III-2/1-57/94 · Riigikohus

M Ä Ä R U S

27. detsember 1994

Tsiviilasi nr. III-2/1-57/94

EV Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus:

eesistuja J. Odar

liikmed: T. Kollom ja H. Jõks

vastustaja esindaja vandeadvokaat L. Glikmani osavõtul

vaatas avalikul kohtuistungil 19. detsembril 1994.a. Tartus läbi

Inreko OY erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 07. oktoobri 1994.a.

määrusele.

Tallinna Linnakohtu 22. juuni 1994.a. otsusega mõisteti Inreko OY -lt välja Inreko Laeva AS kasuks

lepinguline võlgnevus 14 730 354 kr. 82 s. ning jäeti rahuldamata Inreko OY vastuhagi.

18.07.1994.a. esitas Inreko OY apellatsioonkaebuse kohtuotsusele ja taotluse riigilõivu tasumisest

osaliseks vabastamiseks. Tallinna Linnakohus leidis oma 15.08.1994.a. määruses, et

apellatsioonkaebus ei vasta TKS § -de 283 ja 284 nõuetele, tasumata on riigilõiv. Seaduslik alus

riigilõivust vabastamiseks puudub. Riigilõivu on tasunud AS Sinise Vee, kes ei ole protsessiosaline.

Kohus määras jätta apellatsioonkaebus käiguta ja kohustada apellanti kõrvaldama puudused ja tasuda

riigilõiv 30. septembriks 1994.a.

Erikaebuses Tallinna Ringkonnakohtule palus Inreko OY 15.08.1994.a. kohtumäärust muuta ja

vabastada teda osaliselt riigilõivu tasumisest või pikendada riigilõivu osalist tasumist.

Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.1994.a. määruses leiti TKS § 292 lg. 1 p. 1 korras, et seadus ei keela

riigilõivu tasumist mitteprotsessiosalise poolt ning Tallinna Linnakohtu vastupidine järeldus ei ole

õige. Küll ei ole aga esitatud maksedokumendi originaali ning kaebuse esitaja maksejõuetus ei ole

tõendatud. Tallinna Linnakohtu 15.08.1994.a. määrus jäeti muutmata ja erikaebus rahuldamata.

Erikaebuses Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale palub Inreko OY 07.10.1994.a. ja Tallinna

Linnakohtu 15.08.1994.a. määrused tühistada, vabastada kostja osaliselt riigilõivu tasumisest või

pikendada riigilõivu tasumist kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Samuti palutakse lugeda kostja poolt

esitatud apellatsioonkaebus TKS § -de 284 ja 285 nõuetele vastavaks ja saata tsiviilasi Tallinna

Ringkonnakohtule läbivaatamiseks. Kaebuse kohaselt määrusest ei nähtu, miks ei ole maksujõuetus

tõendatud. 15.06.1994.a. määruses kohus tunnistas kostja maksujõuetust ja samad tõendid olid kohtu

käsutuses ka hiljem. Puudub Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht riigilõivu tasumise pikendamise

osas. Riigilõivu tasumise kohta oli esitatud üks maksukorralduse originaalidest. Jättes Tallinna

Linnakohtu määruse muutmata ei ole apellatsioonikohus selgitanud, milles seisneb kaebuse

mittevastavus TKS § -dele 283 ja 284. Määrusega pole lahendatud kostja poolt osaliselt tasutud

riigilõivu 20 100 kr. saatus.

Vastustaja Inreko Laeva AS palub erikaebus kui põhjendamatu rahuldamata ja Tallinna

Ringkonnakohtu määrus muutmata jätta.

Kolleegium leidis, et kohtumäärus kuulub muutmisele.

TKS § 54 lg. 3 kohaselt on kohtul määrusega õigus isikut, lähtudes tema maksujõuetusest, vabastada

täielikult või osaliselt kohtukulude tasumisest riigituludesse. Kohtukulude tasumisest riigituludesse

vabastamise kohustust kohtul ei ole. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et kostja maksujõuetus ei

ole tõendatud. See järeldus on kooskõlas kohtule esitatud materjalidega. Auditi järeldusotsus

25.04.1994.a., mille kohaselt kostja raamatupidamisaruanne näitab aruandeaasta kohta kahjumist 4

896,08 marka, ei tõenda kostja maksujõuetust apellatsioonkaebuse esitamisel juulis 1994.a. Muid

tõendeid maksujõuetuse kohta Tallinna Ringkonnakohtule ei esitatud. TKS § 336 lg. 2 kohaselt ei või

protsessiosaline kassatsioonikohtus põhjendada oma seisukohta tõenditega, mida ei ole esitatud alama

astme kohtus, kui ta ei tõenda, et seda ei olnud võimalik varem teha. Esitades Riigikohtule õiendi

selle kohta, et 31.07.1994.a. seisuga on tulude ja kulude vahe negatiivne, on kostja rikkunud TKS § -i

336 lg. 2.

Kuna Tallinna Linnakohtu 15.08.1994.a. määruses ei ole nimetatud muid puudusi peale riigilõivu

mittetasumise, siis sellest järeldub, et muude puuduste pärast apellatsioonkaebust käiguta ei jäetud ja

Tallinna Ringkonnakohus kontrolliski Tallinna Linnakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

ainult riigilõivu tasumise osas.

Ekslik on Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht, et esitatud pole maksedokumendi originaali. Vastavalt

Eesti Panga 17.06.1992 käskkirjaga nr.45 kinnitatud "Sularahata arvelduste eeskirjade" p.-le 33

koostatakse maksekorraldused neljas eksemplaris. Hansapanga õiendist nähtuvalt toimus nõutud

viisil riigilõivu tasumine ka kostja poolt. Kostja ei esitanud Tallinna Linnakohtule mitte

maksekorralduse ärakirja, vaid ühe maksekorralduse neljast eksemplarist. Eesti Vabariigi

riigilõivuseadus ja selle muutmise seadus koos lisaga 1 ei kehtesta täiendavaid nõudeid

maksedokumendile, millega riigilõivu makstakse.

Jättes muutmata Tallinna Linnakohtu määruse ja mitte vabastades kostjat osaliselt riigilõivu

tasumisest ning mitte pikendades riigilõivu tasumist maksujõuetuse tõendamatuse tõttu on Tallinna

Ringkonnakohus sisuliselt kostja vastavad taotlused rahuldamata jätnud. Tallinna Ringkonnakohtu

määrus kuulub muutmisele seetõttu, et ei 15.08.1994.a. ega 07.10.1994.a. määruse resolutsioonis pole

kohtud võtnud seisukohta kostja eeltoodud kahe taotluse osas. Tulenevalt TKS § -st 54 lg. 3; 55 ja

213 lg. 1 kohtumääruse resolutsioonis tuli vastav seisukoht võtta.

Eesti Vabariigi riigilõivuseaduse § 8 p.4 ja TKS § 48 lg.1 p.3 ja lg.2 kohaselt kuulub Maksuameti

poolt Inreko OY-le tagastamisele makstud riigilõiv 20100 krooni.

Juhindudes TKS § -st 346 p. 4 kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.1994.a. määrus muuta.

Jätta rahuldamata Inreko OY taotlus osaliseks vabastamiseks riigilõivu tasumisest ja riigilõivu

tasumise pikendamiseks. Tagastada Inreko OY-le apellatsioonkaebuse esitamisel makstud riigilõiv

20100 ( kakskümmend tuhat ükssada ) krooni.

Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu 07. oktoobri 1994.a. määrus muutmata ja erikaebus

rahuldamata.

Tagastada Inreko OY-le erikaebuse esitamisel makstud kassatsioonikautsjon 200 krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed T. Kollom, H. Jõks