III-3/1-19/94 · Riigikohus

III-3/1-19/94

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartu, 13. jaanuar 1995. a.

Riigi Politseiameti kassatsioonkaebuse läbivaatamine turvalitsentsi väljaandmisest keeldumise

asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

12. jaanuaril 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi Riigi Politseiameti kassatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 24. oktoobri 1994. a. otsusele haldusasjas nr. II-3/154/94

turvalitsentsi väljaandmisest keeldumise asjas.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Riigi Politseiameti esindajad Riigi Politseiameti

õigusosakonna töötaja Enno Loonurm ja välipolitsei büroo lubade ja litsentsiosakonna töötaja Ilmar

Tuberik ning Kaitseliidu Fondi esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi. Juures oli

halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Esitatud materjalidest

n ä h t u b :

26. juulil 1994. a. esitas Kaitseliidu Fond Tallinna Halduskohtule kaebuse Riigi Politseiameti

peadirektori 28. juuni 1994. a. otsusele turvalitsentsi väljaandmisest keeldumise kohta nimetatud

fondi poolt moodustatavale Kaitseliidu Korrakaitsekeskuse Aktsiaseltsile. Politseiameti peadirektori

28. juuni 1994. a. kirjast korrakaitsekeskuse aktsiaseltsi juhatusele nähtub, et turvalitsentsi

väljaandmisest keeldumise õiguslikuks aluseks peab politseiameti peadirektor Turvateenistuse

seaduse § 1 lg 3, kuna see aktsiaselts kuuluvat sisuliselt kaitsejõudude koosseisu. Tallinna

Halduskohus otsustas 2. septembril 1994. a. jätta Kaitseliidu Fondi kaebuse rahuldamata samal

motiivil, mille alusel keeldus turvalitsentsi väljaandmisest politseiameti peadirektor.

9. septembril 1994. a. esitas Kaitseliidu Fond Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse,

selgitades, et Kaitseliidu Fond ja korrakaitsekeskuse aktsiaselts pole kaitsejõudude osa ning seepärast

on turvalitsentsi väljaandmisest keeldumine Turvateenistuse seaduse § 1 lg 3 alusel ekslik. Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegium otsustas 24. oktoobril 1994. a. kaebuses toodud motiivil tühistada

Tallinna Halduskohtu 2. septembri 1994. a. otsuse ja tunnistada politseiameti peadirektori keeldumise

turvalitsentsi väljaandmisest seadusevastaseks.

21. novembril 1994. a. esitas Riigi Politseiamet kassatsioonkaebuse, paludes tühistada Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 24. oktoobri 1994. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Riigi Politseiamet põhjendab kassatsioonkaebust

Turvateenistuse seaduse § 1 lg 3 eksliku tõlgendamisega Tallinna Ringkonnakohtu poolt, kes, asudes

seisukohale, et Kaitseliidu Korrakaitsekeskuse AS ja selle aktsiaseltsi asutanud Kaitseliidu Fond ei

ole kaitsejõudude osa, tegi sellest ebaõige järelduse, et turvalitsentsi väljaandmisest keeldumine

Turvateenistuse seaduse § 1 lg 3 alusel on seadusevastane. Kassaator väidab, et "Turvateenistuse

seaduse mõttega ei sobi kokku printsiip, et kaitsejõud või politsei moodustavad mingi fondi, et selle

kaudu hakata tegelema selliste valdkondadega, millistega muidu tegeleda ei tohiks."

Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

Turvateenistuse seaduse § 1 lg 1 sätestab, et see seadus reguleerib turvaettevõtlust ja

sisevalveteenistust. Sama seaduse §-st 1 lg 3 tuleneb, et seadus ei käsitle kaitsejõudude ja politsei

teenistusalast valvetegevust. Asjaolu, et nimetatud seaduse reguleerimisalaks pole kaitsejõudude ja

politsei teenistusalane valvetegevus, ei saa olla juriidiliseks aluseks turvalitsentsi väljaandmisest

keeldumisel neile subjektidele, sest seaduse sellest sättest ei tulene keeld kaitsejõudude ja politsei

turvaettevõtluseks. Seepärast on vaidlus Kaitseliidu Fondi kuulumisest kaitsejõudude hulka asjasse

mittepuutuv.

Turvalitsentsi väljaandmise ja sellest keeldumise otsustamise üldalused on sätestatud Turvateenistuse

seaduse §-s 10 lg 2: turvalitsents antakse, kui on tuvastatud, et taotlejal on seaduslikuks ja

nõuetekohaseks turvateenuste osutamiseks või turvaülesannete täitmiseks piisavalt vahendeid,

teadmisi, oskusi, kogemusi ja personali. Antud asja sisulisel läbivaatamisel tuleb samuti arvestada

Turvateenistuse seaduse §-des 8 ja 5 sätestatud turvaettevõtluse piirangutega. Turvatöötajana ei ole

õigust töötada isikul, kes on kaitseväe teenistuses. Kaitseliit on küll kaitsejõudude osa, kuid mitte

kaitseväe osa. Sellest järeldub, et kaitseliitlane võib olla turvatöötaja, sest ta pole kaitseväe

teenistuses. Turvaettevõttel, samuti turvatöötajal, ei ole aga õigust täita riigikaitse võimkonda

kuuluvaid funktsioone.

Tallinna Ringkonnakohtu otsus antud asjas kuulub tühistamisele, sest kohus on otsuse teinud ekslikul

motiivil, omistades Turvateenistuse seaduse §-le 1 lg 3 vale tähenduse. Samuti pole kohus selgitanud,

kas halduskohtusse kaebuse esitamise aluseks on antud asjas õigusakt või toiming. Õigusakti, millega

keeldutakse turvalitsentsi väljaandmisest, kohtutoimikutes ei ole. Politsei peadirektori 28. juuni

1994. a. kirjas märgitud Politseiameti litsentsikomisjoni istungi protokolli esitamist pole kohus

nõudnud. Selgitamata on turvalitsentsi väljaandmisest keeldumise sisulised alused.

Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks Viru Ringkonnakohtule, sest Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi liikmed on selle haldusasja lahendamisest osa võtnud.

Rahuldamata jääb Kaitseliidu Fondi poolt kohtuistungil esitatud taotlus kohtukulude hüvitamiseks

kassatsioonimenetluses. HKS § 69 lg 1 kohaselt on kohtukulude hüvitamine võimalik üksnes kaebuse

esitaja palvel kaebaja kasuks. Kassatsioonimenetluses pole Kaitseliidu Fond kaebuse esitaja.

Eelosundatud põhjustel ja juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a s :

Rahuldada Riigi Politseiameti kassatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Ringkonnakohtu

24. oktoobri 1994. a. kohtuotsus haldusasjas nr. II-3/154/1994 ning saata asi uueks

läbivaatamiseks Viru Ringkonnakohtule.

Tagastada Riigi Politseiametile kautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni.

Määrus jõustub teatavaks tegemisest 20. jaanuaril 1995. a.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann