III-2/1-1/95 · Riigikohus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

17. jaanuar 1995

Tsiviilasi nr. III-2/1-1/95

EV Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus:

eesistuja J. Odar

liikmed: T. Vernik ja H. Jõks

kostja AS Tabasalu JM esindaja vandeadvokaat V. Kaasiku osavõtul

vaatas avalikul kohtuistungil Tartus 09. jaanuaril 1995.a. läbi

AS Tabasalu JM esindaja vandeadvokaat V. Kaasiku kassatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu 24.08.1994.a. otsusele Ranna sovhoosi hagis AS Tabasalu JM vastu Tabasalu

Kaubanduskeskuse ostu - müügilepingu tühistamiseks.

Ostu - müügilepinguga 17.03.1993.a. müüs hageja kostjale 1,8 milj. krooni eest Tabasalu

Kaubanduskeskuse. Lepingu alusena on viidatud Ranna sovhoosi põllumajandusreformi komisjoni

otsusele 15.03.1993.a. Hageja nõudis TsK § -de 51; 52 ja 65 lg. 4 alusel ostu - müügilepingu

tühistamist järgmistel põhjustel:

1) müüjana on lepingule alla kirjutanud Ranna sovhoosi tolleaegne direktor K. Joakit, kelle abikaasa

on ostja aktsionär. Seega on K. Joakit müünud vara iseendale;

2) kaubanduskeskuse müük 1,8 milj. krooni eest on riigi ja ühiskonna huvide vastane, sest avaliku

enampakkumise teel müümisel on kaubanduskeskuse eest võimalik saada 6 - 7 milj. krooni;

3) eeltoodud põhjustel peatas reformikomisjoni 15.03.1993a. koosolekul osalenud riigi esindaja V.

Lind reformikomisjoni otsuse kaubanduskeskuse müümiseks loa andmise kohta. Seega oli keelatud

ostu - müügilepingu sõlmimine;

4) ostu - müügileping sõlmiti puuduliku reformikomisjoni otsuse alusel. Reformikomisjoni koosoleku

protokollile ei ole alla kirjutanud komisjoni esimees J. Vunn. "Põllumajandusreformi komisjoni

põhimääruse" (edaspidi - Põhimäärus) p. 25 lg. 3 kohaselt peab otsusel olema komisjoni esimehe või

tema asetäitja allkiri.

Harju Maakohtu otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohus leidis, et AS -i poolt vara omandamisel ei

muutunud aktsiate nominaalväärtus ega suurenenud aktsionär J. Joakiti vara. Seega ei suurenenud ka

K. Joakiti ja J. Joakiti ühisvara ning K. Joakit pole sõlminud lepingut iseendaga.

Väide, et kaubanduskeskuse oleks võinud müüa kõrgema hinnaga ja selle arvelt kustutada majandi

võlgasid, on oletuslikku laadi. AS -i Ehitusekspert hinnangud on ilmselt tendentslikud (hageja

tellimisel antud hinnangus on kaubanduskeskuse hinnaks 6 milj. krooni, kostja tellimisel antud

hinnangus 2,3 milj. krooni) ja nendesse suhtub kohus kriitiliselt.

EV Põllumajandusministeeriumi 24.04.1992.a. käskkirjaga nr. 71 on V. Lind nimetatud riigi

esindajaks Ranna sovhoosi reformikomisjoni kehtestatud korda rikkudes, kuna käskkirjas pole

Riigivaraameti märget riigi esindaja kooskõlastamise kohta. Põhimääruse p. 9 kohaselt peab riigi

esindaja nimetama Põllumajandusministeeriumi ja EV Riigivaraameti ühisotsusega, "Riigi esindaja

põhimääruse" p. 2 kohaselt nimetab riigi esindaja Põllumajandusministeerium kooskõlastatult EV

Riigivaraametiga. 17.03.1993.a. vormistatud eriarvamuses ostu - müügilepingu peatamise kohta pole

V. Lind viidanud konkreetsele seadusele, kuigi seda nõuab Põhimääruse p. 26. Seadus ei sätesta,

millal peab põllumajandusreformi käigus vara müüma oksjonil. Järelikult ilma oksjonita müük ei

olnud seaduste ega normatiivaktidega vastuolus. Seega V. Lind ei omanud volitusi riigi esindajana

tegutsemiseks ja kui olekski omanud, oleks ta ületanud oma volituste piire. Väide, et

reformikomisjoni otsus on komisjoni esimehe poolt alla kirjutamata ja kehtetu, on ümber lükatud

reformikomisjoni õiendiga 12.10.1993.a., milles tõendatakse, et 15.03.1993.a. protokoll on alla

kirjutatud. Hagiavaldusele lisatud protokolli fotokoopial esimehe allkiri puudub, kuid koopiast ei

selgu, millal on see tehtud ja koopia on kinnitamata.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium oma 24.08.1994.a. otsusega rahuldas hageja

apellatsioonkaebuse ja tühistas Tabasalu Kaubanduskeskuse ostu - müügilepingu. Kohtuotsuse

kohaselt küll puuduvad usaldusväärsed tõendid, et V. Lind oleks riigi esindajaks nimetatud

Põllumajandusministeeriumi ja Riigivaraameti ühisotsusega, kuid reformikomisjon aktsepteeris tema

volitusi ja ta osales komisjoni koosolekuil kui riigi esindaja. Põhimääruse p. 26 alusel oli tal õigus

peatada reformikomisjoni otsuse täitmine ja seda ta tegigi. Reformikomisjon müüdava objekti hinda

kindlaks ei teinud, rääkimata müügist enampakkumisel. Seega võisid olla kahjustatud sovhoosi

töötajate ja võlausaldajate huvid (ENSV TsK § 52; EV TsS ÜS § 66).

AS Tabasalu JM esindaja kassatsioonkaebuses palutakse Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

otsus tervikuna tühistada ja asjas menetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt ei omanud V. Lind volitusi

tegutsemiseks reformikomisjonis riigi esindajana, kuna Põllumajandusministeeriumi käskkirjal nr. 71

24.04.1992.a. puudub EV Riigivaraameti juriidiline kooskõlastus. Selline kooskõlastus on aga

Põllumajandusministeeriumi käskkirjal nr. 91 21.05.1992.a., millega riigi esindajateks Ranna

sovhoosi reformikomisjoni on nimetatud hoopis teised isikud: A. Pragi ja P. Ühtegi. Sama

käskkirjaga piiritleti ka nende volitused reformikomisjonis vastavalt Põhimääruse p. -le 10.

Käskkirjas nr. 71 24.04.1992.a., millega Ranna sovhoosi reformikomisjoni nimetati V. Lind ja M .

Pajo, seda tehtud ei ole. Juriidilist tähtsust ei oma see, et reformikomisjon aktsepteeris V. Linnu

volitusi. Reformikomisjon ei ole pädev asendama EV Riigivaraameti funktsioone ega tühistama EV

Riigivaraametiga kooskõlastatud EV Põllumajandusministeeriumi käskkirja nr. 91.

Oma soovi peatada reformikomisjoni otsus on V. Lind märkinud alles 17.03.1993.a., seega samal

päeval, kui sõlmiti ostu - müügileping ja lepingu pooled ei saanud enne lepingu sõlmimist sellisest

peatamisest teada.

Kohus on hagi rahuldanud TsK § 52 ja TsS ÜS § 66 alusel. Viimane säte ei olnud kohtuotsuse

tegemise ajaks veel jõustunudki ja TsK § 52 osas pole tõendatud, et tehing oleks teostatud riigi ja

ühiskonna huvide vastaselt, rääkimata sellise tehingu teostamise teadlikkusest. ENSV TsK § 52 ei ole

rakendatav, kui huvid vaid võisid olla kahjustatud. Tallinna Ringkonnakohtu otsus põhineb oletustel

objekti ostu - müügi hinna kohta. Hind ei oma asjas ka formaaljuriidilist tähendust, kuna tehing

vastab seda reguleeriva seadusakti nõuetele.

Kassatsioonkaebuse vastuses peetakse Tallinna Ringkonnakohtu otsust õigeks ning palutakse kaebus

rahuldamata ja kohtuotsus muutmata jätta.

Kolleegium leidis, et kohtuotsus kuulub tühistamisele TKS § 347 p. 1 ja p. 2 alusel materiaalõiguse

normi väära kohaldamise ning protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Põllumajandusreformi komisjoni põhimääruse p. 9 ja Riigi esindaja põhimääruse p. 2 kohaselt

nimetati riigi esindaja reformikomisjoni EV Põllumajandusministeeriumi ja EV Riigivaraameti poolt.

Ringkonnakohus leidis, et puuduvad usaldusväärsed tõendid V.Linnu nimetamise kohta

reformikomisjoni liikmeks eeltoodud organite ühisotsusega. Seega puudus ringkonnakohtul seaduslik

alus omistada V.Linnule riigi esindaja volitused alusel, et ta osales reformikomisjoni koosolekuil riigi

esindajana ning reformikomisjon tema volitusi aktsepteeris. Need kaks asjaolu ei oleesinduse

tekkimise aluseks. Ringkonnakohus pole aga tuvastanud, kas EV Riigivaraamet või tema

õigusjärglane on V.Linnu tegevuse Ranna sovhoosi reformikomisjonis hiljem heaks kiitnud või mitte.

Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu asjaolusid ja pole viidatud seadusele, mis võis olla ostu-

müügilepingu tühistamise aluseks TsK § 52 järgi. Kohtu oletus sovhoositöötajate ja võlausaldajate

huvide võimaliku kahjustamise kohta selliseks aluseks ei ole. Esitades hagi TsK § -de 51 ja 52 alusel

on hageja oma nõuet põhjendanud ka sellega, et kaubanduskeskus müüdi hinnaga 1,8 milj. krooni,

kuigi avalikul enampakkumisel oleks ta hind 6-7 milj. krooni. Hageja esindaja taotlus ehitustehnilise

ekspertiisi määramiseks jäeti Harju Maakohtu 18.01.1994 istungil motiveerimatult rahuldamata ja

kohtud kaubanduskeskuse hinda kindlaks ei teinud.

Asjas olevad AS-i "Ehitusekspert" hinnangud ei ole TKS § 87 kohaselt eksperdi arvamuseks kui

tõendiks. Kohtu poolt ei määratud eksperti ja küsimuste ringi eksperdile ( TKS §-d 129, 130 ).

Eksperdi õigusi ja kohustusi ning vastutust eksperthinnangu andnud isikutele selgitatud ei ole. (TKS

§-d 178, 131, 132, 134). Tõendiks pole ka asjas olev reformikomisjoni koosoleku protokoll nr.24

15.03.1993, kuna protokolli ärakiri on tõestamata. ( TKS § 117 lg.1). Selles protokollis on fikseeritud

kaubanduskeskuse müügiks loa andmise käik.

Juhindudes TKS §-st 346 p.2 kolleegium

o t s u s t a s :

Tallinna Ringkonnakohtu 24. augusti 1994 otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale

kohtule teises koosseisus.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada AS-le Tabasalu JM kassatsioonkautsjon 200 ( kakssada ) krooni.

Eesistuja : J. Odar

Liikmed : T. Vernik, H. Jõks