III-2/3-4/95 · Riigikohus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

31. jaanuar 1995

Tsiviilasi nr. III-2/3-4/95

EV Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus:

eesistuja J. Odar

liikmed: H. Jõks ja T. Vernik

vaatas läbi avalikul kohtuistungil Tartus, 23. jaanuaril 1995

kostja Tootjate Ühistu "Majak" kohtuvea parandamise avalduse alusel Tallinna Linnakohtu

6. oktoobri 1993 otsuse Vene Föderatsiooni firma "Rõbolov" hagis Eesti Vabariigi Tootjate

Ühistu "Majak" ja Islandi Vabariigi firma "EMF" vastu 289036,80 USA dollari

väljamõistmiseks

Hagiavalduse kohaselt oli firma "Rõbolov" ja TÜ "Majak" vahel sõlmitud vahendusleping, mille

kohaselt firma "Rõbolov" pidi vedama kalatooteid firmale "EMF". 28. oktoobril 1992.a. võttis firma

"EMF" kalatooted vastu ja tasus selle eest TÜ-le "Majak". Hageja palus TÜ-lt "Majak" välja mõista

tekitatud kahju 289036,80 USA dollarit ja vabastada hageja riigilõivu tasumisest, sest

majanduspolitsei menetluses olevas kriminaalasjas on hageja tunnistatud tsiviilhagejaks.

Tallinna Linnakohtu 6. oktoobri 1993 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja TÜ-lt "Majak" mõisteti välja

kahju 114218,55 USA dollarit, mis võrdub 1 497397,90 krooniga ja veel 75369,85 krooni firma

"Rõbolov" kasuks TsK § 162 ja 163 alusel.

Kohtuotsuse motiivide kohaselt oli firma "EMF" kandnud TÜ "Majak" arvele 102362,55 dollarit.

Vastastikuste arvelduste kohaselt oli firma "EMF" kauba vastuvõtmisel kohe tasunud firma

"Rõbolov" laeva kaptenile sularahas 100 000 dollarit, pangakulusid 2000 dollarit, kütuse eest 9045,45

dollarit ja firma "EMF" teenuste eest 11856 dollarit - kokku 114218,55 dollarit, mis ongi TÜ "Majak"

võlg hageja ees. Saadetise kogumaksumus oli 237120 dollarit. Kaaskostja firma "EMF" vabastati

vastutusest, kuna ta oli saadetise eest tasunud TÜ "Majak" valuutaarvele Saksamaal.

10. oktoobril 1994 esitatud kohtuvigade parandamise avalduses palub TÜ "Majak" kohtuotsuse

tühistada materiaal- ja protsessiõigusnormide rikkumise tõttu. Kostjat kohtusse ei kutsutud ja

kohtuistungil ei osalenud tema esindaja V. Trofimov. Kohtuotsusest sai kostja teada 1994. aastal teise

tsiviilasja arutamise käigus. Kohus ei märgi otsuses ühtegi materiaalõigusnormi, mille alusel

teostatakse sissenõudmine. Hageja ja kostja vahel ei olnud lepingulisi suhteid. Kohus vabastas hageja

riigilõivu tasumisest ilma seadusliku aluseta - mingit kriminaalasja, kus hageja oleks tsiviilhagejaks

tunnistatud, algatatud ei ole. Riigilõivu hageja ei tasunud, kuid vaatamata sellele on kohus kostjalt

sisse nõudnud riigilõivu hageja kasuks, aga mitte riigituludesse, nagu seda seadus ette näeb. Kohus ei

saatnud kostjale kohtuotsuse ärakirja ja toimikus olevad dokumendid on puudulikud (nad ei ole

riigikeeles ja puuduvad pitsatid).

Tsiviilkolleegium leidis, et linnakohtu otsus tuleb tühistada. TKS § 355 p. 2 kohaselt on jõustunud

kohtuotsuses kohtuvea parandamise aluseks protsessiõigusnormi oluline rikkumine, kui see tõi kaasa

või võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Protsessiõigusnormide rikkumine on protsessiosaliste

nõudmisest olenemata igal juhul aluseks esimese astme kohtuotsuse tühistamisele, kui kohtuotsus on

tehtud isiku suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt asja arutamisele ei kutsutud (TKS § 318 lg 1 p. 2).

Sellisel juhul ei ole kassatsioonikohus seotud kaebuse piiridega (TKS § 336 lg 4).

Tuleb õigeks pidada kostja väidet, et teda nõuetekohaselt kohtuistungile ei kutsutud. Seda kinnitab

toimikus lk. 9 olev nimekiri, millest võib arvata, et see on istungile kutsutute nimekiri ja see kannab

20. septembri kuupäeva, mis on päev varem, kui kohtunik toimiku menetlemiseks sai ja asja

arutamisele määras. Nimekiri on ebakorrektselt vormistatud ega sisalda viidet kohtuistungile

kutsumise kohta. Kuna kostjat ei ole nõuetekohaselt asja arutamisele kutsutud, siis on sellega oluliselt

rikutud protsessiõigusnormi, mis toob kaasa otsuse tühistamise igal juhul.

TKS § 79 lg 2 ja 3 kohaselt ajab kohtus juriidilise isiku asja juht või tema esindaja, kes tegutseb

volituse piires, mis temale seaduse või põhikirjaga on antud. Juht, kes ajab kohtus juriidilise isiku

asja, esitab kohtule dokumendi, mis tõendab tema volitusi. Kohtuistung protokollitakse ja protokolli

märgitakse andmed protsessiosaliste ilmumise kohta (TKS § 35 lg 2 p. 5). Kohus kontrollib

asjaosaliste kohalolekut, teeb kindlaks kohalolijate isikusamasuse ja esindajate volitused (TKS § 172

p. 2, 3).

Tallinna Linnakohtu 6. oktoobri 1993 kohtuistungi protokollis on ilmunud protsessiosalistena

märgitud hageja esindaja ja kostja esindaja firma "Majak" esimees V. Trofimov. Kostja esindaja passi

või töötõendi andmeid protokollis ega tema volitusi tõendavaid dokumente toimikus ei ole. Seega on

kohus oluliselt rikkunud protsessiõigusnormi jättes kostja esindaja isikusamasuse kontrollimata, mis

võimaldas istungil esineda V. Trofimovi nimel kellel tahes. Kostja esindaja protokollitud seletused ei

käi hagi kohta ega ole kooskõlas kohtuotsuse sisuga, mistõttu tuleb pidada põhjendatuks kaebuse

väidet, et kostja esindajat istungil ei olnud, millega rikuti kostja õigust protsessist osa võtta ja

tõendada oma vastuväiteid hagile (TKS§ 88).

TKS § 232 lg 4 kohaselt märgitakse kohtuotsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud,

tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi

lükkab, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohtuotsus peab rajanema ainult nendele tõenditele,

mida uuriti kohtuistungil (TKS § 228 lg 2).

Kostja vaidlustatud kohtuotsus neile nõuetele ei vasta.

Kohus on vaidluse lahendamisel rakendanud kohustise üldnorme - TsK § 162 ja 163, mis sätestavad

kohustise mõiste ja tekkimise alused. Kohtuotsuses räägitakse vahendusest, hankest, võlast ja kahjust

- millist liiki kohustisega on tegemist hageja ja kostja vahel, see on kohtuotsusest välja jäänud.

TsK § 117 lg 1 kohaselt esitatakse kohtule kirjalik dokument originaalis; võib esitada ka dokumendi

tõestatud ärakirja, kuid kohtule jääb õigus nõuda algdokumendi esitamist. Toimikus ei ole

dokumentide originaale ega nende tõestatud ärakirju, mida kohus oleks saanud kasutada tõenditena.

Kohtuistungi protokoll ei kajasta üldse dokumentide uurimist istungil.

Kohtuotsuse aritmeetilises osas on arvutus- ja loogikavead. Näiteks on firma "EMF" poolt hageja

laeva kaptenile sularahas väljamakstud 100000 dollarit uuesti välja mõistetud TÜ-lt "Majak" hageja

kasuks jne. - miks seda niimoodi tehti, ei ole otsuses põhjendatud.

Riigilõivu tasumisest riigituludesse vabastatakse hagejad kuriteoga tekitatud varalise kahju

hüvitamise hagides (TKS § 54 lg 1 p. 5). Riigilõiv, mille tasumisest hageja oli vabastatud, nõutakse

kostjalt riigituludesse proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga (TKS § 61 lg 1).

Kohus ei nõudnud hagejalt riigilõivu tasumist ega kontrollinud, kas sellest vabastamiseks oli

seaduslikku alust. Kohtuotsusega on TÜ-lt "Majak" välja mõistetud 75369,85 krooni firma

"Rõbolov" kasuks. Kohus ei ole motiveerinud, mis summa see niisugune on. Kui see on riigilõiv, siis

tulnuks see sisse nõuda riigituludesse. Ka selles osas on kohus rikkunud protsessiõigusnorme.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TKS § 355 p. 2 ja § 354 lg 2 tsiviilkolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Tallinna Linnakohtu 6. oktoobri 1993 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samasse

kohtusse.

Kautsjon 5000 (viis tuhat) krooni tagastada Tootjate Ühistule "Majak".

Eesistuja J. Odar

Liikmed: H. Jõks, T. Vernik