III-3/1-18/94 · Riigikohus

III-3/1-18/94

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartu, 21. detsember 1994. a.

Riigi Politseiameti ja aktsiaseltsi Kaitsearsenal kassatsioonkaebuste läbi-vaatamine

relvamüügilitsentsi tühistamise asjas

Halduskohtukolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

20. detsembril 1994. a. avalikul kohtuistungil läbi Riigi Politseiameti ja aktsiaseltsi Kaitsearsenal

kassatsioonkaebused Tallinna Ringkonnakohtu 3. novembri 1994. a. otsusele haldusasjas nr. II-

3/158/94 relvamüügilitsentsi tühistamise asjas.

Asjaosalisena võttis istungist osa Riigi Politseiameti esindaja Enno Loonurm. Juures oli

halduskohtukolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Esitatud materjalidest

n ä h t u b :

23. veebruaril 1993. a. registreeriti Harju Maavalitsuses AS Kaitsearsenal põhikiri. Põhikirja punktide

3.2.1. ja 3.2.2. kohaselt on aktsiaseltsi üheks tegevusvaldkonnaks sport-, jahi-, kollektsioon- ja

lahingurelvade ostmine, müümine, transport, ladustamine, remont, hooldamine ning valmistamine,

samuti laskemoona, pürotehnika ja nende komponentide ostmine, müümine, ladustamine ning

transport.

22. märtsil 1993. a. andis Riigi Politseiameti riiklike tegevuslitsentside väljaandmise ja tühistamise

komisjon aktsiaseltsile Kaitsearsenal ajutise tegevuslitsentsi nr. PA-384-RE-101 kehtivusega kuni

22. märts 1994. a. Tegevuslitsents anti jahi-, sport-, gaasi- ja kollektsioonrelvade, püstolite, revolvrite

ning neile vastava laskemoona soetamiseks ja müügiks.

14. märtsil 1994. a. andis Riigi Politseiameti litsentsikomisjon aktsiaseltsile Kaitsearsenal senise

ajutise tegevuslitsentsi asemel välja riikliku tegevuslitsentsi nr. PA-384-RE-101 kehtivusega kuni

14. märts 1995. a.

6. juuni 1994. a. Riigi Politseiameti litsentsikomisjoni istungi protokolli nr. 86 kohaselt arutati

aktsiaseltsile Kaitsearsenal relvamüügilitsentsi äravõtmise küsimust Riigi Kaitsepolitseiameti 1. juuni

1994. a. kirja nr. 659 ja Keskkriminaalpolitsei 4. juuni 1994. a. esildise nr. 2-4/570 alusel. Nimetatud

dokumentides on viidatud uurija menetluses olevatele kriminaalasjadele. Kriminaalasjade uurimisel

on avastatud asjaolusid, mis viitavad AS Kaitsearsenal võimalikule seotusele kuritegude

toimepanemisega relvade müümisel. On tuvastatud relvade müümine võltsitud dokumentide alusel ja

luba mitteomavatele isikutele. 9. juunil 1994. a. teatas Riigi Politseiameti peadirektori kt. kirjaga

nr. 2-7/390 aktsiaseltsile Kaitsearsenal relvamüügi litsentsi tühistamisest ja palus lõpetada sellealane

tegevus.

12. juulil 1994. a. esitas AS Kaitsearsenal esindaja kaebuse Tallinna Halduskohtusse Riigi

Politseiameti litsentsikomisjoni 6. juuni 1994. a. otsusele relvamüügilitsentsi tühistamise kohta ja

palus tunnistada see seadusevastaseks. Kaebuse kohaselt ei ole tühistamise aluseks olevate

dokumentidega tõendatud AS Kaitsearsenal süü litsentseeritavas tegevusvaldkonnas tegutsemise

korra rikkumisel või litsentsiga antud õiguste ületamisel. Süüd kriminaalasjas saab tõendada

kohtuotsusega, mitte uurija esildisega. Rikkudes kehtivat korda, ei kutsutud litsentsikomisjoni

istungile tegevuslitsentsi valdaja esindajat. Istungile kutsuti AS Kaitsearsenal esindaja, kellele tehti

teatavaks ainult komisjoni otsus, mida ei motiveeritud ja mille aluseks olnud dokumente ei

tutvustatud.

15. septembri 1994. a. halduskohtu otsusega tunnistati kaevatud otsus seadusevastaseks, tehti Riigi

Politseiameti litsentsikomisjonile ettepanek nimetatud otsus uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus.

Samuti mõisteti välja Riigi Politseiametilt AS Kaitsearsenal kasuks kohtukulud summas 37 000

krooni. Kohtuotsuse kohaselt ei ole tõendatud AS Kaitsearsenal süü litsentseeritavas

tegevusvaldkonnas tegutsemise korra rikkumisel. Litsentsikomisjon rikkus tegevuslitsentsi

tühistamise korda. Ta ei kaasanud litsentsi valdaja esindajat küsimuse arutamisele ega tutvustanud

talle otsuse alusdokumente, millega võeti võimalus esitada komisjonile omapoolseid seletusi või

vastuväiteid.

28. septembril 1994. a. esitas Riigi Politseiamet apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule,

taotledes halduskohtu otsuse tühistamist ja AS Kaitsearsenal kaebuse rahuldamata jätmist. Apellant

leidis, et litsentsikomisjoni pädevuses ja ülesannetes ei ole kellegi süü tõendamine, vaid materjalide

läbivaatamine, mis viitavad vastavatele rikkumistele ja võivad olla aluseks tegevuslitsentsi

tühistamisele. Tegevuslitsentsi tühistamise aluseks olid kuriteo uurimise käigus tehtud esildised ja

seal sisalduv ettepanek relvamüügilitsentsi äravõtmiseks. Riikliku tegevuslitsentsi väljaandmise

eeskirjad võimaldavad tühistada litsentseeritava tegevusala ka ilma eelnevalt nõutava ettekirjutuse

tegemiseta. Põhjendamatu on kohtukuludena 37 000 krooni väljamõistmine Riigi Politseiametilt.

3. novembri 1994. a. ringkonnakohtu otsusega muudeti halduskohtu otsust kohtukulude osas ja

mõisteti välja kohtukuludena 3000 krooni. Ülejäänud osas jäi halduskohtu otsus muutmata ja kaebus

rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt puudub litsentsi tühistamise otsuses tühistamise põhjus ja

tühistamise aluseks olev õigusnorm.

Riigi Politseiameti kassatsioonkaebuses Riigikohtule vaidlustatakse halduskohtu ja ringkonnakohtu

otsused ja palutakse teha uus otsus, jättes AS Kaitsearsenal kaebuse relvamüügilitsentsi tühistamise

otsuse peale rahuldamata. Kassaator leiab, et tegevuslitsentside väljaandmise ja tühistamise komisjon

ei rikkunud relvamüügi litsentsi tühistades seadust. Komisjoni otsuse aluseks olid juurdlusorganite

esildised ja kiri, milles sisaldub viide AS Kaitsearsenal võimalikule seotusele kuritegude

toimepanemisega, mille tõttu on algatatud kriminaalasjad. Kehtivad õigusaktid ei keela

litsentsikomisjonil võtta relvamüügi litsentsi tühistamise otsustamisel aluseks juurdlusorgani esildist.

Vale on kohtu väide, et litsentsikomisjon ei kaasanud küsimusel arutamisele AS Kaitsearsenal

esindajat. Kohtus on tõendatud, et nende esindaja osales komisjoni istungil ja talle tutvustati litsentsi

tühistamise aluseks olnud dokumente. Litsentsikomisjoni sisuliselt õiget otsust ei saa vormipuuduste

tõttu seadusevastaseks tunnistada.

AS Kaitsearsenal kassatsioonkaebuses palutakse muuta ringkonnakohtu otsust kohtukulude jagamise

osas ja välja mõista AS Kaitsearsenal kasuks 37 000 krooni. Maksekorraldusega 4. augustist 1994. a.

on tõendatud nimetatud summa ülekandmine AS Kaitsearsenal poolt advokaadi abi eest.

Ringkonnakohtu otsuses ei ole tuvastatud selliseid asjaolusid, mille alusel oleks võinud vähendada

väljamõistetavate kohtukulude suurust. On väär, et kohus, tunnistades Riigi Politseiameti

litsentsikomisjoni otsuse ebaseaduslikuks, jätab enamuse kohtukuludest AS Kaitsearsenal kanda.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

Tulirelvade ja laskemoona müügi ja omandamise küsimused on reguleeritud Vabariigi Valitsuse

8. mai 1990. a. määrusega nr. 90 kinnitatud "Riikliku tegevuslitsentsi väljaandmise eeskirjadega"

(edaspidi Tegevuslitsentsi eeskirjad) ja Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1992. a. määrusega nr. 256

kinnitatud "Tulirelvade ja laskemoona valmistamise, müügi, omandamise, hoidmise ja kandmise

ajutised eeskirjad" (edaspidi Tulirelvade müügi ja omandamise eeskirjad) ning nende hilisemate

muudatustega.

Politseiseaduse § 13 lg 1 p. 17 kohaselt on politseil õigus anda organisatsioonidele relvade ja

laskemoona soetamise, hoidmise ja veo lubasid ning kodanikele tulirelvade soetamise, hoidmise ja

kandmise lubasid (litsentse) ning võtta neilt relvad ära relvade hoidmise või kasutamise eeskirjade

rikkumise korral.

Tegevuslitsentsi eeskirjade punkti 4 ja lisa 1 punkti 6 kohaselt annab Riigi Politseiamet välja

tegevuslitsentse relvade ja laskemoona soetamiseks ja müümiseks. Tulirelvade müügi ja omandamise

eeskirjade punktide 3 ja 4 kohaselt võib tulirelvi ja laskemoona müüa ainult isik, kellel on kehtestatud

korras Riigi Politseiameti poolt välja antud riiklik tegevuslitsents. Seda litsentsi on tal õigus

tühistada, kui on rikutud samade eeskirjade nõudeid. Nimetatud eeskirjade punkti 5 kohaselt on

keelatud tulirelvi ja laskemoona müüa isikutele, kellel ei ole tulirelva ja laskemoona omandamise,

hoidmise ja kandmise luba. Punkti 6 kohaselt peavad tulirelvi ja laskemoona müüvad kauplused

pidama politseiprefekti poolt kinnitatud vormi kohast registrit.

Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1993. a. määruse nr. 407 "Piirangute kohta tulirelvade ja

laskemoona valmistamisel, müügil, omandamisel, hoidmisel ja kandmisel" punktiga 1 peatati

tulirelvade ja laskemoona valmistamise ja müügi ning tulirelvade parandamise tegevuslitsentside

väljaandmine kuni vastava seaduse jõustumiseni.

Riigi Politseiameti litsentsikomisjoni poolt oli 22. märtsil 1993. a. välja antud AS Kaitsearsenal

ajutine tegevuslitsents nr. RE-384-101 kehtivusega kuni 22. märts 1994. a. Litsentsikomisjon andis

14. märtsil 1994. a. sama numbri all välja riikliku tegevuslitsentsi kehtivusega kuni 14. märts 1995. a.

Mõlema tegevuslitsentsiga lubati osutada teenuseid jahi-, sport-, gaasirelvade ning neile vastava

laskemoona soetamise ja müügi, püstolite ja revolvrite ning neile vastava laskemoona soetamise ja

müügi ning kollektsioonrelvade soetamise ja müügi valdkondades.

1. juunil 1994. a. saatis Riigi Kaitsepolitseiamet litsentsikomisjonile kirja nr. 659, millest nähtub, et

8. detsembril 1993. a. müüdi AS Kaitsearsenal relvakaupluses võltsitud dokumentide alusel

tuvastamata isikutele 2 püstolit "PM", 44 püstolit "TT" ja 6 püstolit "Astra". Kirjas paluti Riigi

Politseiameti litsentsikomisjoni tühistada AS Kaitsearsenal tegevuslitsents.

4. juunil 1994. a. saatis Keskkriminaalpolitsei litsentsikomisjonile esildise nr. 2-4/570, milles

märgitakse, et AS Kaitsearsenal tegeleb relvade müügi ja vahendusega, milles on avastatud

õiguserikkumisi. Nii müüs ta AS Hunt kaudu 7800 püstolit "TT" tundmatutele isikutele, kellel

puudub õigus relvi osta. Need isikud maksid relvade eest AS Kaitsearsenal relvakaupluses sularahas.

AS Kaitsearsenal ei kandnud müüdud 150 püstoli numbreid vastavasse zurnaali. Esildises paluti Riigi

Politseiameti litsentsikomisjoni tühistada AS Kaitsearsenal tegevuslitsents.

Tulirelvade müügi ja omandamise eeskirjade punkti 5 kohaselt on keelatud müüa tulirelvi ja

laskemoona isikutele, kellel ei ole selle omandamise ja kandmise luba. Nimetatud esildisest ja kirjast

selgub, et osa relvi müüdi isikutele, kellel puudub selleks luba. Seaduslik luba puudub ka siis, kui

relvi müüakse võltsitud dokumentide alusel. Selline tulirelvade müük seab ründeohtu inimeste

tervise, elu, vara ja avaliku korra ning loob eeldused kuritegevuseks.

Politseiseaduse § 3 ja 12 lg 1 p. 2 ja 3 kohaselt peab politsei tagama avaliku korra, kaitsma inimeste

ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestama kuritegevust, kaitsma kodanike elu, vara ning

omandit õigusvastaste rünnete ja muu ohu korral.

Tegevuslitsentside eeskirjade punkti 13 alapunkti 3 ja 4 kohaselt on tegevuslitsentsi väljaandjal õigus

tühistada tegevuslitsents, kui ettevõte ei täida tegevuslitsentsi tingimusi ja muudel seadusandlusega

ettenähtud juhtudel. Riigi Politseiameti litsentsikomisjonile esitati andmed selle kohta, et AS

Kaitsearsenal rikkus tegevuslitsentsi tingimusi, samuti Tulirelvade müügi ja omandamise eeskirjade

punkti 5. Seega olid litsentsikomisjonil alused ja õigus tühistada AS Kaitsearsenal tegevuslitsents.

Kohtud on asja arutamisel ja otsustamisel lähtunud litsentsikomisjoni tegevuse protseduurilisest ning

vormilisest küljest. Analüüsimata on jäänud AS Kaitsearsenal tegevuse ja litsentsikomisjoni otsuse

sisuline seos, kuigi vajalikud tõendid on kohtutoimikutes olemas.

Eeltoodu alusel tuleb Riigi Politseiameti kassatsioonkaebus rahuldada ja Tallinna Ringkonnakohtu

otsus tühistada.

AS Kaitsearsenal kassatsioonkaebus jääb rahuldamata.

Juhindudes HKS §-dest 43 lg 2; 50; 57 p. 4 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 3. novembri 1994. a. otsus haldusasjas

nr. II-3/158/94.

Rahuldada Riigi Politseiameti kassatsioonkaebus.

Jätta aktsiaseltsi Kaitsearsenal kassatsioonkaebus rahuldamata.

Tagastada Riigi Politseiametile kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni.

Aktsiaseltsi Kaitsearsenal poolt tasutud kassatsioonikautsjon läheb riigituludesse.

Määrus jõustub teatavaks tegemisest 22. detsembril 1994. a.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann