III-4/1-12/94 · Riigikohus

III-4/A-12/94

O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 11. jaanuaril 1995.a.

Tallinna Halduskohtu taotluse, tunnistada "Välismaalastele elamis- ja töölubade väljaandmise

ja pikendamise eeskirjade" punkt 40 kehtetuks, läbivaatamine

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium koosseisus eesistuja Rait Maruste, liikmed Tõnu Anton,

Lea Kalm, Jaano Odar ja Jüri Põld, vaatas

21. detsembri 1994.a. kohtuistungil

õiguskantsler Eerik-Juhan Truuvälja osavõtul ning kolleegiumi sekretäri Kerdi Raua juuresolekul

läbi Tallinna Halduskohtu 26. oktoobri 1994.a. otsuses sisalduva taotluse, tunnistada siseministri

3. veebruari 1994.a. määrusega nr. 3 kinnitatud "Välismaalastele elamis- ja töölubade väljaandmise ja

pikendamise eeskirjade" punkt 40 kehtetuks.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile esitatud materjalidest

n ä h t u b:

Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Põhja-Tallinna osakond keeldus 5. juuli 1994.a. otsusega

andmast V. Sidorkinile elamis- ja tööluba. Loa andmata jätmist põhjendati siseministri 3. veebruari

1994.a. määrusega nr. 3 kinnitatud "Välismaalastele elamis- ja töölubade väljaandmise ja

pikendamise eeskirjade" (edaspidi - Eeskirjad) punktiga 40, mis sätestab: "Välismaalased, kes on

Eestis sisse kirjutatud endise NSV Liidu seaduste alusel tööandja kaadriosakonda või muule

mitteelamispinnale, võrdsustatakse taotlejatega väljastpoolt Eestit juhul, kui nad enne antud

sissekirjutust ei omanud alalist sissekirjutust Eestis." V. Sidorkinil oli alates 1975. aastast, mil ta

pärast Tallinna Merekooli lõpetamist suunati tööle, sissekirjutus praeguse RAS Ookean

kaadriosakonna järgi. Varem tal alalist sissekirjutust Eestis ei olnud. Riigi Kodakondsus- ja

Migratsiooniameti Põhja-Tallinna osakond selgitas V. Sidorkinile, et ta saab elamisluba taotleda Eesti

välisesinduse kaudu.

V. Sidorkin pöördus Tallinna Halduskohtusse, leides, et Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooni-ameti

Põhja-Tallinna osakonna 5. juuli 1994.a. otsus on ebaõige ja tuleb tunnistada seadusevastaseks, kuna

ta on Eestis elanud alates 1975. aastast kaadriosakonnajärgse alatise sissekirjutuse alusel ega ole

säilitanud mingit sidet endise elukohaga Venemaal.

Tallinna Halduskohtu kohtunik S. Tromp otsustas 26. oktoobril 1994.a. haldusasjas nr. I-3-321/94

rahuldada V. Sidorkini kaebuse ning tunnistas Eeskirjade punkti 40 põhiseadusevastaseks, jättes selle

sätte kohaldamata. V. Sidorkini kaebuse rahuldamist põhjendati Tallinna Halduskohtu otsuses sellega,

et tema sissekirjutus oli passiandmete järgi alatine, et selleaegsete eeskirjade järgi ei saanud sellist

sissekirjutust lugeda ajutiseks. Seepärast luges Tallinna Halduskohus V. Sidorkini enne 1. juulit

1990.a. Eestisse asunud ja jätkuvalt Eestis viibivaks välismaalaseks, kellel on vastavalt Välismaalaste

seaduse §-le 20 lg 2 õigus saada elamis- ja tööluba. "Välismaalaste elamis- ja töölubade väljaandmise

ja pikendamise eeskirjade" punkti 40 Põhiseaduse vastaseks tunnistamist põhjendati kohtuotsuses

sellega, et see säte "... on vastuolus Põhiseaduse § 10 sätestatud sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi

põhimõttega, mis on Eesti riigi õiguskorra aluseks. Õigusriigi printsiibi järgimine eeldab kodaniku

usalduse tagamist ja kindlustamist õiguse ja riigivõimu õiguspärasuse vastu."

Õiguskantsler leidis kohtuistungil, et Eeskirjade punkt 40 on põhiseadusevastane.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud õiguskantsleri sõnavõtu, põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegium

l e i d i s :

I Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 3 lg 2 kohaselt ei lahenda Riigikohus

põhiseaduslikkuse järelevalve korras neid õigusvaidlusi, mis kuuluvad vastavalt seadusele teiste

kohtute pädevusse. Tulenevalt Halduskohtumenetluse seadustiku §-dest 3 ja 4 kuulub V. Sidorkini

ning Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Põhja-Tallinna osakonna vaidlus lahendamisele

halduskohtu poolt. Seega ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium õigustatud kontrollima, kas

Tallinna Halduskohus lahendas haldusasja õigesti. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

kontrollib õigustloovate aktide vastavust Põhiseadusele ja seadusele.

II Eeskirjade punkti 40 sisu ei ole vastuolus Põhiseaduse §-ga 10 nendel motiividel, mis on esitatud

Tallinna Halduskohtu 26. oktoobri 1994.a. otsuses.

III Tallinna Halduskohus ei ole osundatud sätte põhiseadusevastaseks tunnistamisel arvestanud, et

Põhiseaduse § 94 lg 2 kohaselt annab minister määrusi seaduse alusel ja täitmiseks. Halduskohus

pidanuks enne Eeskirjade punkti 40 põhiseadusevastaseks tunnistamist kontrollima, kas

Välismaalaste seadus või mõni teine seadus volitab siseministrit andma Eeskirju. Välismaalaste

seadus ja teised seadused ei volita ministrit andma määrust, millega kinnitati need eeskirjad.

Välismaalaste seaduse § 2, mille kohaselt selles seaduses sätestatud õiguslikke toiminguid teevad

Vabariigi Valitsuse volitatud riigiasutused, ei ole ministri määruse andmise aluseks. See säte volitab

Vabariigi Valitsust määrama riigiasutusi, kes annavad üksikakte või teevad muid individuaalse

iseloomuga toiminguid.

Siseministri 3. veebruari 1994.a. määruses nr. 3, millega kinnitati Eeskirjad, märgitakse, et selle

määruse andmise aluseks on Vabariigi Valitsuse 21. septembri 1993.a. määrusega nr. 288 kinnitatud

"Välismaalastele elamis- ja töölubade andmise korra" punkt 1. Selle sätte algse redaktsiooniga

kehtestati, et elamis- ja töölubade väljaandmise ja pikendamise eeskirjad kinnitab

Sotsiaalministeerium. Vabariigi Valitsuse 19. oktoobri 1993.a. määrusega nr.319 anti nende eeskirjade

kinnitamine Siseministeeriumi pädevusse.

Vabariigi Valitsuse õigus kehtestada määrusega välismaalastele elamis- ja töölubade andmise kord

tuleneb Välismaalaste seaduse §-dest 9 lg 2 ja 3, 12 lg 5 ja 21 lg 1. Välismaalaste seadus aga ei anna

Vabariigi Valitsusele õigust volitada siseministrit andma määrusi selle seaduse täitmiseks. Seega on

siseministri 3. veebruari 1994.a. määrusega nr. 3, millega kinnitati Eeskirjad, antud pädevust ületades.

Kuna siseministri 3. veebruari 1994.a. määrus on antud pädevust ületades, siis on määrus ja sellega

kinnitatud Eeskirjad iseenesest vastuolus Põhiseaduse §-ga 94 lg 2. Seetõttu polnud Tallinna

Halduskohtul vaja anda õiguslikku hinnangut Eeskirjade punkti 40 sisu seaduslikkuse kohta.

Õigusakti vastuvõtmiseks ettenähtud korra rikkumine toob kaasa akti mitteõiguspärasuse.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 4 lg 3 kohaselt lahendab Riigikohus

õigusaktide ja välislepingute Põhiseadusele ja seadustele vastavust üksnes taotluses soovitud ulatuses.

Käesoleval juhul tähendab ulatuse nõude järgimine seda, et Riigikohus annab kohtuotsuse

resolutiivosas hinnangu üksnes sellele, kas Eeskirjade punkt 40 on antud kooskõlas Põhiseadusega.

Eeltoodust lähtudes ning juhindudes Põhiseaduse §-st 152 lg 2 ja Põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seaduse §-st 19 lg 1 p. 2 põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

o t s u s t a b :

Rahuldada Tallinna Halduskohtu 26. oktoobri 1994.a. otsuses sisalduv taotlus ja tunnistada

kehtetuks siseministri 3. veebruari 1994.a. määrusega nr. 3 kinnitatud "Välismaalastele elamis-

ja töölubade väljaandmise ja pikendamise eeskirjade" punkt 40.

Otsus jõustub kuulutamisest, on lõplik ega kuulu edasikaebamisele.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees

Rait Maruste