III-2/1-9/95 · Riigikohus

III-2/1-9/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 14. veebruaril 1995. a.

Tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar liikmed H. Jõks ja J. Luik vastustaja Natalja Muhhina

osavõtul vaatas avalikul kohtuistungil 06. veebruaril 1995. a. läbi

Sillamäe Haigla kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu 24. oktoobri 1994. a. otsuse

Natalja Muhhina hagis Sillamäe Haigla vastu distsiplinaarkaristuse tühistamiseks, tööle

ennistamiseks ja sunnitult töölt puudumise aja eest keskmise palga saamiseks.

Viru Ringkonnakohtu 24. oktoobri 1994. a. otsusega jäeti rahuldamata Sillamäe Haigla

apellatsioonkaebus Ida-Viru Maakohtu 23. märtsi 1994. a. otsuse tühistamiseks.

N. Muhhina asus Sillamäe Haiglasse tööle 1973. aastal. Alates 1991. aastast töötas ta haigla

ülemõena. Haigla peaarsti 16. septembri 1993. a. käskkirjaga määrati N. Muhhinale

distsiplinaarkaristusena noomitus alluvate suhtes taktitu ja ebaeetilise käitumise eest. Peaarsti 01.

oktoobri 1993. a. käskkirjaga lõpetati N. Muhhinaga tööleping alates 05. oktoobrist 1994. a. TLS § 86

p. 6 alusel töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel.

N. Muhhina esitas 04. oktoobril 1993. a. hagi distsiplinaarkaristuse tühistamiseks. Sillamäe

Linnakohtu 25. oktoobri 1993. a. otsusega jäeti N. Muhhina hagi rahuldamata. Hageja

apellatsioonkaebuse alusel tühistas Viru Ringkonnakohus linnakohtu 25. oktoobri 1993. a. otsuse ja

saatis asja uueks läbivaatamiseks Ida-Viru Maakohtusse.

01. novembril 1993. a. esitas N. Muhhina hagi tööle ennistamiseks ja sunnitud töölt puudumise aja

eest keskmise palga saamiseks.

Ida-Viru Maakohus liitis N. Muhhina hagid Sillamäe Haigla vastu ühte menetlusse.

Apellatsioonikohus jättis haigla apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuna leidis, et maakohtu 23. märtsi

1994. a. otsusega tuvastati õigesti N. Muhhinale kohaldatud distsiplinaarkaristuse ebaseaduslikkus.

Tööandja ei järginud töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 6 lg. 1 nõuet, et distsiplinaarkaristuse

võib määrata ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil süüteost sai teada isik, kellele süüdlane tööalaselt

allub. 16. septembri 1993. a. käskkirja aluseks on märgitud peaarsti asetäitja V. Abramovitsi ja õdede

N. Rõssenkova, K. Babitseva, A. Gruzdeva ning I. Bõtskova ettekandeid. Peaarsti asetäitja ettekanne

on koostatud 14. augustil 1993. a. ja nimetatud õdede ettekanne 10. septembril 1993. a. 14. augustil

1993. a. esitatud ettekannet ei saaanud noomituse määramisel arvestada, sest töötaja süüteost

teadasaamisest oli möödunud rohkem kui üks kuu. Õdede ettekannetes ei ole aga esitatud ühtegi

konkreetset fakti N. Muhhina ebaeetilise käitumise kohta. Maakohtus ei suutnud kostja tõendada, et

N. Muhhina on suhtlemisel alluvatega olnud taktitu ja ebaeetiline.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldusega, et töölepingu lõpetamine N. Muhhinaga TLS § 86 p.

6 alusel ei olnud seaduslik, kuna tööandja nõudis N. Muhhinalt Haigla keskastme meditsiinipersonali

atesteerimise organiseerimist, mida aga ülemõe ametijuhend ette ei näe.

Sillamäe Haigla palub Viru Ringkonnakohtu 24. oktoobri 1994. a. otsuse tühistada kui põhjendamatu

ja seadusele mittevastava. Kassaator leiab, et N. Muhhina ebaeetiline ja jäme käitumine teiste haigla

töötajatega, samuti oma töökohustuste mittetäitmine oli piisavalt tõendatud. Apellatsioonikohus ei ole

oma otsuses näidanud, millistel asjaoludel ta nende kaebuses esitatud põhjendused tagasi lükkab.

Vastustaja peab ringkonnakohtu otsust õigeks ja palub jätta see muutmata. Ülemõe ametijuhend ei

näe ette atesteerimise organiseerimist, temal on vaid õigus teha ettepanekuid haigla juhtkonnale

keskastme meditsiinipersonali suunamiseks kvalifikatsiooni tõstmise kursustele. Kassaatori viited EV

Tervishoiuministeeriumi 17. mai 1994. a. käskkirja lisaga kinnitatud atesteerimise korrale ei ole

asjakohased, sest nimetatud käskkiri ei kehtinud temaga töölepingu lõpetamise ajal.

Kolleegium leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kassaator ei ole kaebuses vaidlustanud materiaalõiguse normide kohaldamise õigsust ega nõudnud

apellatsioonikohtu otsuse tühistamist protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis tõi kaasa

või võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Otsuse tühistamise taotlust põhjendab kassaator tõendite

väära hindamisega. Esitatud väidete tõendamiseks esitas kassaator kassatsioonikohtule õdede

atesteerimise plaani, mille on koostanud N. Muhhina, kusjuures atesteerimise organiseerimise eest

vastutajaks on ta märkinud iseennast.

TsKS § 336 lg. 1 tulenevalt on kassatsioonikohtul õigus kassatsioonkaebuse alusel kontrollida, kas

apellatsioonikohus on õigesti kohaldanud ja tõlgendanud materiaalõiguse norme ning järginud

protsessiõiguse norme. Asjast ei nähtu, et apellatsioonikohus tõendite hindamisel oleks rikkunud

protsessiõiguse norme.

Atesteerimise plaani tõendina arvestada ei saa, sest vastavalt TsKS § -le 336 lg. 2 ei või

protsessiosaline kassatsioonikohtus põhjendada oma seisukohta tõendiga, mida ei ole esitatud alama

astme kohtus, kui ta ei tõenda, et seda ei olnud võimalik varem teha. Kassaator ei ole põhjendanud,

miks ta nimetatud plaani alama astme kohtusse ei esitanud.

Juhindudes TsKS § -st 346 p. 1 kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Viru Ringkonnakohtu 24. oktoobri 1994. a. otsus muutmata ja Sillamäe Haigla kaebus

rahuldamata.

J. Odar, H. Jõks, J. Luik