III-1/1-2/95 · Riigikohus

III-1/1-2/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Riigikohtu kriminaalkolleegium, koosseisus Jüri ILVEST, Jüri RÄTSEP ja Peeter VAHER vaatas Tartus

10. jaanuaril 1995.a. avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja

R. U. süüdistuses KrK § 78" lg 2 järgi Riigiprokuratuuri prokuröri kassatsioonprotesti alusel Tartu

Ringkonnakohtu 9. novembri 1994.a. otsuse peale.

Protsessiosalistena võtsid kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo VEE, süüdimõistetu R. U. ja

tema kaitsja vandeadvokaat Marge TAMME.

R. U. tunnistati Jõgeva Maakohtu 25. augusti 1994.a. otsusega süüdi KrK § 78" lg 2 järgi selles, et ta

kutsealusena alates märtsist 1993.a. hoidub tahtlikult kõrvale kaitsejõudude tegevteenistusse ilmumisest ning

talle mõisteti karistuseks 4 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Maakohus lähtus käitumisele

õigusliku hinnangu andmisel ja karistusmäära valikul R. U. käitumislaadist ja isiksusetunnustest - tema

jätkuvalt ükskõiksest suhtumisest kaitsejõudude tegevteenistusse kutsumisest tulenevatesse kohustustesse.

Tartu Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustas süüdimõistetu karistuse karmuse.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium oma 9. novembri 1994.a. otsusega tühistas vaidlustatud Jõgeva

Maakohtu otsuse põhjendusel, et on kohaldatud ebaõiget kriminaalseadust. Ringkonnakohus on seostanud R.

U. käitumise KrK § 78" uue redaktsiooni kehtestamisega 1993.a. juunis ning leidnud, et R. U. sooritas

inkrimineeritavad teod sellest varem. Tegevteenistusest kõrvalehoidumise hindamisel on tõenditena

tähtsustatud vaid neid kirjalikke kutseid, milliseid sai R. U. isiklikult allkirja vastu kätte. Sellest lähtuvalt

tühistas apellatsioonikohus Jõgeva Maakohtu 25. augusti 1994.a. otsuse ning mõistis R. U. KrK § 78" järgi 2

kuud ja 14 päeva aresti ning luges selle kantuks.

Riigiprokuratuuri prokurör ei vaidlusta oma kassatsioonprotestis karistuse kergendamist, küll aga neid

põhimõtteid, millega Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tuletas õigusliku hinnangu R. U.

käitumisele. Rõhutatakse, et tõendite kogumi järgi oli R. U. kuni tema kriminaalvastutusele võtmiseni

jätkuvalt teadlik sõjaväeteenistusse ilmumise kohustusest ning ta käitumine on käsitletav vältava kuriteona,

mille puhul kuulub kohaldamisele kuritegeliku seisundi lõppemise ajal kehtiv seadus.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri, kes jäi

kassatsioonprotestis esitatud seisukohtade juurde; süüdimõistetu R. U., kes ei vaidlustanud oma jätkuvat

süüd, kuid ei toetanud kassatsioonprotesti ning tema kaitsja, kes vaidles protestile vastu:

l e i d i s:

Jõgeva Maakohtu 25. augusti 1994.a. otsusega on objektiivselt tuvastatud, et R. U. sai kutsealusena

kaitsejõudude tegevteenistusse suunamisega seotud kutsekomisjoni kutseid isiklikult kätte alates 1993.a.

märtsikuu algusest korduvalt, samavõrra jättes neile reageerimata. 18. juunist 1993.a. lõpetas ta omavoliliselt

ja põhjuseta suhted tema tervislikku seisundit hindama asunud arstliku komisjoniga. 1993.a. sügisel ja

1994.a. kevadel vältis ta kutsete isiklikku vastuvõtmist, kuid oli oma kohustustest kõige eelnenu ja

lähikondsete kaudu teadlik. 7. juunil 1994.a. algatati R. U. käitumise põhjal kriminaalasi KrK § 78" lg.2

tunnustel.

Sellistena tuvastatud tehiolude puhul on ringkonnakohtu kriminaalkolleegium põhjenduseta välistanud R. U.

käitumise vastavuse vältava kuriteo tunnustega. Kutsekomisjoni kirjalike ja adressaadile kätte antud kutsete

sihiteadlikust ignoreerimisest tekkis vältav kuritegelik seisund, mille kestel süüdlane rikkus temale karistuse

ähvardusel pandud kohustust pidevalt. See oma kohustuste rikkumine kuritegeliku seisundi kestel väljendub

tegevusetuses. Kuritegelik seisund on tuvastatult kestnud üle ajalise piiri, millena on ringkonnakohtu

kriminaalkolleegium rõhutatult käsitlenud KrK § 78" uue redaktsiooni kehtestamist 1993.a. juunis.

Seega mõistis Jõgeva Maakohus 25. augusti 1994.a. otsusega R. U. põhjendatult süüdi KrK § 78" lg.2 järgi

lähtudes käesoleval ajal kehtivast kriminaalseaduse redaktsioonist, kuna kuritegelik seisund, mis algas KrK

§ 78" eelmise redaktsiooni kehtimise ajal, vältas ka pärast uue redaktsiooni kehtestamist. Samuti

põhjendatult arvestas maakohus õiguslike järelduste tegemisel süüdlase allkirjastatud dokumentide kõrval

muid tõendeid, mis kinnitasid vältavale kuriteole tunnusliku kuritegeliku seisundi jätkumist.

Kriminaalõiguslikus mõttes hõlmab kaitsejõudude tegevteenistusse ilmumisest kõrvalehoidumise mõiste

muuhulgas ka kutsealuse sihiteadliku kõrvalehoidumise tegevteenistusele eelnevatest kohustuslikest

toimingutest s.h. tervisliku seisundi kontrollimisest arstliku komisjoni poolt.

Juhindudes AKKS § 63 p.2, 64 p.3 ja 65 lg.3 Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 9. novembri 1994.a. otsus R. U. süüdistusasjas ja saata kriminaalasi

uueks läbivaatamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.

2. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada.

Riigikohtu otsus jõustub 10. jaanuaril 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Riigikohtunikud Jüri Ilvest, Jüri Rätsep, Peeter Vaher