Legislator Case Law & Legislation
III-3/1-17/94 ECLI:EE:RK:1994:3.3.1.17.94.283 AI generated

III-3/1-17/94 · Riigikohus

Case Number III-3/1-17/94
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

oktoobril 1993. a. vabanes üürniku surma tõttu Tallinnas Sauna t. 3-5 asuv elamispind, mis kuulus Tallinna Lääne Rajoonivalitsuse bilanssi. 22. märtsil 1993. a. esitas Helle Marvet avalduse Tallinna

Legislator headnote

AI generated

III-3/1-17/94 · Riigikohus: oktoobril 1993. a. vabanes üürniku surma tõttu Tallinnas Sauna t. 3-5 asuv elamispind, mis kuulus Tallinna Lääne Rajoonivalitsuse bilanssi. 22. märtsil 1993. a. esitas Helle Marvet avalduse Tallinna

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

III-3/1-17/94

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

21. detsember 1994. a.

Helle Marveti kassatsioonkaebuse läbivaatamine pädevust ületava haldusakti andmise ja

halduskohtumenetluse normide väidetava olulise rikkumise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Jüri Põld

vaatas 20. detsembril 1994. a. läbi Helle Marveti kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi 21. oktoobri 1994. a. otsusele haldusasjas nr. II-3-97/94.

Asjaosalisena võttis istungist osa Helle Marvet. Juures oli halduskohtukolleegiumi sekretär Tiiu

Varend.

Esitatud materjalidest

n ä h t u b :

1. oktoobril 1993. a. vabanes üürniku surma tõttu Tallinnas Sauna t. 3-5 asuv elamispind, mis kuulus

Tallinna Lääne Rajoonivalitsuse bilanssi. 22. märtsil 1993. a. esitas Helle Marvet avalduse Tallinna

Lääne Rajoonivalitsusele, milles taotles selle korteri erastamist, kuna korteris elasid alates 1942. a.

tema vanemad ja vend, kes suri 1. veebruaril 1993. a. Helle Marvet ei olnud sellesse korterisse sisse

kirjutatud.

Tallinna Lääne Rajoonivalitsuse 8. juuli 1993. a. protokolli nr. 14 punktidega 23 ja 24 jäeti Helle

Marveti taotlus rahuldamata ning rahuldati AS Pirkka taotlus, tunnistades vaidlusaluse elamispinna

tööandja eluruumiks. Tallinna Lääne Rajoonivalitsuse 21. juuli 1993. a. määruse nr. 61 punktiga 1

kinnitati Tallinnas Sauna t. 3-5 asuv korter AS Pirkka tööandja eluruumiks.

Helle Marvet esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Lääne Rajoonivalitsuse

21. juuli 1993. a. määruse nr. 61 p. 1 seadusevastaseks tunnistamist, kuna see on vastuolus

Eluruumide erastamise seaduse ning Vabariigi Valitsue 1. juuli 1993. a. määrusega nr. 198.

Tallinna Halduskohtu 13. juuni 1994. a. otsusega haldusasjas nr. 3-155/94 tunnistati Tallinna Lääne

Rajoonivalitsuse 21. juuli 1993. a. määruse nr. 61 p. 1 seadusevastaseks ja tehti Tallinna

Kesklinnavalitsusele ettepanek asi uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus. Halduskohus leidis, et

nimetatud määrus on vastuolus Eluruumide erastamise seaduse §-ga 5 lg 1 p. 3 ja Vabariigi Valitsuse

1. juuli 1993. a. määrusega kinnitatud "Eluruumide erastamise korraga". Helle Marvet, kuuludes

seaduse §-s 5 lg 1 p. 3 nimetatud teise eelistusse, oli ainus, kes taotles eluruumi erastamist

rahvakapitali obligatsioonidega.

Tallinna Kesklinnavalitsus esitas Tallinna Halduskohtu 13. juuni 1993. a. otsusele

apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsuse tühistada. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

21. oktoobri 1994. a. otsusega haldusasjas nr. II-3-97/94 apellatsioonkaebus rahuldati.

Helle Marvet esitas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsuse peale kassatsioonkaebuse,

milles palus kohtuotsuse tühistada. Kassaator väidab:

1. Tallinna Linnavolikogu ei ole vaidlusalust korterit Eluruumide erastamise seaduse § 5 lg 8 alusel

erastamisele mittekuuluvaks tunnistanud, mistõttu see eluruum kuulub erastamisele.

2. Vaidluse tekkimise ajal oli Tallinnas Sauna t. 3-5 asuv korter asustamata eluruum, mille erastamise

õigustatud subjektide hulka kuulub kassaator Eluruumide erastamise seaduse § 4 lg 2 alusel.

3. Tallinna Lääne Rajoonivalitsuse 21. juuli 1993. a. määruse nr. 61 punkt 1 rikub kassaatori õigusi,

kuna Eluruumide erastamise seaduse §-s 9 ettenähtud konkurssi ei korraldatud. Ringkonnakohtu viide

üürisuhte puudumisele ei ole asjakohane.

4. Oluliselt on rikutud Halduskohtumenetluse seadustiku norme. Vastupidiselt istungi protokollis

märgitule 6. septembril 1994. a. kohtuistungit ei toimunud. 4. oktoobri 1994. a. istungi protokollis on

eesistujana ekslikult märgitud V. Ligi, keda istungil ei olnud. 18. oktoobri istungi protokolliga tal

kohtuistungi lõpul tutvuda ei võimaldatud, mistõttu protokollil puudub apellandi allkiri. 21. oktoobril

1994. a. anti talle esmalt kohtuotsus ja alles seejärel võimaldati tutvuda toimiku materjalidega.

Kassaator leiab, et sellega rikuti HKS §-de 18 lg 2 ja 5, 38 lg 5 ja TKS §-de 35 ja 36 nõudeid.

Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

Tallinna Lääne Rajoonivalitsuse 21. juuli 1993. a. määruse nr. 61 andmise ajal kehtis Kohaliku

omavalitsuse korralduse seadus 2. juuni 1993. a. redaktsioonis (RT I 1993, nr. 37, art. 558).

Nimetatud seaduse § 57 lg 4 sätestas: "Osavalla või linnaosa valitsusel pole õigusakti andmise

õigust." Tallinna Lääne Rajoonivalitsuse 21. juuli 1993. a. määrus on individuaalse iseloomuga

õigusakt. Kuna linnaosa valitsusel puudus õigusaktide andmise õigus, siis on Tallinna Lääne

Rajoonivalitsuse osundatud määrus antud pädevust ületades. See, et Tallinna Linnavolikogu

12. märtsi 1992. a. otsuse "Üürikorterite taotlemine ja eraldamine Tallinna Linnavalitsuse halduses

olevast elamufondist" punkt 5 volitas linna rajoonivalitsusi otsustama korterite korduvmajutamist, ei

muuda Tallinna Lääne Rajoonivalitsuse 21. juuli 1993. a. määrust nr. 61 seaduslikuks. Seega on

osundatud määrus täielikult seadusevastane, kuna ta on antud pädevust ületades.

Kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on antud pädevust ületades, siis ei pea kohus kontrollima, kas

see akt oli seadusevastane kaebuses märgitud põhjustel.

Kassaatori väited, et 6. septembril 1994. a. kohtuistungit ei toimunud ja et 4. oktoobri 1994. a. istungi

protokollis on eesistujana ekslikult märgitud V. Ligi, ei ole kohtutoimiku materjalidega tõendatud.

Põhjendatud on kassaatori väide, et ringkonnakohtu halduskolleegium rikkus TKS § 36 lg 2, mille

kohaselt protokoll tehakse asjaomasele isikule teatavaks ja esitatakse allakirjutamiseks kohe istungil.

Protokolli istungil teatavaks tegemata ja allakirjutamiseks esitamata jätmine ei olnud antud juhul

oluline kohtumenetluse normide rikkumine.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 21. oktoobri 1994. a. otsus haldusasjas nr. II-3-97/94

kuulub tühistamisele.

Juhindudes HKS §-dest 57 p. 4 ja 68 lg 3, halduskohtukolleegium

o t s u s t a s :

Rahuldada Helle Marveti kassatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi 21. oktoobri 1994. a. otsus haldusasjas nr. II-3-97/94.

Tunnistada Tallinna Lääne Rajoonivalitsuse 21. juuli 1993. a. määruse nr. 61 p. 1

seadusevastaseks.

Tagastada Helle Marvetile kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni.

Määrus jõustub teatavaks tegemisest 22. detsembril 1994. a.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel