Legislator Case Law & Legislation
III-2/1-60/94 ECLI:EE:RK:1994:3.2.1.60.94.290 AI generated

III-2/1-60/94 · Riigikohus

Case Number III-2/1-60/94
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

vaatas läbi avalikul kohtuistungil Tartus, 19. detsembril 1994.a. hageja Hilli Rand`i kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 22. septembri 1994.a. otsuse

Legislator headnote

AI generated

III-2/1-60/94 · Riigikohus: detsembril 1994.a. hageja Hilli Rand`i kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 22. septembri 1994.a. otsuse

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

27. detsember 1994

Tsiviilasi nr. III-2/1-60/94

EV Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus:

eesistuja J.Odar

liikmed: H.Jõks ja T.Vernik

vaatas läbi avalikul kohtuistungil Tartus, 19. detsembril 1994.a. hageja Hilli Rand`i

kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 22. septembri 1994.a. otsuse

Hilli Rand`i hagis aktsiaseltsi "Stuudio B" vastu autori isikliku mittevaralise õiguse

rikkumisega tekitatud moraalse kahju 125 000 krooni hüvitamiseks.

17. jaanuaril 1992.a. sõlmitud lepingu nr.19 alusel kohustus Hilli Rand "Stuudio B" tellimusel looma

13-osalise tekstita multifilmi "Kes koputab mu uksele?" stsenaariumi. Lepingu p. 6 ja 7 kohaselt ei

olnud stuudiol õigust teha stsenaariumis muudatusi ega kaasata kolmandaid isikuid paranduste

tegemiseks stsenaariumis ilma autori kirjaliku nõusolekuta. Stsenaarium on stuudiole üle antud,

honorar on hagejale täies ulatuses välja makstud ja stuudio on filmi valmis teinud kasutades filmi

neljas osas diktoriteksti, mida ei ole kirjutanud stsenarist ise.

12. novembril 1993.a. esitatud hagis palus Hilli Rand "Stuudio B"-lt välja mõista 125 000 kr.

autoriõiguse rikkumisega tekitatud moraalse kahju eest ning nõudis kostjalt filmi levitamise

lõpetamist praegusel kujul, sest diktoritekst on kontseptuaalses vastuolus hageja kirjutatud

stsenaariumiga ja rikub hageja autoriõigust teose puutumatusele. Stuudio kaasas kolmanda isiku

diktoriteksti kirjutamiseks ilma hageja nõusolekuta, millega rikuti lepingu punkte 6, 7 ja autoriõiguse

seaduse § 12 lg. 1 p. 3 sätteid.

Tallinna Ringkonnakohtu 22. septembri 1994.a. otsusega jäeti muutmata Tallinna Linnakohtu

21.juuni 1994.a. otsus, millega hagi oli jäetud rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et poolte vahel

17.01.1992 sõlmitud lepingu nr.19 p. 6 kohaselt ei ole stuudiol õigust teha stsenaariumis ega selle

pealkirjas muudatusi ilma autori kirjaliku nõusolekuta, p. 7 järgi võib stuudio autori kirjalikul

nõusolekul kaasata kolmandaid isikuid paranduste tegemiseks stsenaariumis ja asja materjalidest

nähtus, et neid nõudeid rikutud ei ole. Diktoriteksti kohta lepingus sätted puuduvad. Hageja on ise

kirjutanud ühe diktoriteksti variandi, kuid see osutus filmile sobimatuks.

Autoriõiguse seaduse § 33 lg. 5 kohaselt kuulub rezissöörile, stsenaariumi autorile ja heliloojale,

samuti diktoriteksti autorile, kunstnikule ja teistele audiovisuaalse teose loomises osalenud isikutele

autoriõigus oma teosele, mis moodustab iseseisva tähendusega osa audiovisuaalses teoses.

Kassatsioonkaebuses palub Hilli Rand ringkonnakohtu otsuse tühistada ja rahuldada hagi mõistes

"Stuudio B"-lt välja 10 000 kr. moraalse kahju eest ja nõudes joonisfilmi "Kes koputab mu uksele ?"

tekstiga levitamise lõpetamist, sest kohus on vääralt tõlgendanud autoriõiguse seaduse sätteid.

Diktoritekst on stsenaariumi kui terviku üks osa ja kui produtsent soovib, et stsenaariumi loomisel

osaleks mitu isikut, siis tuleb nendega lepingud sõlmida kui ühisautoritega. Kohus on ekslikult

tõlgendanud hageja asumist teksti kirjutama tema põhimõttelise nõusolekuna ükskõik kelle teise

teksti lisamiseks filmile. Leping diktoriteksti ei käsitle ja muudatuste tegemine stsenaariumis ilma

autori kirjaliku nõusolekuta ei olnud lepingu järgi lubatud. Kaebuses leitakse ka, et ringkonna kohus

on vääralt tõlgendanud autoriõiguse seaduse § 33 lg. 5 sätteid lugedes diktoriteksti iseseisvat

tähendust omavaks. Autori või ühiste autorite ammendav loetelu on toodud sama seaduse § s 33 lg. 2.

Diktoriteksti loojal tekib autoriõigus vaid kahe tingimuse olemasolu korral: kui diktoritekst on

iseseisva tähendusega osa audiovisuaalses teoses ja kui seda saab kasutada sõltumatult teosest kui

tervikust (§ 33 lg.5). Kaebuses palutakse arvestada ka kohtule esitatud spetsialistide kirjalike

arvamustega.

Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leiab "Stuudio B" esindaja, et ringkonnakohtu otsus on õige.

Vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, kas tekst ja stsenaarium moodustavad kumbki iseseisva

terviku või mitte. Antud juhul diktoritekst ei kahjusta stsenaariumi taotlust ja on filmis vajalik.

Diktoriteksti lisamisega ei ole tehtud muudatusi ega parandusi stsenaariumis, sest lepingus ei ole ette

nähtud, et film peaks olema tekstita. Stsenarist on olnud põhimõtteliselt nõus, et teksti on vaja.

Produtsent ei ole sekkunud loomingulisse protsessi ega kahjustanud hageja stsenaristlikke taotlusi.

Tsiviilkolleegium leiab, et kassatsioonkaebus on põhjendatud ja ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada.

Ringkonnakohus leidis, et stsenaariumile diktoriteksti lisamisega lepingunõudeid ei rikutud ja

diktoriteksti autoril on autoriõigus oma teosele.

Kohtu selliste järeldustega ei saa nõustuda ja kassatsioonkaebuses toodud väited väärivad tähelepanu.

Autoriõiguse seaduse § 12 lg. 1 p. 3 kohaselt on teose autoril õigus teha ise või lubada teistel isikutel

teha mistahes muudatusi teoses endas ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud

muudatusi ( õigus teose puutumatusele ).

Filmistsenaarium on filmi kirjanduslik mudel, mis sisaldab tegevuse kirjelduse ja ekraanitekstid

(dialoogid, diktoritekst jms.). Hageja kirjutas tekstita joonisfilmi stsenaariumi. Niisugusena võttis

stuudio selle ka vastu. Poolte vahel sõlmitud lepingu p. 6 ja 7 kohaselt ei olnud stuudiol õigust teha

stsenaariumis muudatusi ega kaasata kolmandaid isikuid paranduste tegemiseks stsenaariumis ilma

autori kirjaliku nõusolekuta. Ei ole õige kohtu järeldus, et lepingunõudeid ei ole rikutud, kuna

diktoriteksti kohta lepingusätted puuduvad. Kohus jättis tähelepanuta, et lepingujärgselt tulnuks

stsenaristilt küsida kirjalikku nõusolekut muudatuste või paranduste tegemiseks stsenaariumis.

Meelevaldne on ka kohtu järeldus, et stsenaristi asumine omaloodud stsenaariumile teksti

kirjutamisele on nõusolek kolmandate isikute kaasamiseks muudatuste tegemiseks stsenaariumis.

Ringkonnakohus on tsiteerinud osaliselt autoriõiguse seaduse § 33 lg. 5 sätteid, kuid jätnud

motiveerimata, missugusele järeldusele kohus seeläbi jõudis.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TKS § 347 p.1 ja 346 p.2 tsiviilkolleegium

o t s u s t a s

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22.septembri 1994.a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Kautsjon 200 krooni tagastada Hilli Rand`ile.

Eesistuja J. Odar

Liikmed T. Vernik, H. Jõks