III-2/1-3/95 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedhageja esindaja vandeadvokaat H. Otti ja kostja esindaja vandeadvokaat A. Kulli osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil Tartus 23. jaanuaril 1995 hageja kassatsioonkaebuse alusel
Legislator headnote
AI generatedIII-2/1-3/95 · Riigikohus: Otti ja kostja esindaja vandeadvokaat A. Kulli osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil Tartus 23. jaanuaril 1995 hageja kassatsioonkaebuse alusel
Full text
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
30. jaanuar 1995
Tsiviilasi nr. II-2/1-3/95
Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus:
eesistuja: J. Odar
liikmed: H. Jõks ja T. Vernik
hageja esindaja vandeadvokaat H. Otti ja kostja esindaja vandeadvokaat A. Kulli osavõtul
vaatas läbi avalikul kohtuistungil Tartus 23. jaanuaril 1995 hageja kassatsioonkaebuse alusel
Tallinna Ringkonnakohtu 12. oktoobri 1994 otsuse Aktsiaseltsi Pärnu Kaubabörs hagis
Aktsiaseltsi Salberg vastu mitteeluruumist väljatõstmiseks.
Poolte vahel oli sõlmitud 21. juulil 1992 ühise tegutsemise leping, mille järgi hageja andis tema
kasutuses rendilepingu alusel olevast hoonest Pärnus, Rüütli 40 kostja kasutusse kaupluseruumid
pindalaga 135,8 m2 .
25. aprillil 1994 esitatud hagis palus AS Pärnu Kaubabörs lepingu lõpetada, kuna AS Salberg ei
täitnud lepingutingimusi.
3. augustil 1994 muutis hageja hagi alust ning palus kostja välja tõsta Rüütli 40 asuvatest ruumidest,
sest AS-l Salberg puudus 21. juulil 1992 õigus- ja teovõime mistahes lepingu sõlmimiseks. AS-i
Salberg ei olnud lepingu sõlmimise päeval olemas, talle anti asutamisluba 24. juulil 1992 ja
registreeriti ta 3. augustil 1992.
Pärnu Linnakohtu 8. augusti 1994 otsusega tunnistati AS-i Salberg valdus Rüütli 40 ruumidele
ebaseaduslikuks.
Tallinna Ringkonnakohtu 12. oktoobri 1994 otsusega tühistati linnakohtu otsus ja AS-i Pärnu
Kaubabörs hagi AS-i Salberg vastu jäeti rahuldamata.
Ringkonnakohtu otsuse motiivide kohaselt kirjutas K.Treuberg 21. juulil 1992 lepingule alla kui
füüsiline isik tegutsedes kostja esindajana. AS Salberg registreeriti 3. augustil 1992. Vaidlustatud
tehingu kiitsid mõlemad pooled heaks ja püüdsid lepingutingimusi täita. Alles lõplikus hagis kaks
aastat peale lepingu sõlmimist vaidlustas hageja kostja nimel tegutsenud isiku volitused.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 103 sätestab, et tehing, mille teise isiku nimel on teinud isik, kellel
ei olnud volitust või kes volituse piire ületas, on tühine. Kui isik, kelle nimel 1. lõikes nimetatud
tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab, on tehing kehtiv algusest peale. Sama oli sätestatud ka lepingu
sõlmimise ajal kehtinud TsK §-s 66.
Kassatsioonkaebuses palub AS Pärnu Kaubabörs ringkonnakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus
otsus ja hagi rahuldada. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et Tsiviilseadustiku üldosa seaduse
§ 103 käsitleb tehingu heakskiitu isiku poolt, kes tehingu tegemise ajal eksisteeris ning kellel oli
tehingu tegemise ajal seaduses ettenähtud õigus- ja teovõime, ilma nende tunnusteta pole ka isikut.
AS-i Salberg ei olnud 21. juulil 1992 olemas ja ei saa rääkida ka AS-i Salberg poolt hilisemast
tehingu heakskiitmisest. Kohus on seadust vääralt kohaldanud.
Vastuses kassatsioonkaebusele leiab kostja esindaja, et ringkonnakohus on seadust õigesti
kohaldanud. Kui isikul puudus tehingu teostamise ajal volitus, kuid hiljem on tehing mõlema
lepingupoole poolt heaks kiidetud, siis kehtib see leping algusest peale. Hageja ja kostja on mõlemad
kaks aastat heauskselt lepingut täitnud ja selle tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks puudub
alus.
Tsiviilkolleegiumi istungil jäid pooled oma seisukohtade juurde.
Tsiviilkolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks
puudub alus.
TsK § 438 lg. 1 kohaselt kohustuvad pooled ühise tegutsemise lepingu järgi ühiselt tegutsema ühise
majandusliku eesmärgi saavutamiseks.
Ringkonnakohus märgib otsuses õigesti, et AS Pärnu Kaubabörsi ja K. Treubergi (füüsiline isik)
vahel 21. juulil 1992 sõlmitud lepingu võtsid täitmiseks ja kiitsid heaks mõlemad pooled peale 3.
augustit 1992, kui registreeriti AS Salberg. AS Salberg oli sel ajal loomisel kui K. Treuberg tema
nimel lepingu sõlmis ja hiljem AS Salbergi juhina seda täitma asus.
Lepingulise suhte olemasolu poolte vahel võttis omaks ka hageja kohtusse pöördumisel
hagiavalduses, kus ta nõudis lepingu lõpetamist. Lõpetada saab lepingut, mis oli sõlmitud. Vaidlust
lepingu olemasolu üle ei ole.
Arvestades seda, et tehingu tegemise ajal oli AS Salberg loomisel, on ringkonnakohus selles asjas
õigesti kohaldanud TsÜS § 103 lg. 1, 2 sätteid, mis on analoogilised TsK §-ga 66 ja märkinud, et
vaidlustatud tehingu kiitsid heaks mõlemad pooled ja püüdsid lepingut täita nagu oli kinnitanud ka
AS Pärnu Kaubabörsi esindaja. Leping toimis poolte vahel 1992.a. augustist saadik ja alles 25. aprillil
1994.a. esitati hagi selle lõpetamiseks.
Arvestades eeltoodut ja juhindudes TKS § 346 p. 1 tsiviilkolleegium
o t s u s t a s :
Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 12. oktoobri 1994 otsus ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
Eesistuja J. Odar
Liikmed H. Jõks, T. Vernik