III-3/1-1/95 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedvaatas 9. veebruaril 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi Ülo Jansoni esindaja vandeadvokaat Uno Lõhmuse kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. novembri 1994. a. otsusele
Legislator headnote
AI generatedIII-3/1-1/95 · Riigikohus: vaatas 9. veebruaril 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi Ülo Jansoni esindaja vandeadvokaat Uno Lõhmuse kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. novembri 1994. a. otsusele
Full text
III-3/1-1/95
M Ä Ä R U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartu, 10. veebruar 1995. a.
Ülo Jansoni esindaja vandeadvokaat Uno Lõhmuse kassatsioonkaebuse läbivaatamine
ühistatud varade tagastamise asjas
Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann
vaatas 9. veebruaril 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi Ülo Jansoni esindaja vandeadvokaat Uno
Lõhmuse kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. novembri 1994. a. otsusele
haldusasjas nr. II-3-66/94 Rõuge Vallavalitsuse 14. aprilli 1994. a. korralduse nr. 43/3
seadusevastaseks tunnistamiseks ühistatud vara tagastamise asjas.
Asjaosalistena võtsid istungist osa Ülo Janson ning Ülo ja Liidia Jansoni esindaja vandeadvokaat
Uno Lõhmus. Juures oli halduskohtukolleegiumi sekretär Tiiu Varend.
Esitatud materjalidest
n ä h t u b :
Võrumaal Rõuge vallas Rasva külas asuva endise "Rasva 31" talu elamu ja kõrvalhoonete omanik oli
Emmi Palo. 1948. aastal tunnistati majapidamine kulaklikuks ja 1949. a. veebruaris ühistati
vallasvara, elamu ja kõrvalhooned kolhoosi. Hiljem anti see vara üle õigusjärglasele Rõuge
sovhoosile. 1949. aasta märtsis E. Palo represseeriti, 1989. aastal rehabiliteeriti. 1960. aastal E. Palo
suri. Tema pärijateks on tütred Jenni Rebane ja Heli Mustassaar. Tütred tunnistati Võru Maavalitsuse
õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 14. mai 1993. a. otsusega
nr. 1786 omandireformi õigustatud subjektideks, nimetatud talu hooned aga õigusvastaselt
võõrandatud varaks. 1989. a. maksti J. Rebasele represseeritud perele ettenähtud kompensatsiooni ja
hävinenud hoonete ning hoonete kulumi hüvist kokku 650 rubla. 1. juuniks 1994. a. maksti
põllumajandusreformi komisjoni otsusel kummalegi tütrele ühistatud vallasvara ja hävinenud sauna
ning aida eest kompensatsiooni 4685 krooni, kokku 9370 krooni. Rõuge Vallavolikogu
omandireformi komisjoni 13. aprilli 1994. a. koosoleku protokolli nr. 3 päevakorra punkti 2 kohaselt
tehti Rõuge Vallavalitsusele ettepanek tagastada ülejäänud õigusvastaselt võõrandatud kõrvalhooned
J. Rebase ja H. Mustassaare omandusse.
Rõuge Vallavalitsuse 14. aprilli 1994. a. korraldusega nr. 43/3 tagastatigi endise "Rasva 31" talu
kõrvalhoonetest rehetuba, rehealune, 2 lauta ja kelder H. Mustassaare ja J. Rebase omandusse.
Korralduse punkti 3 kohaselt peab kõrvalhoonete praegune kasutaja Ülo Janson andma need üle
nimetatud isikute omandusse. 23. aprillil 1994. a. esitasid Ülo Janson ja tema abikaasa Liidia Janson
Rõuge Vallavalitsusele taotluse selle korralduse tühistamiseks ja kõrvalhoonete jätmiseks nende
omandusse. Rõuge Vallavalitsuse 12. mai 1994. a. vastuses nr. 14 teatati, et korraldus jääb
tühistamata ja taotlejatel soovitati pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.
25. mail 1994. a. esitasid Liidia Janson ja Ülo Janson ühise kaebuse Võru halduskohtunikule ning
palusid tunnistada Rõuge Vallavalitsuse 14. aprilli 1994. a. korraldus ja selle muutmata jätmise
korraldus 12. maist 1994. a. nr. 14 seadusevastasteks. Ülo Janson ostis 14. juulil 1983. aastal Rõuge
sovhoosilt endise "Rasva 31" talu notariaalse ostu-müügilepingu alusel. Lepingusse märgiti elumaja.
Kõrvalhooneid lepingusse ei märgitud, sest Rõuge sovhoos kandis need 1982. a. detsembris oma
bilansist amortiseerumise tõttu maha. Hooned ehitati aastatel 1870 - 1904. Ü. Janson remontis
kõrvalhooned kasutamiskõlblikeks. 6. aprillil 1990. a. toimunud hoonete inventariseerimisel võeti
need Võru Tehnilise Inventariseerimise Büroo poolt arvele Ü. Jansoni omandina. Kõrvalhooned
kuuluvad elamu juurde, teenivad seda ja kuuluvad elamu ostjale. Tsiviilõiguse kohaselt on
kõrvalhooned päraldis, mis jagab peaasja, s.o. elumaja saatust. Vallavalitsusel ei olnud õigust oma
haldusaktiga omandit ära võtta. Kaebaja leidis, et sellega rikkus vallavalitsus temale Põhiseaduse §-
ga 32 tagatud õigust omandi puutumatusele ja võrdsele kaitstusele. Ühtlasi leidis ta, et antud juhul on
tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega, mida tuleb lahendada hagimenetluse korras.
29. septembri 1994. a. Võru halduskohtuniku otsusega kaebus rahuldati ja tunnistati kaevatud
korraldused seadusevastasteks. Kohtuotsuse kohaselt on Võru Tehnilise Inventariseerimise Büroo
1990. a. andmetel elamu ja kõrvalhoonete omanikuks Ü. Janson. Vallavalitsuse korraldused on
vastuolus Põhiseaduse §-ga 32, kuna rikuti omandi puutumatuse ja võrdse kaitstuse põhimõtet.
Korraldused on vastuolus ka Omandireformi aluste seaduse §-ga 12 lg 3 p. 3, sest tegemist on
tagastamisele mittekuuluva õigusvastaselt võõrandatud varaga, mis on Ü. Jansoni heauskses omandis
ja ta ei saanud seda vara tasuta riigiorgani otsuse alusel. Asjaõigusseaduse kohaselt toimub asja
väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest tsiviilkohtupidamise korras. Vallavalitsuse korraldused on
vastuolus ka Asjaõigusseaduse omandi kaitset reguleerivate normidega. Tegemist on tsiviilõigusliku
vaidlusega vara kuuluvuse üle. Vallavalitsus ei ole kõiki vajalikke asjaolusid enne vara tagastamise
otsustamist välja selgitanud.
10. oktoobril 1994. a. esitas Rõuge Vallavalitsuse esindaja vandeadvokaat Mall Saar
apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtusse, paludes tühistada Võru halduskohtuniku otsus, teha
uus otsus ning tunnistada Rõuge Vallavalitsuse korraldused seaduslikeks. Apellatsioonkaebuse
kohaselt puudub Võru Tehnilise Inventariseerimise Büroo 27. mai 1993. a. tõendi kohaselt
kõrvalhoonetel omandiõigust tõendav dokument. Seega neil hoonetel ei ole omanikku. Kõrvalhooned
on tunnistatud õigusvastaselt võõrandatud varaks, nad on Ü. Jansoni valduses ja seetõttu on ta
kohustatud need omandireformi õigustatud subjektidele tagastama. Tagastamise aluseks on Rõuge
Vallavalitsuse korraldus, mis on vastavuses Omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate
normatiivaktidega. Tegemist ei ole tsiviilõigusliku vaidlusega vara kuuluvuse üle, sest see vara ei
kuulu kellelegi. Tsiviilõiguslik vaidlus tekib alles siis, kui Ü. Janson keeldub andmast hooneid
õigustatud subjektide valdusesse.
18. novembri 1994. a. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsusega tühistati Võru
halduskohtuniku otsus ja jäeti Ülo Jansoni ja Liidia Jansoni kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse
kohaselt ei ole vaidlusalused hooned Ü. Jansoni omandis, vaid on tema valduses. Hooned kuuluvad
õigusvastaselt võõrandatud vara hulka, mistõttu Omandireformi aluste seaduse § 12 lg 1 alusel on
füüsilised isikud, kelle omandis asub omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara,
kohustatud selle õigustatud subjektidele tagastama. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise
korra p. 39 alusel on füüsilised isikud kohustatud tagastama ka nende valduses oleva õigusvastaselt
võõrandatud vara. Valduses oleva varatagastamise aluseks on vallavalitsuse korraldus. Asjakohased
ei ole kohtuotsuse viited Põhiseaduse §-le 32 ja Asjaõigusseaduse omandi ning päraldise sätetele, sest
vaidlustatud hooned on õigusvastaselt võõrandatud vara, mille tagastamine otsustatakse
Omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel. Seetõttu on vallavalitsuse
korraldused kooskõlas seadusandlusega ja puudub alus nende tunnistamiseks seadusevastaseks.
20. detsembril 1994. a. esitas Ülo Jansoni esindaja vandeadvokaat Uno Lõhmus kassatsioonkaebuse
Riigikohtule, paludes tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsus, teha uus otsus ja jätta
Rõuge Vallavalitsuse apellatsioonkaebus rahuldamata. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on
ebaõigesti kohaldanud seadust ning teinud seetõttu väära otsuse. Kohtuotsuses peeti tuvastatuks, et
kõrvalhooned ei ole Ü. Jansoni omandis, kuid on tema valduses. Samuti leiti, et Asjaõigusseaduse
sätted päraldise osas ei ole antud vaidluses kohaldatavad. Omandi ja valduse, peaasja ja päraldise
küsimused on tsiviilõiguslikud ning neid ei ole pädev otsustama haldusorgan ega halduskohus.
Ü. Janson ostis 1983. a. Rõuge sovhoosilt talu elumaja notariaalse lepingu alusel. Elumaja juurde
kuuluvad kõrvalhooned kanti Rõuge sovhoosi poolt 1982. a. maha, mistõttu neid lepingus ei mainita.
Ü. Janson remontis hooned kasutamiskõlblikeks ja valdab neid majapidamist teenindavate rajatistena.
Inventariseerimise käigus 1990. a. võeti kõrvalhooned arvele Ü. Jansoni omandina, kuid
vallavalitsuse korraldusega anti need H. Mustassaare ja J. Rebase omandusse. Seega tegi haldusorgan
omandiõigust puudutava otsuse, mis ei ole tema pädevuses ja rikub Ü. Jansoni põhiseaduslikke õigusi
igaühe omandi puutumatuse ja kaitstuse kohta. See vaidlus tuleb lahendada hagimenetluse korras.
Rõuge Vallavalitsuse esindaja vandeadvokaat Mall Saare kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele
leitakse, et ringkonnakohus on õigesti kohaldanud seadusi, mis sätestavad õigusvastaselt võõrandatud
vara tagastamist. Vastustaja on seisukohal, et kassaatori taotlus on põhjendamatu ja palub jätta see
rahuldamata.
Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium
l e i d i s :
Õige ei ole kassaatori väide, et antud vaidlus on tsiviilõiguslik ja halduskohus ei ole pädev seda
lahendama. Halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg 1 p. 1 ja 4 lg 1 p. 4 kohaselt kuulub halduskohtu
pädevusse kaebuste lahendamine, mis on esitatud kohaliku omavalitsuse täitevorgani õigusakti peale.
Ü. Jansoni kaebus on esitatud kohaliku omavalitsuse õigusakti, s.o. Rõuge Vallavalitsuse korralduse
peale endise talu kõrvalhoonete tagastamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks. Antud juhul on tegemist
haldusõigusliku vaidlusega, mida on pädev lahendama halduskohus.
Arvestades seda, et Rõuge Vallavalitsuse korraldusega tagastati ühistatud vara - kõrvalhooned, siis
tuleb asja lahendamisel aluseks võtta Omandireformi aluste seadus ja Põllumajandusreformi seadus
ning nendest tulenevad õigusaktid. Oluline on selle asja lahendamisel Põllumajandusreformi seadus,
millega kehtestati ühistatud varade kohta erinormid. Neid erinorme ei ole kohtud arvestanud ega
kaebuse lahendamisel aluseks võtnud.
1949. aasta veebruaris ühistati E. Palole kuulunud vara, s.h. talu elumaja ja kõrvalhooned. Seega olid
asjas vaidlustatud kõrvalhooned ühistatud vara. Kõrvalhoonete tagastamine ja kompenseerimine peab
toimuma Põllumajandusreformi seaduse § 1 lg 1 kohaselt põllumajandusreformi käigus. Selle
seaduse § 3 lg 1 ja 2 kohaselt on põllumajandusreformi õigustatud subjektideks ühistatud vara
endised omanikud ja nende õigusjärglased, kohustatud subjektiks aga ühismajandid ja
majanditevahelised ettevõtted. Antud asjas on tunnistatud õigustatud subjektideks J. Rebane ja
H. Mustassaar. Kohustatud subjektiks on Rõuge sovhoos, kes peaks õigustatud subjektidele vara
tagastama või kompenseerima. Sama seaduse § 5 lg 3 p. 2 ja § 8 kohaselt peab põllumajandusreformi
komisjon majandi reformi käigus tegema kindlaks ühistatud vara koosseisu ja maksumuse ning
seejärel otsustama selle vara tagastamise või kompenseerimise. Ühistatud vara tagastamine peab
toimuma kooskõlas nii Omandireformi aluste seadusega kui ka Põllumajandusreformi seadusega.
Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a. määrusega nr. 36 kehtestatud Õigusvastaselt võõrandatud
vara tagastamise korra punktides 66 kuni 75 sätestatakse ühistatud varade tagastamise erikord, millest
peab antud juhul juhinduma ka põllumajandusreformi komisjon. Kui põllumajandusreformi
komisjoni otsusega jäetakse taotlus ühistatud varade tagastamise kohta rahuldamata, tuleb ära näidata
selle põhjendus ja viited seadusesätetele. Käesolevas asjas puuduvad dokumendid, millest nähtuksid
põllumajandusreformi komisjonile antud ja tema enda poolt koostatud andmed E. Palolt ühistatud
vara koosseisu ja maksumuse kohta. Samuti puudub põllumajandusreformi komisjoni otsus
kõrvalhoonete tagastamise või mittetagastamise kohta. Kohtud ei ole selliseid tõendeid kogunud.
Asjas puuduvad andmed selle kohta, kas õigustatud ja kohustatud subjektid on põllumajandusreformi
käigus vaidlustanud reformikomisjoni otsused nende kõrvalhoonete tagastamise, mittetagastamise või
kompenseerimise kohta. Põllumajandusreformi seaduse § 28 lg 4 ja Omandireformi aluste seaduse
§ 19 kohaselt lahendatakse ühistatud vara tagastamise ja kompenseerimise vaidlused kohtu korras.
Eeltoodust tulenevalt on ühistatud vara tagastamist ja kompenseerimist pädev otsustama
põllumajandusreformi komisjon, Rõuge Vallavalitsusel sellist pädevust ei ole. Samuti ei ole Kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse § 30 alusel Rõuge Vallavalitsus pädev otsustada vaidlustatud
kõrvalhoonete omandiküsimust. Vaidlus omandiõiguse üle on tsiviilõiguslik vaidlus ja peab toimuma
Tsiviilkohtupidamise seadustiku § 1 lg 1 ja § 5 lg 2 kohaselt hagimenetluse korras maa- ja
linnakohtutes.
Kohtumaterjalidest ei selgu, kas käesoleval ajal on põllumajandusreform Rõuge sovhoosis lõppenud
ja õigustatud subjektide kõik nõudmised rahuldatud. Ülemnõukogu otsuse Põllumajandusreformi
seaduse rakendamise kohta punkti 3 kohaselt lõpeb põllumajandusreform kohaliku omavalitsuse
volikogu otsusel pärast kõigi õigustatud subjektide nõudmiste rahuldamist ning ühismajandi
reorganiseerimist või likvideerimist.
Tartu Ringkonnakohus ei ole antud asja lahendamisel aluseks võtnud Põllumajandusreformi seadust,
samuti ei ole kogunud asjakohaseid tõendeid.
Halduskohtumenetluse seadustiku § 36 lg 1 p. 2 kohaselt on protsessiosaliste nõudmistest olenemata
kohtumenetluse seaduse normide rikkumine igal juhul halduskohtu otsuse tühistamise aluseks, kui
kohtuotsus on tehtud asja arutamisele kutsumata jäetud isiku või tema õiguste kohta. Võru
halduskohtuniku 29. septembri 1994. a. otsusega tunnistati seadusevastaseks Rõuge Vallavalitsuse
vaidlustatud korraldused, millega tagastati endise talu kõrvalhooned H. Mustassaare ja J. Rebase
omandusse. Seega tegi kohtunik otsuse, mis oli vahetult suunatud H. Mustassaare ja J. Rebase
õigustele, keda selle asja arutamisele ei kaasatud. Ka Riigikohtu halduskolleegiumi 25. novembri
1994. a. määruses haldusasjas nr. III-3/1-11/94 asuti seisukohale, et kohtuotsus kuulub HKS § 36 lg 1
p. 2 alusel tühistamisele, kui selline otsus on vahetult suunatud isikule, kes jäi esimese astme
halduskohtu poolt protsessi kaasamata. Võru halduskohtuniku otsust ei saa Riigikohus temale HKS §-
s 57 antud volituste piiratuse tõttu ise tühistada, seda on pädev tegema vaid ringkonnakohus.
Nendel põhjustel kassatsioonkaebus rahuldatakse. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
18. novembri 1994. a. otsus haldusasjas kuulub tühistamisele.
Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium
o t s u s t a s :
Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. novembri 1994. a. otsus haldusasjas nr.
II-3-66/94 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.
Rahuldada kassatsioonkaebus ja tagastada vandeadvokaat Uno Lõhmusele
kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni.
Määrus jõustub teatavaks tegemisest 16.veebruaril 1995. a.
Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann