III-2/1-59/94 · Riigikohus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

27. detsember 1994

Tsiviilasi nr. III-2/1-59/94

EV Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus:

eesistuja J. Odar

liikmed: T. Vernik ja T. Kollom

hageja esindaja vandeadvokaat M. Mägi ja kostja esindaja vandeadvokaat A. Kulli osavõtul

vaatas 19. detsembril 1994.a. avalikul kohtuistungil Tartus läbi

riigiettevõtte "Tallinna Sadam" kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 19. oktoobri 1994.a. otsusele Tallinna Sadama hagis AS Mekam vastu tehingu

kehtetuks tunnistamiseks ja vara väljamõistmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. oktoobri 1994.a. otsusega tuvastati, et kooskõlas

Eesti Vabariigi Valitsuse 18. märtsi 1992.a. korraldusega nr. 134-k määras Transpordi- ja

Sideministeerium oma määrusega RE Tallinna Sadam koosseisu endise NSVL Kaitseministeeriumi

Balti Laevastiku Ehitusvalitsuse Raudbetoontoodete Tehase nr. 84 hooned ja muu vara. Tallinna

Linnavalitsuses on registreeritud 10. aprillil 1991.a. AS Mekam, mille asutamislepingus on

fikseeritud, et üheks aktsiaseltsi asutajaliikmeks ja aktsionäriks mitterahalise (varalise) sissemakse

järgi on Ehituskonstruktsioonide Tehas nr. 84, omades aktsiaseltsis 240 "A" -aktsiat

nominaalväärtusega 10 000 rubla. RE Tallinna Sadam esitas kohtusse hagi AS Mekam vastu ja taotles

tunnistada kehtetuks kõik tehingud Balti Laevastiku Ehitusvalitsuse Raudbetoontoodete tehase nr. 84

hoonete ja varade võõrandamiseks, tunnistada RE Tallinna Sadam haldamise õigust nimetatud varale

ja nõuda vara välja kostja valdusest.

Tallinna Linnakohus otsustas 10. juunil 1994.a. tunnistada endise NSVL Kaitseministeeriumi Balti

Laevastiku Ehitusvalitsuse Raudbetoontoodete Tehase nr. 84 (asukohaga Tallinn, Sadama 11 A)

hoonete ja muu varaga tehtud tehingud kehtetuks ja tunnistas RE Tallinna Sadam haldamise õigust

Balti Laevastiku Ehitusvalitsuse Raudbetoontoodete Tehase nr. 84 tervikvarale ja kohustas AS -i

Mekam tagastama oma ebaseaduslikust valdusest ning üle andma RE -le Tallinna Sadam

Raudbetoontoodete Tehase nr. 84 hooned ja rajatised.

Kohus asus seisukohale: kuivõrd Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega 17. juulist

1990.a. "Privatiseerimisprotsessi korraldamise esmajärgulistest abinõudest" olid peatatud riigi

omanduses olevate ettevõtete ja muude organisatsioonide põhikirjafondi varaga kõik tehingud, mis

põhjustasid selle omandivormi muutmise, AS Mekam moodustati aga Balti Laevastiku

Ehitusvalitsuse Raudbetoontoodete Tehase nr. 84 varade baasil, oli tegemist omandivormi

muutmisega, mistõttu tuleb tehingud Raudbetoontoodete Tehase nr. 84 varadega tunnistada vastuolus

olevaks 17. juuli 1990.a. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega ning kehtetuks. 23.

jaanuaril 1992.a. võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti Vabariigi territooriumil

endise NSVL relvajõudude halduses olevate hoonete, rajatiste, relvastuse, lahingutehnika, varustuse

ja muu vara Eesti Vabariigi omandiks kuulutamise kohta, millega tunnistati endise NSVL

relvajõudude struktuuriüksuste halduses olevad hooned ja rajatised Eesti Vabariigi omandiks ning

keelati kõik tehingud nimetatud varadega ilma Eesti Vabariigi Valitsuse loata. Tulenevalt

eelpoolnimetatud EV Ülemnõukogu otsusest andis Vabariigi Valitsus oma korraldusega Balti

Laevastiku Ehitusvalitsuse Raudbetoontoodete Tehase nr. 84 hooned ja muu vara Transpordi- ja

Sideministeeriumi haldusesse ning ministeerium oma määrusega RE Tallinna Sadam koosseisu.

Otsuses viitas kohus ka TsK § -le 51 ning Asjaõigusseaduse § -dele 80 ja 81.

Linnakohtu otsuse motiveerivas osas märgitakse, et asja lahendamisel jätab kohus kohaldamata 18.

mail 1993.a. vastu võetud Eesti Vabariigi territooriumil endise NSVL relvajõudude valduses või

kasutuses olnud ja olevate maa - alade, hoonete ja rajatistega sooritatud tehingute kehtetuks

tunnistamise seaduse ning asub seisukohale, et nimetatud seadus sätestab automaatselt kõikide

tehingute kehtetuse endise NSVL relvajõudude valduses olevate varadega, samuti ei ole lahendatud

nimetatud seaduses heausksetele valdajatele kulutuste tasaarveldamise kord. Seega tuleb jätta

eelpoolnimetatud seadus kui Põhiseaduse § -ga 32 vastuolus olev kohaldamata.

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium tühistas linnakohtu otsuse ja jättis hagi rahuldamata, põhjendades

seda järgmiselt.

Ei ole õige linnakohtu järeldus, et vaidlustatud tehing oli vastuolus Eesti Vabariigi Ülemnõukogu

Presiidiumi otsusega 17. juulist 1990.a. "Privatiseerimisprotsessi korraldamise esmajärgulistest

abinõudest". Hilisematest normatiivaktidest tuleneb, et riigi vara all ei pidanud seadusandja silmas

seda vara, mis kuulus NSVL Kaitseministeeriumile või tema struktuuriüksustele või oli nende

valduses. Niisugune järeldus põhineb omandiseaduse § -del 35 ja 36, milles sätestatakse Eesti

Vabariigi riikliku omandiõiguse objektid ja Eesti Vabariigi riikliku omandiõiguse tekkimise viisid,

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 29. augusti 1991.a. otsuse "NSVL riigiorganite alluvuses või halduses

olevate või nende juhtimisel tegutsevate Eesti Vabariigis asuvate ettevõtete, asutuste ja

organisatsioonide vara ja juhtimise kohta" punktil 2, milles sätestatakse, et Eesti Vabariigi

territooriumil asuvate NSVL riigivalitsemisorganite alluvuses või halduses olnud või nende

juhtimisel tegutsenud ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide vara on Eesti Vabariigi omand, kuid

tehakse erand NSVL Kaitseministeeriumi omanduses või kasutuses oleva vara suhtes, mille

kuuluvuseküsimuste lahendamine tehakse ülesandeks Eesti Vabariigi Valitsusele, ning Eesti Vabariigi

Valitsuse 12. septembri 1991.a. määruse "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 29.08.1991.a. otsuse täitmise

abinõude kohta" punktile 5, mille kohaselt NSVL Kaitseministeeriumi ja temale alluvate

struktuuriüksuste omanduses või kasutuses oleva vara kuuluvuse küsimused peetakse otstarbekaks

lahendada NSVL relvajõudude Eestist väljaviimise üle peetavate läbirääkimiste raames. Seega ei

tulenenud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 17. juuli 1990.a otsusest keeldu NSVL

Kaitseministeeriumi omandis või kasutuses oleva varaga tehingute tegemiseks.

AS Mekam registreeriti Tallinna Linnavalitsuse Ettevõtluse Osakonnas 10. aprillil 1991.a., kehtinud

seaduste nõudeid järgides.

EV Ülemnõukogu otsus "Eesti Vabariigi territooriumil endise NSVL relvajõudude halduses olevate

hoonete, rajatiste, relvastuse, lahingutehnika, varustuse ja muu vara Eesti Vabariigi omandiks

kuulutamise kohta", millele viitas kohus, tagasiulatuvat jõudu ei oma.

18. mai 1993.a. seaduse jättis kohus põhjendatult kohaldamata.

Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada, leides, et ringkonnakohtu

hinnangud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 17. juuli 1990.a. otsusele, Valitsuse 12.

septembri 1991.a. määrusele, omandiseaduse § -dele 34 ja 35 ei ole õiged. Tegemist oli vara

omandivormi muutmisega. Valitsuse 24. juuli 1992.a. määruse järgi pidanuks kostja tehingu sõjaväe

varaga 15. augustiks 1992.a. ümber vormistama Kaitseministeeriumis, kuid ta ei täitnud seda. Kohtud

ei saanud tunnistada 18. mai 1993.a. seadust põhiseadusevastaseks.

Kolleegiumi istungil palus hageja esindaja kaebuse rahuldada, kostja esindaja - rahuldamata jätta.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ja hagi rahuldada TKS § 347 p.1 alusel.

Tuleb arvestada, et ENSV Ülemnõukogu 30. märtsi 1990.a. otsusega tunnistati Eestis Nõukogude

Liidu riigivõimu ebaseaduslikkust selle kehtestamise momendist alates. EV Ülemnõukogu 19.

detsembri 1990.a. otsusega "Omandiõiguse järjepidevuse taastamisest" tunnistati, et Eesti Vabariigi

omandisuhete muutmine Nõukogude Liidu poolt oli vägivaldne.

Sellest järeldub, et endise Nõukogude Liidu relvajõudude struktuuriüksused ei ole olnud ega ole Eesti

Vabariigi territooriumil paiknevate maa - alade, ehitiste ja rajatiste suhtes sõlmitud või sõlmitavate

tehingute legaalseks subjektiks. Eestis asunud endise NSVL relvajõudude valduses ja kasutuses olnud

kinnisvara - maa, hooned ja rajatised on Eesti riigi vara.

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium on ebaõigesti tõlgendanud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu

Presiidiumi 17. juuli 1990.a. otsust "Privatiseerimisprotsessi korraldamise esmajärgulistest

abinõudest". Selle otsuse vastuvõtmine oli tingitud vajadusest privatiseerimisprotsessi korrastada, et

riikliku omandi privatiseerimine toimuks seaduslikult, seadusandja ja valitsuse kehtestatavas korras.

Otsuse p. 1 järgi otsustati peatada ajutiselt, kuni omandi privatiseerimist reguleerivate Eesti

normatiivaktide vastuvõtmiseni, riigi omanduses olevate ettevõtete ja muude organisatsioonide

põhikirjafondi varaga kõik tehingud, mis põhjustavad selle vara omandivormi muutumise.

Selliste tehingute ajutine peatamine tähendas keeldu omandivormi muutmisele suunatud tehingute

teostamiseks ja see kehtis ka Eesti territooriumil paiknevate tollase NSVL relvajõudude

(Kaitseministeeriumi) operatiivses halduses olevate ettevõtete kui riigi omanduses oleva vara suhtes.

See, et hiljem võeti vastu konkreetsed seadusandlikud aktid endise NSVL sõjaväe vara kohta,

sealhulgas ka selle kohta, kas ja milline endise NSVL Kaitseministeeriumi halduses olev vara jääb

Eesti riigi omandusse, ei tähenda, et EV Ülemnõukogu Presiidiumi 17. juuli 1990.a. otsuses

sätestatud tehingute peatamisel ei peetud muuhulgas silmas ka tollal NSVL Kaitseministeeriumi

halduses olnud ja Eesti territooriumil asunud vara.

Ka on Vabariigi Valitsus oma 07. mai 1991.a. määrusega "Eesti Vabariigi territooriumil paiknevate

liidulise alluvusega ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide erastamise kohta" juhtinud tähelepanu

EV Ülemnõukogu Presiidiumi 17. juuli 1990.a. otsuse ülalesitatud sisule ja õiguslikule tähendusele.

Seega on kostja valduses endise tehase nr. 84 vara ebaseaduslikult ja see vara kuulub linnakohtu

otsuses märgitud aktide järgi hageja haldusesse väljamõistmisele Asjaõigusseaduse § 80 alusel.

Juhindudes TKS § -st 346 p. 4 kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsus 19. oktoobrist 1994.a. tühistada.

Hagi rahuldada.

Välja mõista aktsiaseltsilt "Mekam" endise NSVL Kaitseministeeriumi Balti Laevastiku

Ehitusvalitsuse Raudbetoontoodete Tehase nr. 84 (asukohaga Tallinnas, Sadama 11 A) tervikvarad,

hooned ja rajatised (kohtu hinnatud kogumaksumus 11 561 000 kr.) riigiettevõtte "Tallinna Sadam"

haldusesse.

Välja mõista aktsiaseltsilt "Mekam" kohtukulu 3000 (kolm tuhat) krooni riigiettevõtte "Tallinna

Sadam" kasuks ja 345 330 (kolmsada nelikümmend viis tuhat kolmsada kolmkümmend ) krooni

riigituludesse.

Tagastada riigiettevõttele "Tallinna Sadam" kassatsioonkautsjon 5000 krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed T. Vernik, T. Kollom