Legislator Case Law & Legislation
III-2/1-58/94 ECLI:EE:RK:1994:3.2.1.58.94.288 AI generated

III-2/1-58/94 · Riigikohus

Case Number III-2/1-58/94
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Suuk, Garri esindaja vandeadvokaat R. Teeveer"u kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. oktoobri 1994.a. otsusele Suuk, G. hagis Pärnu

Legislator headnote

AI generated

III-2/1-58/94 · Riigikohus: Teeveer"u kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. oktoobri 1994.a. otsusele Suuk, G. hagis Pärnu

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

27. detsember 1994

Tsiviilasi nr. III-2/1-58/94

EV Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus:

eesistuja J. Odar

liikmed: H. Jõks ja T. Kollom

hageja esindaja vandeadvokaat R. Teeveer"u ja

kostja esindaja vandeadvokaat A. Kõo osavõtul

vaatas 19. detsembril 1994.a. avalikul kohtuistungil Tartus läbi

Suuk, Garri esindaja vandeadvokaat R. Teeveer"u kassatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. oktoobri 1994.a. otsusele Suuk, G. hagis Pärnu

Linnavalitsuse Haridusameti vastu tööle ennistamiseks.

Ringkonnakohtu otsusega tuvastati, et hageja töötas Pärnu Vanalinna Põhikooli direktorina. Pärnu

Haridusameti 31. mai 1994.a. käskkirjaga vallandati ta TLS § 105 p. 2 alusel vääritu teo motiivil,

milleks oli koolile eraldatud kütuse (briketi) müük kooli õpetajatele, mille juures t"ekid väljastati

tema korraldusel väiksemana, kui töötajad tasusid, mistõttu 19. mail oli kogunenud kooli seifi üle

1000 kr. t"ekkidele mittevastavat raha.

Pärnu Linnakohus jättis 31. augusti 1994.a. otsusega Suuk, G. hagi tööle ennistamiseks rahuldamata,

leides, et vääritu tegu on tõendatud ja vallandamise alust õigesti kohaldatud.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium jättis 19. oktoobril 1994.a. kohtuotsuse muutmata,

tuginedes linnakohtu otsuse põhjendustele.

Kaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ja hagi rahuldada. Kaebuses märgitakse, et hageja

vallandatikooli hoolekogu taotluseta ja selle seisukoha vastaselt. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §

39 lg. 5 järgi võib munitsipaalkooli direktoriga töölepingu ennetähtaegselt lõpetada seaduses

sätestatud alustel kohaliku omavalitsuse täitevorgan hoolekogu ettepanekul. Seega rikuti hageja

vallandamisel seadust. Samuti ei saa nõustuda kohtute seisukohaga, et kooli töötajatele briketi müüki

korraldades oli hageja tegevus vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, mis diskrediteerib

tööandjat ning on hinnatav vääritu teona. Direktor soovis kollektiivi töötajatele pakkuda tavalisest

soodsamat võimalust. Leides, et see on vääritu tegu, lähtus linnakohus üldhinnangust ja

finantsdistsipliini rikkunud majandusjuhataja ütlustest. Otsusest ei ilmne, millist seadust hageja

briketi müügi korraldamisega rikkus. Briketi müük oli korraldatud avalikult, kusjuures laekunud raha

kanti haridusameti arvele. Ei ole tõendatud, et hageja oleks isiklikku kasu saanud või tema oleks

finantsdistsipliini rikkunud. Finantsoperatsioonid kuulusid majandusjuhataja kompetentsi.

Vaieldavused kviitungite ja raha ülekandmise osas ei saa olla töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 86

p. 8 järgi.

Kolleegiumi istungil palus kassaator kaebuse rahuldada. Kostja esindaja palus jätta kaebuse

rahuldamata.

Kolleegium leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

TLS § 105 järgi on tööandjal õigus lõpetada tööleping § 86 p. 8 ettenähtud alusel töötajaga, kelle

tööülesandeks on noori õpetada ja kasvatada, samuti riigivõimu- , riigivalitsemis- ja

omavalitsusorganite ametiisikutega. Vääritu on tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud

kõlblusnormidega või diskrediteerib töötajat või tööandjat.

Linnakohus on põhjendatult leidnud, et kooli direktori poolt majandusjuhatajale ebaseaduslike,

finantsdistsipliini rikkumistele suunatud korralduste andmist ja selliste rikkumiste võimaldamist võib

ja tuleb käsitada ebaeetilise käitumisena, mis diskrediteerib tööandjat (haridussüsteemi).

Asjast ei nähtu, et tõendite hindamisel oleks kohus rikkunud protsessuaalõiguse norme. Tõendite

hindamine ei ole kassatsiooniastme õigus ega ülesanne (TKS § 336 lg. 1).

Kassaatori seisukoht, nagu oleks hageja vallandamine vastuolus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §

-ga 39 lg. 5, ei ole õige. Antud paragrahvis on sätestatud, et munitsipaalkooli direktoriga sõlmib

töölepingu ja lõpetab selle kohaliku omavalitsuse täitevorgan. Kohaliku omavalitsuse täitevorgan

võib töölepingu ennetähtaegselt lõpetada seaduses sätestatud alustel hoolekogu ettepanekul.

Ülaltoodust nähtub, et munitsipaalkooli hoolekogul on õigus taotleda täitevorganilt (tööandjalt) kooli

direktori vallandamist. See ei võta aga tööandjalt õigust tööleping lõpetada enda algatusel ja

sõltumata hoolekogu arvamusest, kui selleks on seaduslik alus.

Juhindudes TKS § -st 346 p. 1 kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsus 19. oktoobrist 1994.a. muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, T. Kollom