III-1/1-4/95 · Riigikohus

III-1/1-4/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Jüri RÄTSEP ja Peeter VAHER

vaatas Tartus 24. jaanuaril 1995.a. avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

D. R. süüdistuses KrK § 139 lg.2 p.1,2 ja 3 järgi ning

A. K. süüdistuses KrK §-de 197 lg.2 p.2, 139 lg.2 p.1,2 ja 3, 140 lg.2 p.3

järgi süüdimõistetu D. R. ja A. K. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi LUKASe kassatsioonkaebuste

alusel.

Protsessiosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS.

Kriminaalasja materjalidest

n ä h t u b:

D. R. on süüdi tunnistatud Tartu Linnakohtu 07. aprilli 1994.a. otsusega KrK § 139 lg.2 p. 1,2 ja 3 järgi ning

karistatud 1 aasta ja 6 kuu vabadusekaotusega poolkinnises vanglas.

Süüdi tunnistati ta selles, et ööl vastu 07.03.1993.a. koos kaaslastega pani toime salajase varguse Tartus, X

tn. 20 asuvast kauplusest, tekitades materiaalse kahju 10573 krooni ulatuses.

Lisaks sellele D. R ööl vastu 25.02.1993.a. tungis koos A. I. aktsiaseltsi "G." sööklasse Tartus, Y tn. 35, kust

varastas toiduaineid 3146 krooni ulatuses.

Tartu Linnakohtu 07. aprilli 1994.a. otsusega on süüdi tunnistatud A. K. KrK § 197 lg.2 p.2 järgi ja

karistatud rahatrahviga 50 päevamäära (500 krooni), § 139 lg.2 p.1,2 ja 3 järgi ning karistatud

vabadusekaotusega 1 aastaks tingimisi KrK § 47 alusel 2- aastase katseajaga. Süüdistuses KrK § 140 lg.2 p.3

järgi mõistis linnakohus A. K. õigeks tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

A. K. tunnistati süüdi selles, et ta 23. 12. 1990.a. varastas sõiduautost esemeid 240 rubla väärtuses.

05.04.1991.a. A. K. koos kaaslastega ärandas Tartus sõiduauto VAZ-2102 ja 27. 12. 1992.a. tungis V. V.

korterisse Tartus, Z tn. 2-6a ja varastas sealt esemeid 8600 krooni väärtuses. Veel süüdistati A. K. 29. 05.

1991.a. Tartus Ž tänaval T. T. mopeedi "Stella" avalikus varguses, kuid selles süüdistuses mõistis Tartu

Linnakohus A. K. õigeks.

Tartu Linnakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse D. R. kaitsja vandeadvokaat H. MITT, kes taotles D. R.

mittevabaduskaotusliku karistuse mõistmist.

Veel esitas kohtuotsusele apellatsioonprotesti Tartu Prokuratuuri abiprokurör.

I. PAUKSTYS, kes taotles linnakohtu otsuse tühistamist A. K. õigeksmõistmise osas ning süüdimõistva

kohtuotsuse tegemist ja reaalse vabaduskaotusliku karistuse mõistmist.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. 11. 1994.a. otsusega tühistati Tartu Linnakohtu 07. 04.

1994.a. otsus osaliselt A. K. õigeksmõistmises KrK § 140 lg.2 p. 3 järgi ning talle mõistetud karistuse osas ja

mõisteti ta süüdi KrK § 140 lg.2 p.3 järgi ning karistati 1 aastase vabadusekaotusega. Süüdistuses KrK § 197

lg.2 p.2 järgi karistati A. K. 1 aasta vabadusekaotusega ja § 139 lg.2 p.1,2,3 järgi 2 aastase

vabadusekaotusega. KrK § 40 lg.1 alusel mõisteti A. K. lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 9 kuud

vabadusekaotust poolkinnises vanglas, millisest karistusest loeti ärakantuks eelvangistusaeg 9 kuud ja

ärakandmisele kuuluvaks loeti 2 aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas alates 11.04. 1994.a.

Ringkonnakohtu otsusele esitasid kassatsioonkaebused süüdimõistetu D. R. ja A. K. kaitsja vandeadvokaat

Aino-Eevi LUKAS.

D. R. oma kaebuses leiab, et talle on mõistetud liiga karm karistus ja taotleb tingimusliku karistuse

kohaldamist KrK § 47 sätete kohaldamisega.

A. K. kaitsja leiab, et ei ole tõendatud A. K. süü T. T. mopeedi varguses ja taotleb seetõttu ringkonnakohtu

otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks läbivaatamiseks samale kohtule.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. PÜSSI

arvamuse, milles ta taotleb Tartu Ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist

l e i d i s:

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses sisalduvad kohtu järeldused on kooskõlas

kriminaalasjas kindlaks tehtud faktiliste asjaoludega. Kohus on õigesti hinnanud kõiki tõendeid nende

kogumis vastavalt KmK § 50 mõttele.

A. K. poolt mopeedi hõivamise osas on ringkonnakohus uurinud kannatanu T. T. ja tunnistaja H. R. poolt

antud ütlusi linnakohtu istungil ja leidnud, et need on kooskõlas eeluurimisel antud ütlustega. A. K. on aga

andnud erinevaid ütlusi eeluurimisel, linnakohtu istungil ja ringkonnakohtu istungil, kusjuures oma ütluste

muutmist seletada ei oska. Seetõttu on ringkonnakohus põhjendatult lugenud A. K. ütlused

mitteusaldusväärseteks ja arvestanud otsuse tegemisel teisi tõendeid nende kogumis.

Karistuse mõistmisel on ringkonnakohus arvestanud, et A. K. pani toime kolm teise astme kuritegu, tema

suhtes on ka varem algatatud kriminaalasju varavastaste kuritegude eest, mis on lõpetatud seoses materjalide

üleandmisega alaealiste asjade komisjonile, ta on suunatud õppima Piusa Eriinternaatkooli.

Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus õigustatult leidnud, et A. K. tuleb karistada reaalse

vabadusekaotusega.

D. R. karistuse mõistmisel on Tartu Linnakohus arvestanud, et ta pani toime kaks teise astme kuritegu, oli

alaealisena arvel Tartu Politseiprefektuuris seoses õigusrikkumistega ja suunatud õppima Piusa

Eriinternaatkooli, kust on korduvalt lahkunud ja 1991.a. jättis õpingud omavoliliselt pooleli.

Ringkonnakohus on leidnud, et D. R. mõistetud karistus tuleb jätta muutmata ja sellega nõustub ka

Riigikohus.

Seega on kohtud õigesti kohaldanud kriminaalseadust.

Juhindudes AKKS § 63 p.1 ja § 65 lg.3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. novembri 1994.a. otsus jätta muutmata.

2. D. R. ja A. K. kaitsja vandeadvokaat A.-E. LUKASe kassatsioonkaebused jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 24. jaanuaril 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Riigikohtunikud Jüri Ilvest, Jüri Rätsep, Peeter Vaher