III-1/3-3/95 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedkriminaalasja R.R. süüdistuses ENSV KrK §-de 140 lg.3, 139 lg.3, 195 lg.2 ja 1892 lg.1 järgi M.R. süüdistuses ENSV KrK §-de 140 lg.3 ja 139 lg.3 järgi ning V.T. süüdistuses ENSV KrK § 139 lg.3 järgi
Legislator headnote
AI generatedIII-1/3-3/95 · Riigikohus: kriminaalasja R.R. süüdistuses ENSV KrK §-de 140 lg.3, 139 lg.3, 195 lg.2 ja 1892 lg.1 järgi M.R. süüdistuses ENSV KrK §-de 140 lg.3 ja 139 lg.3 järgi ning V.T. süüdistuses ENSV KrK § 139 lg.3 järgi
Full text
III-1/3-3/95
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Lea KALM ja Eerik KERGANDBERG
vaatas Tartus, 31. jaanuaril 1995.a. avalikul kohtuistungil läbi
kriminaalasja R.R. süüdistuses ENSV KrK §-de 140 lg.3, 139 lg.3, 195 lg.2 ja 1892 lg.1 järgi M.R.
süüdistuses ENSV KrK §-de 140 lg.3 ja 139 lg.3 järgi ning V.T. süüdistuses ENSV KrK § 139 lg.3 järgi
Riigiprokuröri asetäitja avalduse alusel kohtuvea parandamiseks Viljandi Rajooni Rahvakohtu
21. detsembri 1989.a. otsuses ja Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 22. jaanuari
1990.a. määruses.
Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS.
Kriminaalkolleegiumile esitatud materjalidest
n ä h t u b:
M.R. mõisteti süüdi Viljandi Rajooni Rahvakohtu 21. detsembri 1989.a. otsusega ENSV KrK § 140 lg 3 järgi
ja karistati vabadusekaotusega kolm aastat ilma vara konfiskeerimata ja ENSV KrK § 139 lg.3 järgi
vabadusekaotusega kaks aastat ja kuus kuud ilma vara konfiskeerimata. ENSV KrK § 40 lg.1 alusel loeti
kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks kolm aastat vabadusekaotust range reziimiga parandusliku töö
koloonias ilma vara konfiskeerimata.
Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 22. jaanuari 1990.a. määrusega jäeti M.R. kaitsja
kassatsioonkaebus rahuldamata ja Viljandi Rajooni Rahvakohtu otsus M.R. suhtes muutmata.
Pärast kohtuotsuse jõustumist asus M.R. end varjama, hoidudes kõrvale karistuse kandmisest. Faktiliselt
pöörati kohtuotsus täitmisele alles 18. augustil 1994.a., mil M.R. kinni peeti. Käesoleval ajal kannab ta
karistust Murru Vanglas.
Riigiprokuröri asetäitja Jaan NAABER esitas Riigikohtule avalduse, milles taotleb M.R-le süüks arvatud
kuritegude ümberkvalifitseerimist kriminaalkoodeksi kehtiva redaktsiooni kohaselt.
Kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, kes leiab, et
avaldus kuulub rahuldamisele
t u v a s t a s:
M.R. poolt toimepandud kuriteod on tema süüdimõistmisel Viljandi Rajooni Rahvakohtu poolt ja
kriminaalasja läbivaatamisel Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumis õigesti
kvalifitseeritud ENSV KrK §-de 140 lg.3 ja 139 lg.3 järgi.
Kuid 1. juunist 1992.a. kehtib Eesti Vabariigis kriminaalkoodeksi uus redaktsioon. Seaduse Eesti NSV
kriminaalkoodeksi uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta § 5 kohaselt kuulusid ENSV
KrK §-de 139 ja 140 järgi süüdimõistetud isikute süüdistused ümberkvalifitseerimisele Kriminaalkoodeksi
sama paragrahvi piires. Seega kuuluvad M.R. poolt toimepandud kuriteod ümberkvalifitseerimisele ENSV
KrK §-lt 140 lg.3 KrK §-le 140 lg.2 p.4 kui võõra vara avalik vargus, mis oli seotud vara asukohta pääsemist
takistanud tõkke kõrvaldamisega ja ENSV KrK §-lt 139 lg.3 KrK §-le 139 lg.2 p.1 ja 3 kui võõra vara
salajane vargus isikute grupi eelneval kokkuleppel, mis oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud
lukustuse kõrvaldamisega.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest, 63 p.3, 64 p.3, 65 lg.3 ning 779 seaduse Eesti NSV
kriminaalkoodeksi uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta §-st 5 kriminaalkolleegium
o t s u s t a s:
1. Tühistada Viljandi Rajooni Rahvakohtu 21. detsembri 1989.a. otsus ja Eesti NSV Ülemkohtu
kriminaalasjade kohtukolleegiumi 22. jaanuari 1990.a. määrus M.R-le süüksarvatud kuritegude
kvalifitseerimise osas.
2. Kvalifitseerida M.R. poolt toimepandud kuriteod KrK §-de 140 lg.2 p.4 ja 139 lg.2 p.1 ja 3 järgi.
3. 3.Prokuröri avaldus rahuldada.
Kohtuotsus jõustub 31. jaanuaril 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.
Riigikohtunikud Jüri Ilvest, Lea Kalm, Eerik Kergandberg