III-2/1-8/95 · Riigikohus

III-2/1-8/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 15. veebruaril 1995.a.

Tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, hageja Peeter Rabbi

osavõtul vaatas avalikul kohtuistungil 6. veebruaril 1995.a. läbi

Peeter Rabbi kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 1994.a. otsusele Peeter

Rabbi hagis Aleksei Koppeli, Mart Koppeli, Rein Mägi, Tarmo-Roderich Ainsalu, Are

Vallavalitsuse ja Pärnu Maavalitsuse vastu hoonetele omandiõiguse tunnistamiseks ja hoonete

väljanõudmiseks Aleksei Koppelilt.

Heinrich Rabbile kuulus Hendriku 13-A talu (ka Indreko-Mihkeli, Indreko-Mihkli, Hindreku- Mihkli,

Hindriko-Micheli) Are vallas Pärnumaal, mille ta oli saanud kinkelepingu alusel oma abikaasa Elli

Rabbi isalt. Sellest abielust olid sündinud tütar Erme 1931.a. (surn. 1976.a.) ja poeg Peeter 1936.a.,

kes on käesolevas asjas hagejaks. Erme Rabbi seadusjärgseteks pärijateks on pojad Rein Mägi ja

Tarmo Ainsalu.

Heinrich Rabbi suri 1. märtsil 1939.a. Talundilehel, mis koostati 15. juunil 1939.a., on talupidajaks

märgitud Elli Rabbi.

Elli Rabbi abiellus 1942.a. Aleksei Koppeliga, sellest abielust sündis poeg Mart 1942.a. Elli Koppel

oli kolhoosi liige alates 1949.a. kuni surmani 1963.a.

Aleksei Koppel abiellus 1965.a. Erna Paisiga, kes oli samuti kolhoosi liige ja nad elavad tänaseni

Hendriku 13-A talus. ENSV MN 21. detsembri 1967.a. määruse nr. 514 alusel "Kodanike isikliku

omanduses olevate maal asuvate elamute ja majandushoonete arvestuse korra parandamise kohta"

registreeriti Pärnu rajooni Are Küla TSN TK otsusega 30. juulist 1970.a. nr. 19 Hendriku talu elumaja

koos rehetoa, rehealuse ja tuulekojaga, garaaz, kuur ja ait, mis asusid Niidu kolhoosi maa-alal,

Aleksei Koppeli nimele.

13. detsembril 1991.a. kohtule esitatud avalduses palus Peeter Rabbi tunnistada valeks tema isale

Heinrich Rabbile kuulunud Hendriku talu registreerimise Aleksei Koppeli nimele Are Küla TSN TK

30.07.1970.a. otsuse nr. 19 alusel, sest talu pidanuksid saama seadusjärgsed pärijad.

18. jaanuaril 1993.a. esitatud hagiavalduses ja arvesse võttes tema esialgset avaldust, palus Peeter

Rabbi tunnistada tema kui oma isa seadusjärgse pärija omandiõigust Hendriku talu hoonetele ja 18.

veebruaril 1994.a. täiendas hagi paludes taluhooned välja nõuda Aleksei Koppelilt. Hageja põhjendas

nõuet sellega, et tema isal oli 1939.a. kolm pärijat: abikaasa ja alaealised poeg ja tütar, kes igaüks

oleks pärinud 1/3 isa varast. Kuna isa surma järel kellegi nimele talu ei registreeritud ja ema ennast

talu omanikuks ei pidanud, siis ei saanud ka Heinrich Rabbile kuulunud talu Elli Koppeli surma järel

registreerida Aleksei Koppeli nimele, sest viimane ei olnud Heinrich Rabbi pärija. Kuna teised

pärijad ei ole pretendeerinud Hendriku talu hoonetele, siis leidiski hageja, et tema omandiks tuleb

tunnistada kogu talu.

Pärnu Maakohus jättis hagi rahuldamata asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 17 lg. 4 alusel

lähtudes kolhoosipere vara pärimisõigusest.

Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ja leidis, et kohus juhindus õigustatult

AÕS rakendamise seaduse §-st 17 lg. 4, asudes seisukohale, et hageja ei ole õigeaegselt esitanud

avaldust pärandi vastuvõtmiseks ja tema nõuet omandiõiguse tunnistamiseks taluhoonetele ei saa

rahuldada. Ühise kolhoosiperena kasutasid taluhooneid hageja ema ja tema abikaasa Aleksei Koppel.

Hageja ema suri 1963.a. Hageja ei esitanud notarile avaldust pärandi vastuvõtmiseks ja esitas

hagiavalduse alles 30 -ne aasta möödudes.

Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada. Taluhooned kuulusid hageja isale

ja keegi teine peale hageja ei ole neid hooneid omanikuna vallanud. Isa surma ajal oli hageja kahe

aastane kohalolev pärija ja seega vähemalt 1/3 hoonete omanik. Are Küla TSN TK -l puudus

seaduslik alus hagejale kuuluva majavalduse või selle osa registreerimiseks Aleksei Koppeli nimele.

Hoonetealune maa on eraldatud hagejale. Kostja poolt remondi tegemine hoonetele enne 1965.a. ei

loo omandiõigussuhet.

Vastuses kassatsioonkaebusele palus Aleksei Koppel jätta kohtuotsuse muutmata. Ta on elanud

vaidlusaluses talus alates 1939. aastast, s.o. 54 aastat, mille jooksul on tehtud kapitaalremonti hoonete

taastamiseks. Pärast Elli Koppeli (end. Rabbi) surma andis kostja notariaalkontorile avalduse pärandi

vastuvõtmiseks märkides pärijateks ka Elli Koppeli lapsed Erme ja Peetri, kuid nemad ei võtnud

notariaalkontoris pärandit vastu. Kassatsioonkaebusest ei nähtu, miks kassaator leiab, et AÕS

rakendamise seaduse § 17 lg. 4 kohaldamine ei ole õige.

Tsiviilkolleegiumi istungil palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada kassatsioonkaebuses toodud

põhjustel.

Tsiviilkolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja

protsessiõiguse normi rikkumise tõttu.

TsKS § 232 lg. 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab,

samuti seadused, mida kohus kohaldas.

Kohus leidis, et 1970.a. registreeriti taluhooned Aleksei Koppeli nimele, tuginedes kolhoosipere vara

pärimisõigusele ning samas kohaldas AÕS rakendamise seaduse § 17 lg. 4 sätteid, kuigi lahendas

vaidluse lähtudes olukorrast pärast hageja ema surma 1963. aastal. Kohus jättis tähelepanuta, et

Peeter Rabbi nõudis esitatud hagis taluhooneid oma isa seadusjärgse pärijana peale isa surma 1939.a.

Kohtuotsuse põhjendavas osas puuduvad aga sellekohased tuvastatud asjaolud ega ole hinnatud

selleks esitatud tõendeid, kuidas sattus hageja isa pärand kolhoosipere vara õiguslikku reziimi,

mistõttu otsus ei vasta TsKS § 232 lg. 4 nõuetele.

Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § -de 1 ja 2 lg. 1 kohaselt jõustus AÕS 1. detsembril 1993.a.

Enne 1. detsembrit 1993.a. tekkinud ja sel päeval kestvatele õigussuhetele kohaldatakse

asjaõigusseaduse sätteid. Kuni 1. detsembrini 1993.a. kehtis kolhoosipere vara (ühisvara) pärimise

erandlik kord, mida reguleerib TsK § 564. Peeter Rabbi hagis vaidlustatud õigussuhted tekkisid ja

lõppesid aastakümneid tagasi ning seetõttu ei reguleeri AÕS rakendamise seadus hageja nõuet oma

isa pärandvara saamiseks. Sel põhjusel ringkonnakohtu viide AÕS rakendamise seaduse § -le 17 lg. 4

ei ole täpne. See seadus ei reguleeri otseselt käesolevat pärimisvaidlust.

Asja uuel arutamisel tuleb kohtul kontrollida algsete tõendite järgi taluhoonete pärimise ja

omandiõiguse üleminekut alates hageja isa surmast 1939.a. ning tõenditele juriidilist hinnangut andes

kohaldada seadusi, mis kehtisid vaidlustatud õigussuhete ajal, kui neid seadusi hiljem tagasiulatuva

jõuga muudetud või kehtetuks tunnistatud ei ole.

Juhindudes TsKS § 346 p. 2 kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 1994.a. otsus ja asi saata uueks

läbivaatamiseks samale kohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada kassatsioonikautsjon 200 (kakssada) krooni Peeter Rabbile.

Eesistuja

J. Odar

Liikmed

H. Jõks

T. Vernik