III-2/1-7/95 · Riigikohus

III-2/1-7/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 16. veebruaril 1995.a.

Tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed T. Vernik ja H. Jõks, Eesti

Erastamisagentuuri esindaja vandeadvokaat N. Lausmaa ja Eesti Tarbijateühistute Keskühistu

esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi osavõtul vaatas avalikul kohtuistungil 06. veebruaril 1995.a.

Eesti Erastamisagentuuri kassatsioonkaebuse alusel läbi Tallinna Ringkonnakohtu 13. oktoobri

1994.a. otsuse Eesti rastamisagentuuri hagis Eesti Tarbijateühistute Keskühistu, ETK Projekti

ja ETK Majandusvalitsuse vastu Tallinnas arva mnt. 7 hooneosale omandiõiguse

tunnistamiseks, selle väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ja hagejale erastamiseks

üleandmiseks.

Tallinna Ringkonnakohtu 13. oktoobri 1994.a. otsusega jäeti muutmata Tallinna Linnakohtu 27. mai

1994.a. otsus, millega jäeti rahuldamata Erastamisagentuuri hagi kostjate vastu Tallinnas Narva mnt.

7 asuva hooneosa väljanõudmiseks. Tallinna Linnakohtu otsusega tuvastati, et vaidlusalune hooneosa

on ehitatud ETKVL -i (praegune ETK) juhatuse esimehe ja PI Tsentrosojuzprojekt Tallinna filiaali

(praegune ETK Projekt) direktori vahel 07.06.1977.a. sõlmitud lepingu alusel, millega ETKVL

kohustus ehitama Tallinna filiaalile tootmisruumid ja viimane tasuma ehituse eest 774000 rbl. Raha

ehituseks andis Tallinna filiaalile laenuna NSV Liidu Tarbijate Ühistute Keskliit ning 1982.a. laen

kustutati. Hoone valmis 30.12.1980.a., selle vastuvõtukomisjon oli määratud ETKVL -i juhatuse

korraldusega ja PI -i Tsentrosojuzprojekt Tallinna filiaal selle vastuvõtmisest osa ei võtnud. Kuigi

Tarbijate Ühistute Keskliidu juhatus tegi 24.06.1981.a. ETKVL -i juhatusele ettepaneku anda

tootmisruumid PI Tsentrosojuzprojekti Tallinna filiaali bilanssi, sõlmisid ETKVL ja Tallinna filiaal

22.02.1982.a. täiendava kokkuleppe 07.06.1977.a. lepingu juurde, millega tootmisruumid anti

kommunikatsioonide parema ekspluateerimise huvides ETKVL -i bilanssi. Seega on ETKVL

vaidlusaluse hooneosa juriidiline omanik nii hooneosa ekspluatatsiooni võtmise akti kui ka eeltoodud

kokkuleppe järgi. Aastatel 1961-1991 kandis ETKVL iga-aastaste kasumieraldistena Tarbijate

Ühistute Keskliidule üle kokku 16,45 milj. rbl. Kogu eksisteerimise aja jooksul pole ETKVL peale

vaidlusaluse 774000 rubla suuruse summa Tarbijate Ühistute Keskliidult viimasele kasumieraldiste

arvel laekunud summadest muud toetust saanud. Seega ei ole vaidlusalune hooneosa ehitatud

Tarbijate Ühistute Keskliidu oma rahaga, vaid kasumieraldistest ETKVL -i rahaga. Ei ole tõendatud,

et PI -le Tsentrosojuzprojekt oleks kooperatsioonisüsteemi väliselt tasuta üle antud riigi vara, mida

viimane oleks tasuta üle andnud Tallinna filiaalile. Filiaali ehitamiseks antud 774000 rbl. on

kooperatiivne vara. Seega ei ole Tallinnas Narva mnt. 7 asuva hoonekompleksi telgedel 1-10

korrused V-VI ja telgedel 5-10 korrused I-III riigi poolt, kaasa arvatud endise NSVL ja tema

organisatsioonide poolta tasuta üle antud riigi vara.

Ringkonnakohus leidis, et 04.06.1992.a. seaduse Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja

ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta § 2 lg. 1 järgi on selle

seaduse tähenduses kohustatud subjektideks ETKVL -i süsteemi organisatsioonid, kellele on tasuta

üle antud riigi vara ning nende reorganiseerimise või nende vara osastamise teel moodustatuduued

organisatsioonid. Kohus leidis õigesti, et vaidlusaluse hooneosa maksumus on ETKVL -i

kasumieraldiste arvel NSVL Tarbijate Kooperatiivide Keskliidule tasutud ning on seda otsuses

põhjendanud. Seega ei saa ETK selle seaduse mõtte kohaselt olla kohustatud subjektiks.

Kassatsioonkaebuses palub Erastamisagentuur Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi

uueks arutamiseks samale kohtule teises koosseisus. Leitakse, et kohtud on vääralt tõlgendanud ja

kohaldanud 04.06.1992.a. seaduse III peatüki sätteid. ETK on tunnistatud kohustatud subjektiks selle

seaduse järgi. NSVL keskorganitele kasumieraldiste tegemise arvestamine muudab küsitavaks kogu

läbiviidud erastamisprotsessi ja EV riigivõimuorganite poolt läbiviidava majanduspoliitika

põhimõtted. Kohus pole motiveerinud, miks ta on arvestanud ETKVL -i poolt tehtud kasumieraldisi,

mitte aga Tallinna filiaali poolt tehtud kasumieraldisi summas 983927 rbl.

Kassatsioonkaebuse vastuses palutakse ringkonnakohtu otsus muutmata ja kaebus rahuldamata jätta.

Vastustaja leiab, et: 1) vaidlusalune hooneosa ei ole kunagi olnud Tarbijate Ühistute Keskliidu

kaasomandis ja seega ei saa rääkida objekti tasuta üleandmisest isegi siis, kui Keskliit oleks olnud

NSV Liidu keskorgan; 2) kuna vaidlusalune hooneosa ei ole kunagi onud riigi omandis ega ehitatud

riigi vahenditega, siis tulenevalt Omandireformi aluste seaduse § -st 3 lg. 2, 32, 33 ja 42 ning seaduse

Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja

erastamise kohta § -st 3 ei ole Narva mnt. 7 hooneosa omandireformi ja 04.06.1992 seaduse § 6

objektiks.

Kohtuistungil palus hageja esindaja teha uus otsus, millega tunnistada vaidlusalune vara erastamise

objektiks ning anda see ETK ebaseaduslikust valdusest Erastamisagentuurile erastamiseks.

Kolleegium leidis, et kohtuotsus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p. 1 alusel materiaalõíguse normi

väära tõlgendamise tõttu.

Esimese hagiavalduse esitas kohtule EV Prokuratuur, nõudega tunnistada Tallinnas Narva mnt.7

hooned Eesti Vabariigi omandiks. Täiendavas hagiavalduses palus Erastamisagentuur, viidates AÕS §

-le 80, 81 ja 04.06.1992.a. seaduse § -le 6, vaidlusalune hooneosa välja nõuda ETK ebaseaduslikust

valdusest ning üle anda tegeliku omaniku - Eesti Vabariigi - poolt volitatud organile - Eesti

Erastamisagentuurile. Samuti jäi Erastamisagentuur Prokuratuuri poolt esitatud haginõude juurde,

täpsustades, et omandiõiguse tunnistamise hagi hõlmab Narva mnt. 7 telgedel 1-10 korruseid V-VI ja

telgedel 5-10 korruseid I-III.

Apellatsioonkaebuses Tallinna Ringkonnakohtule palus hageja 04.06.1992.a. seaduse § 6 lg. 2 p. 3 ja

§ 7 alusel Tallinna Linnakohtu otsuse tühistada, vaidlusalune hooneosa tunnistada riigi varaks ning

kohustada ETK -d hooneosa üle andma Erastamisagentuurile erastamiseks.

Eeltoodust nähtub, et kuigi hagejal on olnud raskusi nõude eseme ja selle materiaalõigusliku aluse

määratlemisega, on ta nii linnakohtus kui ringkonnakohtus nõudnud ka hooneosa üleandmist

erastamiseks. Kohtud on kohtuotsuste sissejuhatuste kohaselt arutanud hagi omandiõiguse

tunnistamiseks vaidlusalusele hooneosale, kuid resolutsioonides on võetud seisukoht ainult vara

väljanõudmise osas. Seega pole kohtud võtnud otsuste resolutsioonis seisukohta hageja nõuete osas,

tunnistada omandiõigust hooneosale ja kohustada ETK -d see üle andma hagejale erastamiseks. Vara

erastamiseks üleandmise nõue pole samastatav nõuetega tunnistada vaidlusalune hooneosa riigi

varaks ja see välja nõuda ebaseaduslikust valdusest AÕS § 80 ja 81 alusel. Omandireformi aluste

seaduse § - st 40 ja 04.06.1992.a. seadusest ei tulene, et viimases seaduses märgitud vara erastamisele

peab eelnema selle vara taasriigistamine. Omandiõiguse tunnistamise ja AÕS § 80, 81 alusel vara

väljanõudmise nõuete rahuldamata jätmisega ei kaasne iseendast vara erastamiseks üleandmise nõude

rahuldamata jätmine. Jättes otsuse resolutsioonis võtmata seisukoha hageja kahe nõude osas, rikkus

ringkonnakohus TsKS § -e 313 lg. 1 ja 232 lg. 5, mille kohaselt otsuse resolutsioonis märgitakse

kohtu seisukoht hagi rahuldamise, tervikuna või osalise rahuldamata jätmise kohta. Hageja nõudeid ja

nende materiaalõiguslikku alust täpselt piiritlemata on raske tuvastada konkreetses tsiviilõiguslikus

vaidluses tuvastamisele kuuluvaid asjaolusid ja kohaldada õigesti kohaldamisele kuuluvat

materiaalõiguse normi.

Ringkonnakohus on leidnud, et ETK ei saa olla 04.06.1992.a. seaduse mõtte kohaselt kohustatud

subjektiks, sest vaidlusaluse hooneosa maksumus on ETKVL -i kasumieraldiste arvel NSVL Tarbijate

Kooperatiivide Keskliidule tasutud. Kohtu selline seisukoht on väär.

Aluste § 40 kohaselt võib EV Ülemnõukogu oma otsusega kohustada kooperatiivset organisatsiooni

erastama nende omandis olevat vara käesolevas seaduses ja selle seaduse alusel vastuvõetud

normatiivaktides sätestatud korras. Tulenevalt Aluste § -st 40 ja 42 ongi vastu võetud 04.06.1992.a.

seadus Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise

ja erastamise kohta. Seaduse § 2 lg. 1 ja 3 kohaselt on kohustatud subjektid selle seaduse tähenduses

ka ETKVL -i süsteemi organisatsioonid, kellele on tasuta üle antud riigi vara ning kohustatud

subjektideks olevad organisatsioonid määrab kindlaks ja kinnitab nende nimekirja Vabariigi Valitsus.

Seda tegi Vabariigi Valitsus oma 02.09.1992.a. määrusega nr. 258 ja selles nimekirjas on ka ETK

(endine ETKVL) ja tema organisatsioonid. Seega seaduse üldsätetesse kuuluva § 2 lg. 1 kohaselt on

nii taasriigistamise kui erastamise kohustatud subjektiks need ETKVL -i süsteemi organisatsioonid,

kellele on tasuta üle antud riigi vara.

Linna- ja ringkonnakohus ei ole tuvastanud, et ETK-le ei ole üldse mingit riigi vara tasuta üle antud.

Ringkonnakohus on ekslikult samastanud kohustatud subjektiks oleku kohustatud subjekti

erastamisele kuuluva konkreetse vara kindlaksmääramisega. ETKVL -i poolt kasumieraldiste

tegemine Tarbijate Ühistute Keskliidule ei mõjuta ETK kohustatud subjektiks olekut. Seega on

ringkonnakohus vääralt tõlgendanud 04.06.1992.a. seaduse § -i 2 lg. 1.

Kohustatud subjekti erastamisele kuuluva vara ja selle kindlaksmääramise korda reguleerib sama

seaduse § 6. Selle paragrahvi lg. 1 kohaselt määratakse kohustatud subjektide omanduses olev

erastamisele kuuluv vara kindlaks inventuuri käigus, mille viib läbi Vabariigi Valitsuse poolt

määratud organ. Sama seaduse § 6 lg. 2 reguleerib, mis tuleb inventuuri tulemusena kindlaks teha ja

lg. 3 annab valemi erastamisele kuuluva vara rahalise väärtuse arvestamiseks. Seaduse § 6 lg. 4

sätestab, et erastamisele kuuluva vara koosseisu otsustab Vabariigi Valitsuse poolt määratud organ

võimalikult tervikvarana lähtudes sama paragrahvi lg. 3 alusel arvutatud vara rahalisest väljendusest.

Erastamisele kuuluva vara kindlaksmääramist reguleerivad ka: 1) Vabariigi Valitsuse 02.09.1992.a.

määrus nr. 258 Eesti Vabariigi seaduse Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike

organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta alusel koostatud kohustatud subjektide

nimekirja kinnitamise kohta; 2) Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi 12.10.1992.a. ja Eesti

Vabariigi Riigivaraameti 08.10.1992.a. ühismäärusega kinnitatud seaduse "Kooperatiivsete, riiklik-

kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta"

kohustatud subjektide inventeerimise kord.

Ühismääruse III ptk. reguleerib inventuuride läbiviimist kohustatud subjektide poolt ning

inventeerimise keskkomisjoni ülesandeid. Vabariigi Valitsuse 02.09.1992.a. määruse nr. 258 p. 4

kohaselt loetakse taasriigistatav ja erastatav vara kindlaksmääratuks pärast vastava akti kinnitamist

Riigivaraameti poolt.

Eesti Tarbijaühistute Keskühistu (ETK) ja tema organisatsioonide ning tarbijate kooperatiivide ja

nende organisatsioonide vara inventeerimise keskkomisjoni 15. jaanuari 1993.a. otsuse kohaselt:

"Kuna PI Tsentrosojuzprojekt kuulub peale Tsentrosojuzi lagunemist õigusjärgselt Eesti Vabariigile,

kuulub Narva mnt. 7 hoone erastamisele seaduse § 6 lg. 6 sätteid rakendades. Arvestades, et

Prokuratuur on 23.12.1992.a. esitanud Tallinna Linnakohtule hagiavalduse terve Narva mnt. 7 hoone

tunnistamiseks riigi omandiks, ei ole komisjonil võimalik antud asjas sisulist otsust teha. Komisjon

leiab, et otsuse erastamise kohta võib käiku anda peale hagiavalduse sisulist lahendamist kohtu

poolt."

Riigivaraameti 16.03.1993.a. määruse nr. 54 kohaselt on kinnitatud Tallinnas Narva mnt. 7 vara

04.06.1992.a. seaduse huviobjektiks olevaks.

Eeltoodud dokumentidest ei nähtu, et Riigivaraamet või tema õigusjärglane oleks kinnitanud

inventeerimise keskkomisjoni sisulise otsuse erastatava vara kindlaksmääramise kohta.

Hageja kassatsioonikohtus esitatud taotlus, tunnistada vaidlusalune hooneosa erastamise objektiks, ei

kuulu läbivaatamisele. TsKS § 301 lg. 2 kohaselt algab kõigi nõudmiste läbivaatamine esimese astme

kohtust. Apellatsiooni- ja kassatsioonikohtus ei ole õigust esitada nõudmisi, mida esimese astme

kohtus ei esitatud.

Juhindudes TsKS § -st 346 p. 2 kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu 13. oktoobri 1994.a. otsus tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule teises koosseisus.

Erastamisagentuuri kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Erastamisagentuurile Põhja-Eesti Panka makstud kassatsioonikautsjon 200

(kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed T. Vernik, H. Jõks