III-1/3-2/95 · Riigikohus

III-1/3-2/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Herbert LINDMÄE ja Peeter VAHER

vaatas Tartus 24. jaanuaril 1995.a. avalikul kohtuistungil läbi

kriminaalasja J. L. süüdistuses VNFSV KrK § 581a ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 19. aprilli

1943.a. seadluse "Nõukogude tsiviilelanike ja vangilangenud punaarmeelaste tapmises ja piinamises

süüdiolevate saksa fasistlike kurjategijate, nõukogude kodanikest spioonide ja kodumaareetjate ning

nende abistajate karistusmääradest" § 2 järgi süüdimõistetu tütrepoja T. P. avalduse alusel kohtuvea

parandamiseks Tallinna garnisoni sõjatribunali 16. aprilli 1945.a. otsuses.

Kohtuistungist võtsid osa protsessiosalistena Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS ja kohtuvea

parandamiseks avalduse esitaja T. P.

Tallinna garnisoni sõjatribunali 16. aprilli 1945.a. otsusega mõisteti J. L. süüdi ja karistati VNFSV KrK

§ 581 a ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 19. aprilli 1943.a. seadluse "Nõukogude tsiviilelanike ja

vangilangenud punaarmeelaste tapmises ja piinamises süüdiolevate saksa fasistlike kurjategijate, nõukogude

kodanikest spioonide ja kodumaareetjate ning nende abistajate karistusmääradest" § 2 järgi kuritegude

kogumi eest 20-aastase sunnitööga ühes õiguste kaotusega 5. aastaks ja kogu vara konfiskeerimisega.

Karistuse kandmise alguse ajaks loeti 28. oktoober 1944.a.

Kohtuotsuse järgi tunnistati J. L. süüdi sellest, et tema 1941.a. juulikuus, kuuludes metsavendade bandesse,

varjas ennast nõukogude võimu eest kuni Eesti okupeerimiseni Saksa vägede poolt. 1941.a. septembrikuus

astus J. L. vabatahtlikult relvaformeeringusse "O" ja teenis selles reamehena 1944.a. septembrikuuni. 1941.a.

augustikuus osales J. L. nõukogude inimeste areteerimisel, peksis vahialust A. S. ja mõnitas vange. 1944.a.

septembrikuus osales J. L. "O" poolt korraldatud haarangutes.

T. P. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks oma vanaisa J. L. rehabiliteerimist talle NSVL Ülemnõukogu

Presiisiumi 19. aprilli 1943.a. seadluse "Nõukogude tsiviilelanike ja vangilangenud punaarmeelaste tapmises

ja piinamises süüdiolevate saksa fasistlike kurjategijate, nõukogude kodanikest spioonide ja kodumaareetjate

ning nende abistajate karistusmääradest" § 2 järgi süüksarvatud tegudes.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse,

milles ta ei toetanud avaldust kohtuvea parandamiseks,

t u v a s t a s:

J. L. tegevus enda varjamisel 1941.a. juulikuus nõukogude võimu eest ja tema osalemine metsavendluses,

samuti kuulumine vabatahtlikult relvaformeeringusse "O" oli võitluseks Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja

Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu. Omakaitse liikmena täitis J. L. nõukogudemeelsete isikute arreteerimisel

talle sõjaolukorras antud käsku, mis tuli täita vastuvaidlematult. Nendes J. L. VNFSV KrK § 581 a järgi

süüksarvatud tegudes on ta vastavalt Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt

represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-le 2 lg.1 p.1 loetud

rehabiliteerituks.

J. L. süüdimõistmisel NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 19. aprilli 1943.a. seadluse "Nõukogude

tsiviilelanike ja vangilangenud punaarmeelaste tapmises ja piinamises süüdiolevate saksa fasistlike

kurjategijate, nõukogude kodanikest spioonide ja kodumaareetjate ning nende abistajate karistusmääradest"

§ 2 sätete kohaldamine põhineb tunnistaja täpsustamata väidetel ja oletusel, et vangistatud tsiviilisiku

peksjaks oli J. L. See oletus on vastuolus teise tunnistaja ütlustega. Seega ei ole kriminaalasjas tõendatud J.

L. süü Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud

isikute rehabiliteerimise kohta" §-s 3 sätestatud tsiviilisikutele üliraskete või raskete kehavigastuste tahtlikus

tekitamises või nende piinamises, mis välistaks tema rehabiliteerimise.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p.3; 65 lg.3 , ja 779 , KmK §-st 5 lg.1 p.2, samuti Eesti Vabariigi 19. veebruari

1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-st

5 lg.1, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Tallinna garnisoni sõjatribunali 16. aprilli 1945.a. otsus J. L. süüdimõistmises NSVL

Ülemnõukogu Presiidiumi 19.aprilli 1943.a. seadluse "Nõukogude tsiviilelanike ja vangilangenud

punaarmeelaste tapmises ja piinamises süüdiolevate saksa fasistlike kurjategijate, nõukogude

kodanikest spioonide ja kodumaareetjate ning nende abistajate karistusmääradest" §2 järgi ning

lõpetada kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

2. Rehabiliteerida J. L. talle NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 19. aprilli 1943.a. seadluse "Nõukogude

tsiviilelanike ja vangilangenud punaarmeelaste tapmises ja piinamises süüdiolevate saksa fasistlike

kurjategijate, nõukogude kodanikest spioonide ja kodumaareetjate ning nende abistajate

karistusmääradest" § 2 järgi süüksarvatud tegudes ühes sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega.

3. T. P. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

4. Kohtuotsuse alusel väljastada T. P. J. L. rehabiliteerimistunnistus.

Riigikohtu otsus jõustub 24. jaanuaril 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Riigikohtunikud Jüri Ilvest, Herbert Lindmäe, Peeter Vaher