Legislator Case Law & Legislation
III-1/1-1/95 ECLI:EE:RK:1995:3.1.1.1.95.1 AI generated

III-1/1-1/95 · Riigikohus

Case Number III-1/1-1/95
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

E. ja A. P. süüdistuses KrK § 195 lg 2 järgi Ida-Viru Prokuratuuri abiprokuröri eriprotesti alusel Viru Protsessiosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Legislator headnote

AI generated

III-1/1-1/95 · Riigikohus: E. ja A. P. süüdistuses KrK § 195 lg 2 järgi Ida-Viru Prokuratuuri abiprokuröri eriprotesti alusel Viru Protsessiosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

III-1/1 -1/95

K O H T U M Ä Ä R U S

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Lea Kalm, Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas vaatas

Tartus, 10. jaanuaril 1995.a. avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja

A. E. ja A. P. süüdistuses KrK § 195 lg 2 järgi Ida-Viru Prokuratuuri abiprokuröri eriprotesti alusel Viru

Ringkonnakohtu 02. detsembri 1994.a. määruse peale.

Protsessiosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

A. E. ja A. P. olid kohtu alla antud süüdistatuna KrK § 195 lg.2 järgi. Ida-Viru Maakohtu otsusega

02.augustist 1994.a. mõisteti A. E. süüdistuses KrK § 195 järgi õigeks kuriteo koosseisu puudumise tõttu.

Sama kohtuotsusega kvalifitseeriti A. P süüdistus KrK § 195 lg.2 järgi ümber süüdistuseks KrK § 113 järgi ja

tema suhtes lõpetati kriminaalmenetlus aegumistähtaja möödumise tõttu. Ida-Viru Prokuratuuri abiprokurör

esitas 09.augustil 1994.a apellatsioonprotesti Ida-Viru Maakohtu 02.augusti 1994.a. otsuse peale, milles

taotleti kohtuotsuse tühistamist ja kohtualuste süüdimõistmist KrK § 195 lg.2 järgi. Viru Ringkonnakohtu

määrusega 02.detsembrist 1994.a. jäeti apellatsioonprotest läbi vaatamata põhjendusega, et pärast

kriminaalasja eestikeelset menetlemist esimese astme kohtus ei ole kohtunik venekeelse apellatsioonprotesti

saabumisel vastavalt AKKS §-le 10 nõudnud puuduste tähtaegset kõrvaldamist ja tõlke esitamist. Seega on

ringkonnakohtu arvates tegemist kahe iseseisva apellatsioonprotestiga, millest kohtumenetluse keele

nõuetele vastab 14. septembril 1994.a. esitatu, mis on saabunud hilinemisega.

Viru Ringkonnakohtu 02.detsembri 1994.a. määruse peale on Ida-Viru Prokuratuuri prokurör esitanud

eriprotesti, milles taotleb Viru Ringkonnakohtu 02.detsembri 1994.a määruse tühistamist ja kriminaalasja

saatmist arutamiseks Viru Ringkonnakohtule .

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse,

milles toetatakse protesti,

l e i d i s :

Kohtumenetlus Ida-Viru Maakohtus toimus eesti keeles. Ida-Viru Prokuratuuri abiprokurör esitas aga

09.augustil 1994.a. Ida-Viru Maakohtule venekeelse apellatsioonprotesti.

Vastavalt Kohtute seaduse §-le 5 lg.1 toimub kohtumenetlus eesti keeles. Kohtumenetlus võib toimuda ka

muus keeles, kui kohus ja asjaosalised seda valdavad. Seaduses ei ole täpsemalt sätestatud millal, kelle

initsiatiivil ja kuidas konkreetselt võib toimuda muu menetluskeele valik. Seega ei ole venekeelse

apellatsioonprotesti esitamine käsitletaval juhul iseenesest veel õigustühine menetlustoiming.

Vastavalt AKKS §-le 10 lg 1 peab maa- või linnakohtu kohtunik juhtudel, mil esitatud apellatsioonkaebus-

või protest ei vasta AKKS §-s 8 sätestatud nõuetele, andma apellandile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

AKKS §-s 8 sätestatud apellatsioonkaebuse või-protesti sisuelementide loetelu on ammendav ja

apellatsioonkaebust või-protesti vastu võttes puudub maa- või linnakohtu kohtunikul seaduslik alus nõuda

puuduste kõrvaldamist, mis ei sisaldu selles loetelus.

Käsitletaval juhul on prokurör venekeelse apellatsioonprotesti esitamisega rikkunud AKKS §-s 8 lg.1 p.7

sätestatud nõuet, mille kohaselt kaebusele või protestile tuleb lisada selle ärakiri või koopia kohtualusele,

kelle huve kaebus või protest puudutab. Protesti tekstist ei nähtu, et protestile oleks lisatud selle ärakirju või

koopiaid.

Samas ilmneb kriminaalasja materjalidest, et Ida-Viru Maakohus on venekeelse apellatsioonprotesti sisuliselt

vastu võtnud, aktsepteerinud seda kui apellatsioonprotesti, sest kohus on asunud täitma AKKS §-s 9

sätestatud toiminguid. Pärast sellist aktsepteerimist ei saa eitada kriminaalasjas tähtajaliselt esitatud

apellatsioonprotesti olemasolu.

Kriminaalasja materjalidest nähtub samuti, et kohtualustel, kes ei valda vene keelt on enne kriminaalasja

apellatsioonikorras arutamist olnud piisavalt aega tutvuda apellatsioonprotesti eestikeelse tekstiga.

Viru Ringkonnakohtu 09.novembri 1994.a. määruses sedastatakse, et puuduvad apellatsioonimenetlust

takistavad asjaolud ja määratakse kriminaalasi arutamisele avalikul kohtuistungil.

Kriminaalasja apellatsioonikorras arutamisel puudub ringkonnakohtul vastavalt AKKS-le alus jätta

apellatsioonkaebus või -protest läbi vaatamata ja seetõttu on Viru Ringkonnakohus oluliselt rikkunud

kriminaalprotsessi seadust.

Lähtudes eeltoodust ja tuginedes AKKS §-dele 39 lg.4; 63 p.2; 64 p.2 ; 65 lg.3; 72 lg.2 ja 76 lg.2 , Riigikohtu

kriminaalkolleegium

m ä ä r a s :

1.Tühistada Viru Ringkonnakohtu määrus 02. detsembrist 1994.a. ja saata kriminaalasi A. E. ja A. P.

süüdistuses KrK § 195 lg.2 järgi apellatsiooni korras kohtulikuks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule.

2.Eriprotest rahuldada.

Kohtumäärus jõustub 10. jaanuaril 1995. a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Riigikohtunikud Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Peeter Vaher