III-3/1-1/95 · Riigikohus

III-3/1-1/95

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartu, 10. veebruar 1995. a.

Ülo Jansoni esindaja vandeadvokaat Uno Lõhmuse kassatsioonkaebuse läbivaatamine

ühistatud varade tagastamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 9. veebruaril 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi Ülo Jansoni esindaja vandeadvokaat Uno

Lõhmuse kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. novembri 1994. a. otsusele

haldusasjas nr. II-3-66/94 Rõuge Vallavalitsuse 14. aprilli 1994. a. korralduse nr. 43/3

seadusevastaseks tunnistamiseks ühistatud vara tagastamise asjas.

Asjaosalistena võtsid istungist osa Ülo Janson ning Ülo ja Liidia Jansoni esindaja vandeadvokaat

Uno Lõhmus. Juures oli halduskohtukolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Esitatud materjalidest

n ä h t u b :

Võrumaal Rõuge vallas Rasva külas asuva endise "Rasva 31" talu elamu ja kõrvalhoonete omanik oli

Emmi Palo. 1948. aastal tunnistati majapidamine kulaklikuks ja 1949. a. veebruaris ühistati

vallasvara, elamu ja kõrvalhooned kolhoosi. Hiljem anti see vara üle õigusjärglasele Rõuge

sovhoosile. 1949. aasta märtsis E. Palo represseeriti, 1989. aastal rehabiliteeriti. 1960. aastal E. Palo

suri. Tema pärijateks on tütred Jenni Rebane ja Heli Mustassaar. Tütred tunnistati Võru Maavalitsuse

õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 14. mai 1993. a. otsusega

nr. 1786 omandireformi õigustatud subjektideks, nimetatud talu hooned aga õigusvastaselt

võõrandatud varaks. 1989. a. maksti J. Rebasele represseeritud perele ettenähtud kompensatsiooni ja

hävinenud hoonete ning hoonete kulumi hüvist kokku 650 rubla. 1. juuniks 1994. a. maksti

põllumajandusreformi komisjoni otsusel kummalegi tütrele ühistatud vallasvara ja hävinenud sauna

ning aida eest kompensatsiooni 4685 krooni, kokku 9370 krooni. Rõuge Vallavolikogu

omandireformi komisjoni 13. aprilli 1994. a. koosoleku protokolli nr. 3 päevakorra punkti 2 kohaselt

tehti Rõuge Vallavalitsusele ettepanek tagastada ülejäänud õigusvastaselt võõrandatud kõrvalhooned

J. Rebase ja H. Mustassaare omandusse.

Rõuge Vallavalitsuse 14. aprilli 1994. a. korraldusega nr. 43/3 tagastatigi endise "Rasva 31" talu

kõrvalhoonetest rehetuba, rehealune, 2 lauta ja kelder H. Mustassaare ja J. Rebase omandusse.

Korralduse punkti 3 kohaselt peab kõrvalhoonete praegune kasutaja Ülo Janson andma need üle

nimetatud isikute omandusse. 23. aprillil 1994. a. esitasid Ülo Janson ja tema abikaasa Liidia Janson

Rõuge Vallavalitsusele taotluse selle korralduse tühistamiseks ja kõrvalhoonete jätmiseks nende

omandusse. Rõuge Vallavalitsuse 12. mai 1994. a. vastuses nr. 14 teatati, et korraldus jääb

tühistamata ja taotlejatel soovitati pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.

25. mail 1994. a. esitasid Liidia Janson ja Ülo Janson ühise kaebuse Võru halduskohtunikule ning

palusid tunnistada Rõuge Vallavalitsuse 14. aprilli 1994. a. korraldus ja selle muutmata jätmise

korraldus 12. maist 1994. a. nr. 14 seadusevastasteks. Ülo Janson ostis 14. juulil 1983. aastal Rõuge

sovhoosilt endise "Rasva 31" talu notariaalse ostu-müügilepingu alusel. Lepingusse märgiti elumaja.

Kõrvalhooneid lepingusse ei märgitud, sest Rõuge sovhoos kandis need 1982. a. detsembris oma

bilansist amortiseerumise tõttu maha. Hooned ehitati aastatel 1870 - 1904. Ü. Janson remontis

kõrvalhooned kasutamiskõlblikeks. 6. aprillil 1990. a. toimunud hoonete inventariseerimisel võeti

need Võru Tehnilise Inventariseerimise Büroo poolt arvele Ü. Jansoni omandina. Kõrvalhooned

kuuluvad elamu juurde, teenivad seda ja kuuluvad elamu ostjale. Tsiviilõiguse kohaselt on

kõrvalhooned päraldis, mis jagab peaasja, s.o. elumaja saatust. Vallavalitsusel ei olnud õigust oma

haldusaktiga omandit ära võtta. Kaebaja leidis, et sellega rikkus vallavalitsus temale Põhiseaduse §-

ga 32 tagatud õigust omandi puutumatusele ja võrdsele kaitstusele. Ühtlasi leidis ta, et antud juhul on

tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega, mida tuleb lahendada hagimenetluse korras.

29. septembri 1994. a. Võru halduskohtuniku otsusega kaebus rahuldati ja tunnistati kaevatud

korraldused seadusevastasteks. Kohtuotsuse kohaselt on Võru Tehnilise Inventariseerimise Büroo

1990. a. andmetel elamu ja kõrvalhoonete omanikuks Ü. Janson. Vallavalitsuse korraldused on

vastuolus Põhiseaduse §-ga 32, kuna rikuti omandi puutumatuse ja võrdse kaitstuse põhimõtet.

Korraldused on vastuolus ka Omandireformi aluste seaduse §-ga 12 lg 3 p. 3, sest tegemist on

tagastamisele mittekuuluva õigusvastaselt võõrandatud varaga, mis on Ü. Jansoni heauskses omandis

ja ta ei saanud seda vara tasuta riigiorgani otsuse alusel. Asjaõigusseaduse kohaselt toimub asja

väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest tsiviilkohtupidamise korras. Vallavalitsuse korraldused on

vastuolus ka Asjaõigusseaduse omandi kaitset reguleerivate normidega. Tegemist on tsiviilõigusliku

vaidlusega vara kuuluvuse üle. Vallavalitsus ei ole kõiki vajalikke asjaolusid enne vara tagastamise

otsustamist välja selgitanud.

10. oktoobril 1994. a. esitas Rõuge Vallavalitsuse esindaja vandeadvokaat Mall Saar

apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtusse, paludes tühistada Võru halduskohtuniku otsus, teha

uus otsus ning tunnistada Rõuge Vallavalitsuse korraldused seaduslikeks. Apellatsioonkaebuse

kohaselt puudub Võru Tehnilise Inventariseerimise Büroo 27. mai 1993. a. tõendi kohaselt

kõrvalhoonetel omandiõigust tõendav dokument. Seega neil hoonetel ei ole omanikku. Kõrvalhooned

on tunnistatud õigusvastaselt võõrandatud varaks, nad on Ü. Jansoni valduses ja seetõttu on ta

kohustatud need omandireformi õigustatud subjektidele tagastama. Tagastamise aluseks on Rõuge

Vallavalitsuse korraldus, mis on vastavuses Omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate

normatiivaktidega. Tegemist ei ole tsiviilõigusliku vaidlusega vara kuuluvuse üle, sest see vara ei

kuulu kellelegi. Tsiviilõiguslik vaidlus tekib alles siis, kui Ü. Janson keeldub andmast hooneid

õigustatud subjektide valdusesse.

18. novembri 1994. a. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsusega tühistati Võru

halduskohtuniku otsus ja jäeti Ülo Jansoni ja Liidia Jansoni kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse

kohaselt ei ole vaidlusalused hooned Ü. Jansoni omandis, vaid on tema valduses. Hooned kuuluvad

õigusvastaselt võõrandatud vara hulka, mistõttu Omandireformi aluste seaduse § 12 lg 1 alusel on

füüsilised isikud, kelle omandis asub omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara,

kohustatud selle õigustatud subjektidele tagastama. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise

korra p. 39 alusel on füüsilised isikud kohustatud tagastama ka nende valduses oleva õigusvastaselt

võõrandatud vara. Valduses oleva varatagastamise aluseks on vallavalitsuse korraldus. Asjakohased

ei ole kohtuotsuse viited Põhiseaduse §-le 32 ja Asjaõigusseaduse omandi ning päraldise sätetele, sest

vaidlustatud hooned on õigusvastaselt võõrandatud vara, mille tagastamine otsustatakse

Omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel. Seetõttu on vallavalitsuse

korraldused kooskõlas seadusandlusega ja puudub alus nende tunnistamiseks seadusevastaseks.

20. detsembril 1994. a. esitas Ülo Jansoni esindaja vandeadvokaat Uno Lõhmus kassatsioonkaebuse

Riigikohtule, paludes tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsus, teha uus otsus ja jätta

Rõuge Vallavalitsuse apellatsioonkaebus rahuldamata. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on

ebaõigesti kohaldanud seadust ning teinud seetõttu väära otsuse. Kohtuotsuses peeti tuvastatuks, et

kõrvalhooned ei ole Ü. Jansoni omandis, kuid on tema valduses. Samuti leiti, et Asjaõigusseaduse

sätted päraldise osas ei ole antud vaidluses kohaldatavad. Omandi ja valduse, peaasja ja päraldise

küsimused on tsiviilõiguslikud ning neid ei ole pädev otsustama haldusorgan ega halduskohus.

Ü. Janson ostis 1983. a. Rõuge sovhoosilt talu elumaja notariaalse lepingu alusel. Elumaja juurde

kuuluvad kõrvalhooned kanti Rõuge sovhoosi poolt 1982. a. maha, mistõttu neid lepingus ei mainita.

Ü. Janson remontis hooned kasutamiskõlblikeks ja valdab neid majapidamist teenindavate rajatistena.

Inventariseerimise käigus 1990. a. võeti kõrvalhooned arvele Ü. Jansoni omandina, kuid

vallavalitsuse korraldusega anti need H. Mustassaare ja J. Rebase omandusse. Seega tegi haldusorgan

omandiõigust puudutava otsuse, mis ei ole tema pädevuses ja rikub Ü. Jansoni põhiseaduslikke õigusi

igaühe omandi puutumatuse ja kaitstuse kohta. See vaidlus tuleb lahendada hagimenetluse korras.

Rõuge Vallavalitsuse esindaja vandeadvokaat Mall Saare kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele

leitakse, et ringkonnakohus on õigesti kohaldanud seadusi, mis sätestavad õigusvastaselt võõrandatud

vara tagastamist. Vastustaja on seisukohal, et kassaatori taotlus on põhjendamatu ja palub jätta see

rahuldamata.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

Õige ei ole kassaatori väide, et antud vaidlus on tsiviilõiguslik ja halduskohus ei ole pädev seda

lahendama. Halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg 1 p. 1 ja 4 lg 1 p. 4 kohaselt kuulub halduskohtu

pädevusse kaebuste lahendamine, mis on esitatud kohaliku omavalitsuse täitevorgani õigusakti peale.

Ü. Jansoni kaebus on esitatud kohaliku omavalitsuse õigusakti, s.o. Rõuge Vallavalitsuse korralduse

peale endise talu kõrvalhoonete tagastamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks. Antud juhul on tegemist

haldusõigusliku vaidlusega, mida on pädev lahendama halduskohus.

Arvestades seda, et Rõuge Vallavalitsuse korraldusega tagastati ühistatud vara - kõrvalhooned, siis

tuleb asja lahendamisel aluseks võtta Omandireformi aluste seadus ja Põllumajandusreformi seadus

ning nendest tulenevad õigusaktid. Oluline on selle asja lahendamisel Põllumajandusreformi seadus,

millega kehtestati ühistatud varade kohta erinormid. Neid erinorme ei ole kohtud arvestanud ega

kaebuse lahendamisel aluseks võtnud.

1949. aasta veebruaris ühistati E. Palole kuulunud vara, s.h. talu elumaja ja kõrvalhooned. Seega olid

asjas vaidlustatud kõrvalhooned ühistatud vara. Kõrvalhoonete tagastamine ja kompenseerimine peab

toimuma Põllumajandusreformi seaduse § 1 lg 1 kohaselt põllumajandusreformi käigus. Selle

seaduse § 3 lg 1 ja 2 kohaselt on põllumajandusreformi õigustatud subjektideks ühistatud vara

endised omanikud ja nende õigusjärglased, kohustatud subjektiks aga ühismajandid ja

majanditevahelised ettevõtted. Antud asjas on tunnistatud õigustatud subjektideks J. Rebane ja

H. Mustassaar. Kohustatud subjektiks on Rõuge sovhoos, kes peaks õigustatud subjektidele vara

tagastama või kompenseerima. Sama seaduse § 5 lg 3 p. 2 ja § 8 kohaselt peab põllumajandusreformi

komisjon majandi reformi käigus tegema kindlaks ühistatud vara koosseisu ja maksumuse ning

seejärel otsustama selle vara tagastamise või kompenseerimise. Ühistatud vara tagastamine peab

toimuma kooskõlas nii Omandireformi aluste seadusega kui ka Põllumajandusreformi seadusega.

Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a. määrusega nr. 36 kehtestatud Õigusvastaselt võõrandatud

vara tagastamise korra punktides 66 kuni 75 sätestatakse ühistatud varade tagastamise erikord, millest

peab antud juhul juhinduma ka põllumajandusreformi komisjon. Kui põllumajandusreformi

komisjoni otsusega jäetakse taotlus ühistatud varade tagastamise kohta rahuldamata, tuleb ära näidata

selle põhjendus ja viited seadusesätetele. Käesolevas asjas puuduvad dokumendid, millest nähtuksid

põllumajandusreformi komisjonile antud ja tema enda poolt koostatud andmed E. Palolt ühistatud

vara koosseisu ja maksumuse kohta. Samuti puudub põllumajandusreformi komisjoni otsus

kõrvalhoonete tagastamise või mittetagastamise kohta. Kohtud ei ole selliseid tõendeid kogunud.

Asjas puuduvad andmed selle kohta, kas õigustatud ja kohustatud subjektid on põllumajandusreformi

käigus vaidlustanud reformikomisjoni otsused nende kõrvalhoonete tagastamise, mittetagastamise või

kompenseerimise kohta. Põllumajandusreformi seaduse § 28 lg 4 ja Omandireformi aluste seaduse

§ 19 kohaselt lahendatakse ühistatud vara tagastamise ja kompenseerimise vaidlused kohtu korras.

Eeltoodust tulenevalt on ühistatud vara tagastamist ja kompenseerimist pädev otsustama

põllumajandusreformi komisjon, Rõuge Vallavalitsusel sellist pädevust ei ole. Samuti ei ole Kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse § 30 alusel Rõuge Vallavalitsus pädev otsustada vaidlustatud

kõrvalhoonete omandiküsimust. Vaidlus omandiõiguse üle on tsiviilõiguslik vaidlus ja peab toimuma

Tsiviilkohtupidamise seadustiku § 1 lg 1 ja § 5 lg 2 kohaselt hagimenetluse korras maa- ja

linnakohtutes.

Kohtumaterjalidest ei selgu, kas käesoleval ajal on põllumajandusreform Rõuge sovhoosis lõppenud

ja õigustatud subjektide kõik nõudmised rahuldatud. Ülemnõukogu otsuse Põllumajandusreformi

seaduse rakendamise kohta punkti 3 kohaselt lõpeb põllumajandusreform kohaliku omavalitsuse

volikogu otsusel pärast kõigi õigustatud subjektide nõudmiste rahuldamist ning ühismajandi

reorganiseerimist või likvideerimist.

Tartu Ringkonnakohus ei ole antud asja lahendamisel aluseks võtnud Põllumajandusreformi seadust,

samuti ei ole kogunud asjakohaseid tõendeid.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 36 lg 1 p. 2 kohaselt on protsessiosaliste nõudmistest olenemata

kohtumenetluse seaduse normide rikkumine igal juhul halduskohtu otsuse tühistamise aluseks, kui

kohtuotsus on tehtud asja arutamisele kutsumata jäetud isiku või tema õiguste kohta. Võru

halduskohtuniku 29. septembri 1994. a. otsusega tunnistati seadusevastaseks Rõuge Vallavalitsuse

vaidlustatud korraldused, millega tagastati endise talu kõrvalhooned H. Mustassaare ja J. Rebase

omandusse. Seega tegi kohtunik otsuse, mis oli vahetult suunatud H. Mustassaare ja J. Rebase

õigustele, keda selle asja arutamisele ei kaasatud. Ka Riigikohtu halduskolleegiumi 25. novembri

1994. a. määruses haldusasjas nr. III-3/1-11/94 asuti seisukohale, et kohtuotsus kuulub HKS § 36 lg 1

p. 2 alusel tühistamisele, kui selline otsus on vahetult suunatud isikule, kes jäi esimese astme

halduskohtu poolt protsessi kaasamata. Võru halduskohtuniku otsust ei saa Riigikohus temale HKS §-

s 57 antud volituste piiratuse tõttu ise tühistada, seda on pädev tegema vaid ringkonnakohus.

Nendel põhjustel kassatsioonkaebus rahuldatakse. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

18. novembri 1994. a. otsus haldusasjas kuulub tühistamisele.

Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. novembri 1994. a. otsus haldusasjas nr.

II-3-66/94 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.

Rahuldada kassatsioonkaebus ja tagastada vandeadvokaat Uno Lõhmusele

kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni.

Määrus jõustub teatavaks tegemisest 16.veebruaril 1995. a.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann