamentidele. Need apellandi väited on

ringkonnakohtu otsuses hindamata jäetud. Seetõttu ei vasta ringkonnakohtu otsuse sisu TKS §-de 313

lg 1 ja 232 lg 4 nõuetele - otsuses ei ole märgitud, miks kohus apellandi esitatud tõendid tagasi

lükkas. Samuti on rikutud TKS § 228 lg 1, mille kohaselt kohtuotsus peab olema põhjendatud.

Vaidluse lahendamiseks tuleb tõendada, kas talu taastamiseks maa eraldamise ajal M. Pulsti

omanduses olnud hooned olid endised Piirisaare talu hooned. Vajadusel tuleb selle tuvastamiseks

määrata ehitustehniline ekspertiis.

Vaidluse lahendamisel tuleb arvestada, et Taluseaduse § 8 lg 2 ei seosta talu taastamise eelisõigust

talu endise elamu omamisega. Talu taastamise eelisõigus on selles seostatud talu endiste hoonete

seadusliku omamisega. Samuti tuleb arvestada sellega, et see säte võimaldas kasutada talu taastamise

eesõigust kõigil isikutel, kelle seaduslikus omanduses on talu endiseid hooneid. Kui talu hooned olid

erinevate isikute omanduses, siis oli talu taastamiseks võrdne eelisõigus kõigil hoonete seaduslikel

omanikel.

5. M. Tammekivi osales Uulu Vallavalitsuse poolt antud volikirjade alusel protsessiosalisena

kohtumenetluses, milles vaidlustati Uulu Vallavolikogu otsust. HKS § 12 lg 1 p. 2 kohaselt on

halduskohtumenetluses protsessiosaliseks organi või asutuse esindaja või ametiisik, kelle õigusakti

või toimingu peale on kaebus või protest esitatud. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 10

lg 1 kohaselt esindavad valda oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning

vallavanem. Samas sätestab Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p. 4, et vallavalitsus

esindab valda kohtus. Seega oli M. Tammekivil õigus esineda antud kohtumenetluses

protsessiosalisena.

6. Pärnu linna halduskohtunik, tunnistades seadusevastasteks haldusaktid, mis käsitlevad M. Pulstile

talu taastamiseks endise Piirisaare talu maade eraldamist, tegi otsuse, mis oli vahetult suunatud

M. Pulsti õigustele. Otsus oli M. Pulsti õigustele suunatud seepärast, et selle otsusega tunnistati

seadusevastaseks Pärnu Maakonnavalitsuse 21. juuni 1991. a. määrus nr. 296 osas, millega

M. Pulstile anti endise Piirisaare talu maid talu taastamiseks. M. Pulsti sellesse kohtuprotsessi ei

kaasatud. Riigikohtu halduskolleegiumi 25. novembri 1994. a. määruses haldusasjas nr. III-3/1-11/94

asuti seisukohale, et kohtuotsus kuulub HKS § 36 lg 1 p. 2 alusel tühistamisele, kui otsus on vahetult

suunatud isikule, kes jäi esimese astme halduskohtu poolt protsessi kaasamata.

Kuna Pärnu linna halduskohtuniku 22. augusti 1994. a. otsus oli vahetult suunatud protsessi

kaasamata jäänud M. Pulsti õigustele ja Riigikohtu halduskolleegium ei saa vaidluse lahendamiseks

oluliste asjaolude tõendamatuse tõttu teha määrust asja uueks arutamiseks saatmata, siis kuulub

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 24. oktoobri 1994. a. otsus tühistamisele. HKS § 57 ei

anna Riigikohtule õigust tühistada esimese astme kohtu otsust ja saata asja uueks läbivaatamiseks

esimese astme kohtule.

Eeltoodu põhjal ja juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 24. oktoobri 1994. a. otsus haldusasjas

nr. II-3/143/94 ja saata asi uueks läbivaatamiseks Viru Ringkonnakohtule.

Rahuldada Uulu Vallavalitsuse kassatsioonkaebus ja tagastada Uulu Vallavalitsusele

kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni.

Määrus jõustub teatavaks tegemisest 23. veebruaril 1995. a.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel