III-3/1-16/94 · Riigikohus

III-3/1-16/94

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartu, 16. detsember 1994. a.

Naima Teppandi kassatsioonkaebuse läbivaatamine Halinga Vallavolikogu otsuse ja osaühingu

"Maima" tegevuse seadusevastaseks tunnistamiseks põllumajandusreformi asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 15. detsembril 1994. a. avalikul kohtuistungil läbi Naima Teppandi kassatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 19. septembri 1994. a. otsusele haldusasjas nr. II-

3/100/94 Halinga Vallavolikogu 29. märtsi 1994. a. protokollilise otsuse nr. 6 päevakorrapunkt 5 ja

osaühingu "Maima" tegevuse seadusevastaseks tunnistamiseks põllumajandusreformi asjas.

Asjaosalistena võtsid istungist osa kassaatori esindaja vandeadvokaat Ahti Kõo ja vastustaja

esindaja jurist Margit-Marit Raudsepp. Juures oli halduskohtukolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Esitatud materjalidest

n ä h t u b :

Naima Teppand tunnistati õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Pärnu

maakonnakomisjoni otsusega omandireformi õigustatud subjektiks Pärnu maakonnas Halinga vallas

asuva Matsi talumaa suhtes. Selle otsuse alusel taotles ta Halinga Vallavalitsuselt talumaa tagastamist

kiirendatud korras endistes piirides.

26. veebruaril 1993. a. toimus OÜ Maima töötajate üldkoosolek, kus arutati põllumajandusreformi

läbiviimise kava ja kinnitati põllumajandusliku tootmise järjepidevuse tagamiseks vajalikud

tervikvarad. Tervikvarade hulka arvati ka masinakeskus, mille koosseisus on remonditöökoda.

Remonditöökoda asub Matsi talu maadel.

19. augustil 1993. a. registreeriti Pärnu Maavalitsuses põllumajandusreformi käigus reorganiseeritud

OÜ Maima põhikirja muudatused.

1. septembril 1993. a. protokollilise otsusega nr. 28 andis OÜ Maima põllumajandusreformi komisjon

nõusoleku erastada N. Teppandile tööosakute (tõend nr. 102) ja ühistatud vara oskute (tõend nr. 21)

eest kompensatsioonina natuuras remonditöökoda.

Reformikomisjoni otsuse alusel pöördus N. Teppand OÜ Maima esimehe poole remonditöökoja

aktiga üleandmise vormistamiseks ja tervikvarana talle üleandmiseks. Esimees sellega ei nõustunud

ja tegi N. Teppandile ettepaneku anda remonditöökoja juurde kuuluv maa osaühingule rendile.

N. Teppand ei nõustunud. 28. märtsil 1994. a. esitas N. Teppand avalduse Halinga Vallavolikogule

reformikomisjoni otsuse täitmise tagamiseks OÜ Maima poolt. Halinga Vallavolikogu 29. märtsi

1994. a. istungi protokollilise otsusega nr. 6 päevakorrapunktis 5 tunnistas Halinga Vallavolikogu

reformikomisjoni 1. septembri 1993. a. otsuse õigustühiseks, kuna see on vastuolus ühismajandi

reformikavaga ja tehtud peale õigusjärglase, OÜ Maima, registreerimist.

22. aprillil 1994. a. esitas N. Teppand kaebuse Pärnu Maakohtu juures asuvale halduskohtunikule,

paludes tühistada Halinga Vallavolikogu 29. märtsi 1994. a. otsuse, tunnistada õigeks

reformikomisjoni 1. septembri 1993. a. otsuse ja seadusevastaseks OÜ Maima tegevuse

remonditöökoja natuuras eraldamisel. Samuti leidis ta, et ühismajandi reformikava ei vasta

Põllumajandusreformi seaduse nõuetele ja on kehtetu. Reformikava ei ole kinnitatud

reformikomisjoni poolt ega ka Halinga Vallavolikogu poolt. Õigustatud subjektid tegid üldkoosolekul

reformikavasse muudatusi, aga OÜ Maima nendega ei arvestanud. OÜ Maima ei esitanud

reformikava reformikomisjonile kinnitamiseks ega ka vallavolikogule rakendamise otsustamiseks.

31. mai 1994. a. halduskohtuniku otsusega jäeti N. Teppandi kaebus rahuldamata. Otsuse kohaselt

võttis OÜ Maima töötajate ja õigustatud subjektide üldkoosolek vastu Põllumajandusreformi seaduse

§-dele 19 ja 20 vastava reformikava. Reformikavas määrati kindlaks põllumajandusliku toomise

järjepidevuse tagamiseks vajalikud tootmishooned, sealhulgas ka remonditöökoda. OÜ Maima

moodustati kolhooslik-kooperatiivse vara baasil, ta on kaetud osaühingu liikmete osakutega ja on

muutunud kõigi liikmete omandiks. Sellise omandi erastamist kehtiv seadusandlus ette ei näe.

Reformikomisjoni otsus on õigustühine, kuna sellega eraldati vara natuuras, mis on vastuolus

reformikavaga ja Põllumajandusreformi seaduse §-ga 17 lg 3. Kehtiv seadusandlus ei nõua

reformikava kinnitamist reformikomisjoni poolt. Reformikavaga mittenõustumisel oleks pidanud

reformikomisjon pöörduma vallavolikogu poole, mida ta ei teinud. Halinga Vallavolikogu otsus ja

OÜ Maima tegevus remonditöökoja natuuras eraldamisel on kooskõlas kehtiva seadusandlusega.

22. aprillil 1994. a. esitas N. Teppand apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtusse. Apellant

leidis, et temal kui ühistatud vara omaniku õigusjärglasel ja tööosaku pärijal on

Põllumajandusreformi seaduse §-de 9 ja 17 alusel õigus saada nii kompensatsiooni natuuras ühistatud

vara eest kui ka eraldatud vara tööosaku ulatuses. Kohtuotsus on tehtud olematu reformikava alusel,

sest üldkoosoleku protokolli ei saa lugeda reformikavaks. Reformikava ei ole esitatud

reformikomisjonile kinnitamiseks. Vaidlustatud reformikava peab edasi kaebama vallavolikogule OÜ

Maima, mitte aga reformikomisjon.

19. septembri 1994. a. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsusega jäeti apellatsioonkaebus

rahuldamata. Otsuse kohaselt on reformikava vastu võetud seaduse nõudeid järgides.

Põllumajandusreformi seadus ei näe ette nõudeid reformikava vormile, reformikavana võib esitada ka

väljavõtte üldkoosoleku protokollist. Kui reformikomisjon ei nõustu reformikavaga, otsustab selle

kava rakendamise vallavolikogu. 29. märtsil 1994. a. arutaski Halinga Vallavolikogu reformikavas

vaidlustatud punkte ja otsustas, et see reformikava kuulub rakendamisele.

12. oktoobril 1994. a. esitas N. Teppand kassatsioonkaebuse Riigikohtule, milles palub tühistada

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsus, teha uus otsus ja tema kaebus rahuldada.

Kassaator leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja tehtud

järeldused ei vasta asjas tuvastatule. Põllumajandusreformi seaduse nõuetele vastavat reformikava ei

ole senini vastu võetud. OÜ Maima tegutseb ilma reformikavata ja ei ole selle rakendamist

vaidlustanud vallavolikogus. Halinga Vallavolikogus ei arutatud 29. märtsil 1994. a. mitte

reformikava rakendamist, vaid reformikomisjoni otsuse tühistamist. Reformikomisjon peab tagama

reformiga põllumajanduse ülemineku talumajapidamisele ja muule eraomandusel rajanevale

ettevõtlusele. Antud juhul soovis aga majandi üldkoosolek säilitada endise kolhoosi ja tootmisviisi.

Kohtud ei ole arvestanud põllumajandusreformi põhimõtteid, otsused ei ole kooskõlas seadusega ega

vasta asja arutamisel tuvastatule.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

Käesolevas kaebuses on vaidlustatud põllumajandusreformi kava olemasolu, kehtivust ja

rakendamist. Halduskohtunik on välja nõudnud väljavõtte OÜ Maima reformikava osast, mis

puudutab osaühingule Maima kuuluvat remonditöökoda. OÜ Maima on esitanud reformikavana

väljavõtte OÜ Maima 26. veebruari 1993. a. üldkoosoleku protokollist nr. 1, mille päevakorrapunkti 2

järgi arutati majandi reformikava. Nimetatud punkt 2 on ära toodud valikulise väljavõttena, puuduvad

alapunktid 2.2., 2.3., 2.5., 2.6., 2.7. jne., mis võivad omada tähtsust selle kaebuse lahendamisel. Nii

näiteks ei selgu protokolli väljavõttest reformikava kohta esitatud eriarvamused ja reformikomisjoni

seisukohad, millele viitab kohtuistungil N. Teppand. Seetõttu oleks kohus pidanud nõudma

dokumendi originaali või tõestatud ärakirja esitamist kooskõlas HKS §-ga 14 ja TKS §-ga 117. Seda

halduskohus ja ka ringkonnakohus ei teinud.

Põllumajandusreformi seaduse § 19 lg 3 kohaselt peab töötajate üldkoosolek vastu võtma majandi

likvideerimise või reorganiseerimise kava. Kohtutoimikutes puudub selline reorganiseerimise kava,

milles kajastuksid Põllumajandusreformi seaduses nõutavad andmed ühismajandi vara ja selle

jaotamise kohta. Asjas puuduvad samuti andmed selle kohta, kui palju on majandi territooriumil ja

tema varade baasil loodud veel juriidilisi isikuid - majandusühinguid või ühistuid. Reformikomisjoni

tõendis (ringkonnakohtu toimik lk. 17) märgitakse masinaühistut "Tehnika", kuid toimikutest ei

selgu, kas ta on samuti seotud asjas vaidlustatud varadega.

Põllumajandusreformi seaduse §-de 5 lg 3 p. 6 ja 19 lg 3 kohaselt peab majandi üldkoosolek esitama

reorganiseerimise kava läbivaatamiseks põllumajandusreformi komisjonile. Kohtutoimikutes ei ole

tõendeid selle kohta, et reorganiseerimise kava oleks esitatud reformikomisjonile läbivaatamiseks.

Põllumajandusreformi seaduse §-dest 5 lg 3 p. 6, 6 lg 1 p. 2 ja 19 lg 3 ja 4 tuleneb, et

põllumajandusreformi õigustatud subjektide poolt üldkoosolekul vastu võetud ja reformikomisjonile

esitatud reorganiseerimise kava peab reformikomisjon kinnitama. Kui reformikomisjon kava ei

kinnita, peab ta ära näitama mittenõustumise põhjused ja tegema õigustatud subjektidele ettepaneku

kava muutmiseks. Kui õigustatud subjektid ei nõustu kava muutma, ei tohi nad seda

reformikomisjoni poolt kinnitamata rakendada, vaid peavad esitama kava rakendamise küsimuse

kohaliku omavalitsuse volikogusse otsustamiseks. Juhul kui reformikomisjon ei kinnita kava ja ei tee

ka õigustatud subjektidele ettepanekut kava muutmiseks, peab reformikomisjon ise viima kava

rakendamise küsimuse volikogusse otsustamiseks. Volikogu peab seda protseduuri silmas pidama ka

reorganiseerimise käigus moodustatavatele juriidilistele isikutele asutamislubade andmisel.

Asjas puuduvad kindlad tõendid selle kohta, kas ühismajandis on käesolevaks ajaks

põllumajandusreform juba lõppenud või ei. Ülemnõukogu 12. märtsi 1992. a. otsuse

Põllumajandusreformi seaduse rakendamise kohta punktis 3 sätestatakse, et põllumajandusreform

algab reformikomisjoni moodustamisega ja lõpeb kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel pärast

kõigi õigustatud subjektide nõudmiste rahuldamist ning ühismajandi reorganiseerimist või

likvideerimist.

Antud asjas puuduvad samuti andmed Halinga Vallavolikogus põllumajandusreformi läbiviimise

arutelude kohta. Kohtud ei ole nõudnud välja reformikomisjonilt ja vallavolikogult reformialaseid

protokolle ja otsuseid.

Ebaõige on Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt Halinga Vallavolikogu otsustas

29. märtsil 1994. a. OÜ Maima reformikava rakendamise. Vallavolikogu istungi protokollist nr. 6

selgub, et kinnitatud päevakorrapunkti 5 all vaadati läbi T. Tõnissoni ja N. Teppandi avaldused,

milles kaevati OÜ Maima tegevuse peale reformikomisjoni otsuste mittetäitmisel. Reformikava

rakendamist seal ei arutatud ega otsustatud.

OÜ Maima töötajate 26. veebruari 1993. a. üldkoosoleku protokolli nr. 1 punkti 2.4. kohaselt otsustati

"säilitada majandi tegevus vastavalt OÜ "Maima" põhikirjale." Kohtutoimikutes puuduvad OÜ

Maima põhikirjad, mis kehtisid enne ja pärast tema reorganiseerimist. Seetõttu ei selgu, kas OÜ

Maima tegutses edasi kolhooslik-kooperatiivse vara või mingi muu vara baasil, kas ja kui palju on

selles varas põllumajandusreformi õigustatud subjektide töö- ja varaosakuid, millal on

reorganiseerimise käigus osaühingule üle antud varad, varalised õigused ja kohustused, kellel oli

varade käsutamise õigus ja kas osaühingule Maima oli reformikomisjoni poolt üle antud

remonditöökoda, mille erastamist N. Teppandile on vaidlustatud. Toimikutes puuduvad samuti

tõendid nr. 21 ja 102 N. Teppandi töö- ja varaosakute kohta, mis on aluseks 1. septembri 1993. a.

reformikomisjoni otsusele (halduskohtu toimik lk. 8).

N. Teppand väitis 26. mai 1994. a. kohtuistungil, et Maareformi seaduse § 10 lg 2 alusel on temal kui

maaomanikul õigus saada tema maadel asuvad hooned, sh. remonditöökoda (Tallinna Halduskohtu

toimik lk. 31). Toimikutes puuduvad tõendid N. Teppandi kui maaomaniku seisundi kohta, samuti ei

ole kohtud otsustes võtnud seisukohta nende väidete põhjendatuse ja N. Teppandi õiguste võimaliku

rikkumise suhtes.

Kohtute poolt tehtud järeldused ei tugine nende poolt asjas kogutud tõenditele ja kogutud tõendid on

kaebuse lahendamiseks ebapiisavad.

Asja kohtuliku arutamise ettevalmistamisel ja läbivaatamisel ei ole kohtud lähtunud

Halduskohtumenetluse seadustiku §-dest 9 lg 1 p. 3 ja 4, 14 lg 2 ja 28 lg 4 tulenevast

uurimispõhimõttest. See tähendab, et kui kohus leiab, et protsessiosaliste poolt esitatud tõendid on

haldusorgani või ametiisiku õigusakti või toimingu seaduslikkuse väljaselgitamiseks ebapiisavad,

teeb ta neile ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks või kogub neid omal algatusel.

Halduskohtunik peab seaduslikkuse kontrollimiseks nõudma välja vastavalt organilt, ametiisikult,

teistelt pädevatelt organitelt ja asutustelt kaevatava või protestitava õigusakti või ametiisiku toimingut

käsitlevad dokumendid, samuti kirjaliku seletuse ja teised tõendid.

Eeltoodu alusel kuulub Tallinna Ringkonnakohtu 19. septembri 1994. a. otsus tühistamisele.

Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule teises koosseisus.

Juhindudes HKS §-dest 50, 57 p. 2, 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi määrus 19. septembrist 1994. a.

haldusasjas nr. II-3/100/94 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises

koosseisus.

Tagastada Naima Teppandile kassatsioonikautsjon summas 225 (kakssada kakskümmend viis)

krooni.

Määrus jõustub teatavaks tegemisest 22. detsembril 1994. a.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann